LK 77                          

  1. § 93. Mootorsõidukite kategooriad
    (2) Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
    2) A – mootorratas;
    (3) Mootorsõidukite ja autorongide alamkategooriad on järgmised:
    1) A1 – mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125 kuupsentimeetrit ja võimsus ei ületa 11 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kilovatti kilogrammi kohta. A1-alamkategooria mootorsõiduk on ka sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline sõiduk, mille mootori võimsus ei ületa 15 kilovatti;
    2) A2 – mootorratas, mille mootori võimsus ei ületa 35 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,2 kilovatti kilogrammi kohta ning mis ei ole ümber ehitatud sõidukist, mille võimsus on vähemalt kaks korda nii suur;
    Antud juhul on massi ja võimsuse suhe: 35/140= 0.25, mis välistab sõiduki kuulumise  A1 ja A2 kategooriasse.
  1. Erivõimsus on mootori ja sõiduki massi suhe.
  1. Vabakäik asub mootorratastel reeglina esimese ja teise käigu vahel, kuid on ka motoorrattaid, kus vabakäik asub mujal.
  1. Rehvivalikul tuleb arvestada milline on konkreetne teekate, millised on juhi sõiduoskused ja millise mootorrattaga sõidetakse. Sõiduteed on vee ärajuhtimiseks kaldes ja sellest tulenevalt on suurem ka rehvi ühepoolene kulum – parempoolse liiklusega teedel kulub enam rehvi vasem ja vasakpoolse liiklusega teedel rehvi parem pool.
  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele
    Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri jääksügavus
    Nõuded:  1) mustri jääksügavus peab olema vähemalt:
    1. a) L kategooria sõidukil ≥ 1,0 mm;
    Kategooriate tähendusi vaata SIIT.
  1. Keti reguleerimisel, rehvi vahetusel või mõnel muul põhjusel, mil tagumine ratas alt ära võetakse või seda liigutatakse, tuleb jälgida, et tagasipandud ratas oleks otse. Vastasel juhul asetseb kett hammasratta suhtes viltu ja tagajärjeks on, et kett võib hakata hammasratta pealt maha käima või seda kulutama.
    Ketti tuleb õlitada keskmiselt iga 500 km ja selle pingulolekut kontrollida iga 1000 km järel. Liiga lõtv kett võib käia üle tagumise hammasratta ja tulla maha. Juhul, kui kett tõuseb tagumise hammasratta pealt enam kui 6 mm, tuleb teha ketivahetus. Soovitav on ketiga ühes vahetada välja ka tagumine hammasratas. Keti harv õlitamine vähendab selle kasutusiga tunduvalt.
  1. Parem on vahetada sügisel, et must õli ei settiks talve jooksul karteri põhja ja mujale ennast kinni.
  1. Kütuse säästlikuks tarbimiseks tuleb sõita optimaalsel mootoripöörete sagedusel. Selleks tuleb valida antud kiiruse juures mootorile sobiv käik. Alloleval joonisel on kujutatud valitud käigu ehk mootoripöörete mõju kütusekulule.

  1. § 30. Turvavahendite kasutamine
    (4) Mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab sõitja kandma kinnirihmatud motokiivrit.
  1. Kvaliteetne kiiver tagab juhi kaitse liiklusõnnetuse korral, mugavuse, avara vaatevälja ja edastama välismõjusid minimaalselt. Mugav kiiver ei tohi pigistada, see peab olema ventileeritav ja kaitsma saju korral vee sattumist kiivrisse. Vastu päikest sõitmisel on parem kui kiivril asub päikesevisiir kiivri sees.
  1. Sõidu ajal tajutav temperatuur on tegelikust temperatuurist tuule tõttu madalam. Tajutav temperatuur sõltub tuule- ehk antud juhul siis sõidukiirusest, välistemperatuurist ja õhuniiskusest. Täpsemalt vaata SIIT.

 

Lk 78

  1. Üldiselt kehtiv vabakäigutuli armtuurlaual on roheline.
  1. Mida suurem on keha mass, seda rohkem jõudu on vaja selle liikuma panemiseks. Sama tugevat jõudu on vaja, et liikuvat keha pidurdada ja seisata. Keha omadust mitte liikuma hakata või mitte seisma jääda nimetatakse inertsiks. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka selle inerts. (Newtoni I seadus.)
    Tsentrifugaaljõud tekib keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga risti ringliikumise punktist eemale. F = mv2/R
    F – tsentrifugaaljõud,
    m – mass,
    v – kiirus,
    R – kõverjoonelise liikumise raadius.
  1. Nagu iga sõiduk, nii on juhitav ka mootorratas, kui rehvide haardumisjõud ületab rehvidele ülekantava tsentrifugaal-, kiirendus- või pidurdusjõu. Kui pidurdada kurvis siis tsentrifugaal-ja pidurdusjõud liituvad, ning rehvidele langeb suurem koormus.
    Libisemine tekib juhul, kui rehvile mõjuvad jõud ületavad rehvi haardejõu teekattega, või kui gaasi mahakeeramine, olenevalt mootorrattast, on võrdeline pidurdamisega.
  1. Kaassõitja vähendab juhile selgapaiskumise ohtu, kui hoiab kinni kaasreisijale mõeldud käepidemest, mitte ei toetu juhile. Vastasel korral võib juhtuda, et järsul pidurdamisel ei pea juhi käed kahe keha raskusele vastu.
  1. Peeglid võivad anda juhi taga toimuvast ebatäieliku ülevaate, liiklusohutuses veendumiseks tuleb juhil heita pilk üle õla.
    § 39. Juhi märguanded
    (1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. …
  1. § 2. Mõiste
    76) sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad sõidurajal liikuda kahes reas;
  1. Grupisõit eeldab selle planeerimist ja teineteisega arvestamist.  Selleks lepitakse eelnevalt kokku sõiduteekond, peatused ja käemärguanded. Eelnevalt kokkulepitud käemärguande annab grupi juht ehk roadcapten  ja kõik mootorratturid kuni grupi lõpuni dubleerivad seda.
    Ohutuim teel paiknemise viis on malelaua sõiduformaat. Selline muster jätab eessõitja ootamatule pidurdamisele reageerimiseks või takistusest kõrvalepõikeks piisavalt aega.
    Ühtlasi saab peeglitest jälgida taga vasakul või paremal paiknevaid samas grupis sõitvaid mootorrattureid.
  1. Kui mootorrattur näeb peeglist auto juhti, siis on see ka vastupidi nii.
    Veoauto taga ja lähedal sõites jääb mootorrattur selle varju ja ei ole veoautojuhile nähtav.
  1. Auto kõrval sõites ei ole mootorrattur auto küljepeeglist nähtav. Oht tekib näiteks mootorratturi poole tehtaval ümberpõikel takistusest või ämberreastumisel. Kõige ohtlikum pime ala on auto tagumise parema nurga juures. Sellist manöövrit tehes ei vaata mitte kõik juhid kõrvale küljepeeglist mittenähtavale alale!

  1. Esipiduri efektiivsus seisneb selles, et pidurdades langeb suurem osa ratta, sõitja ja koorma raskus esirattale. Pidurduse efektiivsus sõltub rehvi erisurvest teekattele, ehk mida tugevamini rehv teekattega kokku puutub, seda efektiivsem on pidurdus. Kuna pidurdades liigub mass tagantpoolt ettepoole, siis väheneb ka tagaratta erisurve teele.
    Tõhusam pidurdus on siis, kui pidurdatakse nii samaaegselt nii esimese kui tagumise rattaga.
  1. Ka mittetöötava mootori korral on mootorratta elektrisüsteemis ikkagi jääkvool ja pikaajalisema sõidupausi tegemisel on tühjenemise vältimiseks vajalik aku elektrisüsteemist lahti ühendada. Tühjana seisnud aku rikneb kiiremini ja halvimal juhul ei ole seda hiljem võimalik enam laadida. Täiesti tühja akut ei tohi mingil juhul jätta miinus kraadide kätte.  Tühjaks laetud olekus on elektrolüüt kaotanud enamiku happest ja muutunud põhiliselt veeks. Suurem vee kontsentratsiooni tõttu jäätub pooltühja aku elektrolüüt miinus kraadidega kergemini kui täis aku elektrolüüt. Läbikülmunud akus tekkiv jää purustab plaadid ja nendevahelised separaatorid.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu.
    Ohutumaks liiklemiseks tuleb enne manöövrit lõpetada märguande näitamine ja hoida manöövri ajal juhtrauast kinni kahe käega.
  1. Ohutum on sõita parema haakuvusega ehk mittelibedal teekattel. Kaevuluugid, plastist teekattemärgised ja puulehed muudavad tee märjaga veelgi libedamaks.
    Et rööpad ei hakkaks mootorratta esiratast kõrvale juhtima ja ratturit tasakaalust välja viima, tuleb üle rööbaste     sõita võimalikult risti.
  1. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
    (3) Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kaherattalisi külghaagiseta mootorrattaid, jalgrattaid, mopeede ja pisimopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest.

 

LK 79

  1. Plastist märg teekate on oluliselt libedam kui märg asfaltkate. Seetõttu on oluline vältida sõitmist märjal plastist teekattel, kaevuluukidel, märgadel puulehtedel.
  1. Ohutum on läbida kurv võimalikult laugelt ja jätta mittenähtavas alas piisav varu suunavööndeid eraldavast teekattemärgisest.
  1. Millise kategooria sõiduk esimesena pidurdub, ei ole võimalik kindlalt öelda. Suures osas määrab selle ära juhtide reageerimis- ja tegutsemise vahemik ning sõiduki tehniline seisund.
  1. Sageli ei ole äkkpidurdamise ajal kaassõitjal toetuda kuhugi mujale peale juhi selja.
    (Mõnedel mootorratastel saab kaassõitja toetuda näiteks kätega kütusepaagile või on näiteks eraldi käepide kaasreisija jaoks, kus ta saab kinni hoida). Samuti ei     tarvitse kaassõitja ratta äkkpidurduseks või kallutamiseks valmis olla.
  1. Jalakäija kiirusel juhitakse mootorratast kallutades. Väikese kiiruse juures jõuab juht viia oma keha raskust vajalikule poole ja siis pöörata. Suuremal kiirusel, kus inerts on märksa suurem ei jää selleks võimalust. Selleks, et mootorratast kurvis juhtida, tuleb ta tsentrifugaaljõule vastumõju avaldumiseks panna kaldesse. Seda saab teha tõhusalt ainult vastupööramisega ehk korraks lükata lenksu soovitud pööramissuunale vastupidises suunas.
  1. Ohutum on ületada liiprid otse ja risti, sest raudteeliiprid ja plastist teekattemärgised on väiksema haarduvusega kui kõvakattega tee. Raudtee ületamisel tuleb olla tähelepanelik ja veenduma, et lähenemas ei ole ühtegi raudteesõidukit kellele teed anda.
  1. Märg teekate, teele langenud lehed, plastist teekattemärgised, kaevukaaneluugid on oluliselt väiksema haardeteguriga, kui nt asfaltkattega tee. Temperatuuri lähenemine nullile on eelduseks libeduse tekkele.
  1. Kiivri kvaliteedist sõltub, kui halb on nähtavus vihmase ilmaga. Vihmase ilmaga kaasneva niiskuse tagajärjel võib vähem kvaliteetse kiivri sees visiirile tekkida kontsentreeritud vesi. Seetõttu on ka kiivril õhutusavade olemasolu oluline.
  1. § 30. Turvavahendite kasutamine
    (4) Mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab sõitja kandma kinnirihmatud motokiivrit.
    § 2. Mõisted
    79) sõitja on isik, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda;
    Koormuse tõttu on rehv surutud rohkem kokku – rehvi ruumala muutub väiksemaks ja rehvirõhk suuremaks. Koormatud rehv kuumeneb rohkem ja ka rehvis olev õhk soojeneb. Soe õhk sama ruumala juures tõstab rehvirõhku.
  1. Munakivisillutisel on väike haardetegur, sest:
    – munakivi on sile;
    – kividevahelisel alal haardumine rehviga puudub.
  1. Veetakistuse suurus sõltub veetasemest, mida mootorrattur läbib.
    Vesiliug tekkib siis, kui teekatte ja rehvi vahele jääb veekiht. See tähendab, et haardumine kaob ja mootorratas pole enam juhitav. Vesiliu ohtu vähendab aeglane sõit – rehvi ja teekatte vahel olev vesi jõutakse välja suruda, ja rehvi turvismuster, mille sügavus aitab samuti rehvi all olevat vett välja suruda.
  1. Mootorratas võimaldab autoga võrreldes märksa suuremat mobiilsust. Seda nii suurema erivõimsuse, mis võimaldab kiiremat kiirendust, kui ka parema külgsuunalise liikumise poolest, mida võimaldab vastupöörde kasutamine.
  1. Tuule mõju ratturile sõltub ka sõidukiirusest – mida suurem tuul, seda suurem on võimalus sellest mõjutatud saada. Mootorratta juhtraud tuleb pöörata pigem tuule suunas kui tuulesuunale vastu – sellise võttega on mootorratas kaldu tuulele vastu.

 

LK 80

  1. Suure kiirusega vastutulevad veoautod võivad tekitada turbulentsi ehk tuulekeerise, mis halvemal juhul viib mootorratta koos sõitjaga tasakaalust välja. Külgtuul võib mõjutada ka sõidujoont metsast väljumisel või silla ületamisel, tuulekoridori võivad tekitada avatud metsasihid.
  1. Trammitee või raudteerööpad on võrreldes asfaltkattega teega märksa väiksema haarduvusega, seda eriti märjaga. Sageli lõikuvad nad sõiduteega mitte risti, aga nurga all. Halvim, mis võib juhtuda on see, et väikese nurgaga lõikudes võib ratas jääda ülesõidukoha rööpasse kinni ega pööra enam välja. Seetõttu on oluline ületada rööpad risti, mitte kiirendada ega pidurdada, vaid  lasta rattal üle liiprite veereda. Liiprite lõikumisel sõiduteega tuleb lisaks veel arvestada purunenud asfaltkattega, mis ohustab rehve ja liiprite teekatte kõrguse vahega, kus rataste haakumine teekattega on väiksem.
  1. Kruusateel sõites tuleb arvestada, et rehvide haardumine teekattega on vähenenud ja tõhus pidurdamine on seetõttu võimatu. Kruusateel pidurdades rattad blokeeruvad kergemini ja mootorratas võib kaotada juhitavuse. Seetõttu on oluline vähendada vajadusel kiirust parema haarduvusega asfalt kattega teel.
  1. § 62. Mootorsõiduki pukseerimine
    (1) Mootorsõidukit võib pukseerida haagiseta mootorsõidukiga. Pukseerida ei tohi kaherattalise sõidukiga ega kaherattalist sõidukit.
  1. Kuna sõiduradasid eraldav plastist teekattemärgis on libedam kui asfaltkate, võib kurvis avalduv tsentrifugaaljõud ületada haardejõu ja tulemuseks on libisemine. Harvad ei ole juhtumid, kus auto mahub vaevu ära oma sõidurajale või teatud juhtudel isegi ületab seda. Seetõttu tuleb riski maandamiseks vältida teekattemärgise ületamist ja vastassuunda sattumast ning sõita kindlasti oma sõiduraja piires.
  1. Rehvid kuumenevad sõites, sellega kaasneb rehvis oleva õhu paisumine ehk rehvirõhu suurenemine.
  1. Kvaliteetsed riided peavad tagama juhi ohutuse, sh märgatavuse liikluses, õhku läbilaskvad ja mugavuse erinevates ilmastikutingimustes.
  1. Reeglina mootorratta standardvarustuses udutuled puuduvad, küll aga saab neid paigaldada lisaks eritellimusena.
    Mootorratta tuled kokku on väiksema valgustusvõimsusega, kui on seda auto tuled.     Sama kehtib ka suunatulede kohta. Seetõttu on mootorratta suunamärguandeid suurema vahemaa tagant ka raskem märgata.
  1. Ohutuse seisukohalt on õige näidata märguannet vasaku käega, sest paremat kätt juhtraualt võttes läheb gaas maha ehk toimub pidurdus, mille tagajärjeks võib olla kukkumine.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. …
  1. § 33. Juhi üldkohustused
    (2) Juht on kohustatud:
    10) juhtrauaga mootorratta ja mopeedi juhtimisel hoidma juhtrauast kinni kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal, kandma peas kinnirihmatud motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole viimast nõuet täitnud;
  1. Esipiduri efektiivsus tuleneb sellest, et pidurdades liigub mootorratta, sõitja ja pagasi raskus inertsist mootorratta esiosale. Esiratta erisurve ning seega ka haardumisvõime teekattele suureneb, samas kui tagumisel rattal see väheneb. Mida suurem on haardumine, seda suuremat pidurdusjõudu saab esirattale rakendada.