Lk 11
- § 69. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund
(5) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
Eestis kehtib juhtidele alkoholi tarbimise suhtes null tolerants. Näiteks kui alkomeetri näit on väljahingatava õhu puhul 0,07, siis juhti ei karistata, aga 0.10 promillise näidu puhul koostatakse juhile protokoll ja juht saab karistuse – eeldusel, et mõõtja eksimuse hälve on 0. Reeglina on taadeldud alkomeetril antud eksimuse vahemik. Seadmele lubatud mõõte hälbest sõltuvalt näeb seadus ette karistuse näiteks juhul, kui alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus on näidu järgi üle 0,11 – 0,13 milligrammi ühe liitri välja hingatava õhu kohta.
Joobeseisundi määrab § 69. (1)
(4) Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel:
1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;
2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.
- Alkoholi lagundab organismis maks, mille tööd kiirendada ei ole võimalik, alkoholi lagundamise mõjutegurid on aga ka näiteks inimese kehakaal – mida rohkem kaalub inimene, seda suurem maks, aga samuti mõjutab vanus, sugu ….
Maks eemaldab alkoholi verest seda lagundades. Maksa ainevahetus eemaldab verest 95% alkoholi. Ülejäänu väljub väljahingatava õhu, uriini, higi, väljaheite, süljega. Alkoholi imendumise kiirus verre sõltub ka sellest, kas inimene on eelnevalt söönud või mitte. Alkohol imendub verre kõigist seedekulgla osadest difusiooni teel. Seedekulglas oleval toit pidurdab alkoholiimendumist.
- Alkoholi imendumise kiirus sõltub ka sellest, kas inimene on eelnevalt söönud või mitte. Alkohol imendub difusiooni teel verre kõigist seedekulgla osadest. Seedekulglas olev toit pidurdab alkoholi imendumist verre, mistõttu selle sattumine vereringesse jaotub pikema aja peale. Samuti pikendab imendumist mittealkohoolse vedeliku tarbimine enne alkoholi tarbimist.
Ravimi ja alkoholi koosmõju on sageli ohtlik. Alkohol suurendab ravimi toksilisust ja vastupidi – ravim muudab alkoholi mürgisemaks. Koos rohuga häirib alkohol maksa tööd, samuti seedekulgla teisi funktsioone, vereringe ja närvisüsteemi talitlust.
- Teemakohane uurimus:
lühifilm “Auto ja alkohol”; Juua või juhtida.
- Teemakohane uurimus:
lühifilm “Auto ja alkohol”; Juua või juhtida.
- Päikeseprillidega sõidukit juhtida ei ole keelatud. Juhi tervisele esitatavatest nõuetest vaata lähemalt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/116062015009
- Vaegkuuljatel ei ole keelatud sõidukit juhtida. Juhi tervisele esitatavatest nõuetest vaata lähemalt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/116062015009
- Terve inimese organismi alkoholi lagundamise kiirus on suhteliselt kindel suurus. Maks lagundab keskmiselt ühe dringi (annuse) ehk kuni 10 g absoluutset alkoholi tunnis. Seda reeglit mõjutavad aga mitmed tegurid. Alkoholi lagundamine on kõige kiirem, kui selle kontsentratsioon veres on kas väga madal või väga kõrge. Kroonilised alkohoolikud võivad lagundada alkoholi (sõltuvalt maksa seisundist) keskmisest palju kiiremini. Vananedes organismi alkoholi lagundamiskiirus aeglustub. Näiteks kerge 0,5 liitrine õlu annab ligi 0,2 promillise joobeseisundi, mis kaob täielikult alles 2 tunni möödudes.
1 promillisest joobeseisundist vabanemiseks on vaja seega 10 tundi ehk 0,1 promilli tunnis.
- Teemakohane uurimus:
lühifilm “Auto ja alkohol”; Juua või juhtida.
https://www.youtube.com/watch?v=t5xYtEeJZI8
https://www.youtube.com/watch?v=x8o9tk1F1kw&t=3s
- § 70. Sõiduki juhtimist keelav terviseseisund
(1) Juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund).
4) raskekujuline psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire;
§ 69. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund
(5) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
Eestis kehtib juhtidele alkoholi tarbimise suhtes null tolerants. Näiteks kui alkomeetri näit on väljahingatava õhu puhul 0,07, siis juhti ei karistata, aga 0.1 promillise näidu puhul koostatakse juhile protokoll ja juht saab karistuse – eeldusel, et mõõtja eksimuse hälve on 0. Reeglina on taadeldud alkomeetril antud eksimuse vahemik. Seadmele lubatud hälbest sõltuvalt näeb seadus ette karistuse näiteks juhul, kui alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus on näidu järgi üle 0,11 – 0,13 milligrammi ühe liitri välja hingatava õhu kohta.
- Väsimus on organismi normaalne kaitsereaktsioon, milles närvisüsteemi töö pidurdub. Virgudes võib juht üle reageerida, tema juhtimisliigutused on järsud ja ebatäpsed ning sellest tulenevalt vähendab juht sageli ka sõidukiirust.