1. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
    (2) Sõidukit ei tohi peatada:
    3) trammiteel või sellele lähemal kui üks meeter;
    11) sõiduteel piiratud nähtavusega kohas;
  1. LM § 7. Eesõigusmärgid ja nende tähendused
    3) märk 221 “Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, … .
    § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    8) trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
  1. Liigse söömise puhul kandub organismist veri seedimiselundite juurde millega väheneb aju verevarustus. See ongi unisuse üks põhjusi. Unisuse ja selle tagajärjel magama jäämine tekkivad raskeid liiklusõnnetusi kuna juht ei saa vähendada kokkupõrke raskust. 
  1. See on standardne mootori õlirõhu langust tähistav märgutuli, mille on omaks võtnud kõik autotootjad.

  1. LKS § 25. Kindlustussumma
    (1) Kui lepingus ei ole kokku lepitud suuremas kindlustussummas, on kindlustussumma ühe kindlustusjuhtumi kohta, olenemata kahjustatud isikute arvust, asja hävimise või kahjustamise korral 1 200 000 eurot ja surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral 5 600 000 eurot.

  1. Ülejuhitav on auto siis, kui auto keerab rohkem, kui seda eeldaks rataste pöördenurk. Kas auto on üle- või alajuhitav sõltub mitmetest mõjuritest – juhtimisvõtted, rehvitüüp,  taga- ja esirehvi rõhkude erinevuse suurus, amortisaatorite korrasolek, massikeskme asukohast autos jm. Tagasillaveoga autod on ülejuhitavamad kui esisillaveoga autod kuna kurvis nt tugevamalt gaasi lisades kaotavad tagumised rattad pidamise teekattega ja tagumine osa pöörab inertsist rohkem autot kurvis väljapoole. Ehk auto pöörab rohkem, kui rataste pöörderaadius seda lubaks.
  1. § 52. Möödasõidukeeld
    (1) Vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita:
    3) ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, välja arvatud selline ristmik, kus teistest suundadest lähenevatel juhtidel on tee andmise kohustus.
  1. Erksamat värvi sõidukid toovad liikumist rohkem ja paremini välja kui tumedamat värvi sõidukid. Siit ka illusoorne arusaam, et erksavärvilised sõidukid liiguvad kiiremini.
  1. Ringilt loetakse teid nende väljumise korras. Nagu näha on liiklusskeemil kaks rada. Esimeselt ehk parempoolselt rajalt saab väljuda esimesele ja teisele teele. Vasakpoolselt aga kolmandale teele.
  1. Juhtimise taastamiseks tuleb kõigepealt taastada rehvide haardumine teega. Selleks tuleb vähendada rehvidelt ülekantavaid jõudusid – pidurdusjõudu või kiirendusjõudu. Ehk siis kõige kindlam on vajutada manuaalkäigukastiga autol siduripedaalile ja pöörata rooli sõidusuunas.
  1. Sõidupidur rakendub kõigile neljale rattale. Pidurisüsteemi kuulub ka pidurivõimendi, mis tõstab tema efektiivsust.
    Seisupidur (nimetatakse rahvakeeli ka käsipiduriks) on autonoomne sõidupidurist ja rakendub tagumistele ratastele    .
  1. Asulas võib keelavate liikluskorraldusvahendite puudumisel tagasipööret teha.
    § 48. Pöörded
    (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
  1. Sajuga kaasneb sageli niiskuse teke autos, mis väljendub udustes klaasides. Lisaks õhu jahutamisele kaasneb kliimaseadme sisselülitamisega ka õhu kuivatamine. Seepärast on uduste klaaside puhastaiseks õige kasutada ka kliimaseadet või konditsioneeri. Samuti aitab vaatevälja hoida selgemana klaasidele kantud vetthülgav vahend.
  1. LS § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole liiklusseaduses teisiti määratud.
    Juht peab olema veendunud teise auto sõidujoones ja mitte välistama võimalust, et suunamärguande näitamisel teine juht eksib (nt ristmikul vastusõitev auto annab küll suunamärguannet, kuid sõidab otse).

  1. § 88. Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid
    (1) Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.
    (2) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.

  1. Peatugede esmane eesmärk on vähendada avariisse sattumisel kaela vigastuste ohtu ja toetada pead tagant otsasõidu puhul.
  1. TKM Märgis 933 „Ühissõidukipeatus” tähistab ühistransporditeenust osutavate busside, trollide või taksode peatuskohta (joonis 11). Märgis on kollane. Märgisel ei tohi sõidukit peatada, kui see takistab D-kategooria ühissõidukite või taksode liiklust.

  1. § 59. Raudtee ületamine.
    (2) Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning käesoleva seaduse §-s 60 loetletud juhtudel peab juht seisma jääma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel esimesest rööpast, asjakohase liiklusmärgi olemasolul aga selle ees.

  1. § 16. Liikleja kohustused
    (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
    Läbi veeloigu sõites tuleb vältida jalakäija pritsimist.

  1. § 15. Sõidukiirus
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    6) õuealal 20 kilomeetrit tunnis. Jalakäija või robotliikuri vahetus läheduses tohib sõiduk liikuda jalakäija või robotliikuri kiirusega.

  2. § 51. Möödasõit
    (1) Eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult. Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt.

  1. § 48. Pöörded
    (5) Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti;
  1. § 35. Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi ja jalgratturi ohutuse tagamisel
    (3) Juht peab igal pool andma teed valge kepiga või juhtkoeraga liikuvale pimedale jalakäijale.
  1. § 15. Sõidukiirus
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    3) jääteel 10–25 kilomeetrit tunnis või 40–70 kilomeetrit tunnis, kui jää paksus on kuni 50 sentimeetrit. Jää paksusel üle 50 sentimeetri on suurim lubatud sõidukiirus 70 kilomeetrit tunnis;
    Talvel kinnikülmunud veekogul sõites tekivad jääs lainetaolised võnked, mis liiguvad ligi 30 km/h. Kui auto sõidab sellisel teel omatekitatud laine kiirusega, on jää murdumisoht märksa suurem. Seetõttu välistab Liiklusseadus jääteel sõidukiiruse 25 – 40 km/h.
  1. § 42. Udutulede kasutamine
    (1) Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral.
    (2) Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.
    § 40 (1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled.
  1. § 48. Pöörded
    (6) Väljaspool asulat võib juht eraldusribaga teel vasakule või tagasi pöörata vaid kohas, kus on asjakohased liiklusmärgid.
    § 45. Sõiduki asukoht sõites
    (8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. …
    Kollase auto juht kasutab A sõidurada, sest parempoolne rada on hõivatud ehk möödumiseks.
  1. § 36. Lapse ohutust tagavad lisanõuded
    (6) Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustust ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga.
  1. § 45. Sõiduki asukoht sõites
    (9) Trammiliiklust takistamata tohib mitterööbassõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui mitterööbassõidukite sõiduradade arv ei ole liiklusmärgiga määratud.
    Antud juhul on rööbasteta sõiduki sõidurada ja -suund tähistatud märgil.
  1. LM § 21 Tahvlid ja nende tähendused
    tahvlid 817a kuni 817c „Kaugus objektini” näitavad kaugust ja ümberpõike suunda tee keskel olevast ohutussaarest või muust rajatisest;
  1. § 95. Piiratud juhtimisõigus
    (4) Autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
  1. Valge kaubiku juhil tuleb vastavalt § 17 (5 ) p 5-le anda teed paremalt lähenejale. Suure veoki vasakule pööramine on antud juhul ebapiisava ruumi tõttu võimatu. Seepärast on õige veokijuhil ja teda saatval autol loovutada ruumi saamiseks sõidueesõigus kaubikujuhile, andes selleks arusaadavalt, näiteks käeviipega, märku.
  1. Turvavöö, kokkusurutav roolisammas ja peatoed kuuluvad passiivse turvavarustuse hulka, sest nende vajalikkus ilmneb alles liiklusõnnetusse sattumisel.
  1. § 35. Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, robotliikuri ja jalgratturi ohutuse tagamisel
    (6) Kui reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jäänud sõiduki ja ülekäigurajale läheneva sõiduki vahele jääb vaba sõidurada, ei pea juht ülekäiguraja ees seisma jääma, kuid peab arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.
    Vaba sõidurada on rada, millel ei paikne sõidukid.
  1. Esimene number näitab rehvi laiust millimeetrites ja tähe R järel olev number näitab velje läbimõõtu tollides. Lähemalt loe nt SIIT.

  1. § 2. Mõisted
    68) ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. …
    81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. …
    78) sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on mitterööbassõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas;

  1. § 35. Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, robotliikuri ja jalgratturi ohutuse tagamisel
    (11) Kui reguleeritav ülekäigurada tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, ülekäiguraja ületada, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ja robotliikurile.
  1. Kui sõiduk, millest möödutakse, lisab manöövri sooritamise ajal kiirust, pikeneb ka möödasõiduaeg, millega möödasõitja pole arvestanud. Sellisel juhul võib möödasõit vastassuuna kaudu kujuneda liiga ohtlikuks, mistõttu tuleb see katkestada.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
    § 17. (5) 2) jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, …;
  1. LKS § 72. Liikluskindlustuse register
    5) liikluskindlustuse statistika kogumine, muu hulgas kindlustusriski hindamise, liikluskahju ennetamise ja liiklusohutuse uuringute tegemise eesmärgil.
    Juhile kindlustusmakse suuruse määramisel võetakse aluseks kindlustuse poolt kahjude väljamakse keskmine suurus, mida tehakse sellist marki sõidukile (nt Volkswagen Golf 5-ndale mudelile), ja kindlustushüvitiste esinemissagedus. Kahjude väljamakse suurus liikluskindlustuses sõltub omakorda sõiduki liigist. Nt kallimatel ja kiirematel autodel on tavaliselt remondi või taastamise hind kõrgem, kui odavamatel autodel. Samuti on suuremat kiirust võimaldavatel autodel õnnetuse sattumise risk suurem, kui seda on väiksemat kiirust võimaldavatel autodel.
    Liikluskindlustaja on seostanud mootori võimsuse sellest lähtuvalt võimaliku kiiruse ja kahjude suuruse. Ehk siis – suurema mootorivõimsusega kaasneb suurem risk ning seega on suurem ka sellise auto kindlustusmakse.
    Liiklustihedusest lähtuvalt on risk sattuda avariisse tihedama liikluse ja suurema autode arvukusega maakondades suurem,  kui väiksema liiklustihedusega kohtades – nt Harjumaa ja Tallinn ning võrdlusena Järvamaa ja Paide.
    Algaja juhi riskikoefitsient on alguses suurem (120). Kui aga juht ei ole põhjustanud liiklusavariid, siis aastatega võib see langeda (40) – sellest tingituna ka kordades erinev kindlustusmakse. Samuti võivad kindlustusfirmad tõsta riskikoefitsienti vanematel inimestel. Näiteks tõuseb üle 70 – 80 aastaste juhtide seas liiklusõnnetuse põhjustamise oht järsult.
    Kindlustusmakse on väiksem, kui kindlustusvõtja ostab või pikendab perioodi kohta vähem poliise. (Nt aasta kohta on üks poliis või siis iga kahe kuu tagant ostetud kokku kuus poliisi.)