Lk 65

  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    84) tegelik mass on sõiduki mass konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate ja veosega;
    66) registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi;
    90) tühimass on valmistaja määratud sõitjate ja veoseta, kuid juhiga täisvarustuses sõiduki mass;
    89) täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass;
    (Ehk registrimass = tühimass + sõitjate mass + veose mass)
    Sõiduautode puhul registrimass ja täismass tavaliselt ühtivad – veoautode ja järelkärude puhul see nii alati ei ole. (Nt võib tehase poolt lubatud 60 t täismassiga veoauto olla mõne riigi registris 30 t registrimassiga. See tähendab veoauto koos koormaga ei tohi kaaluda üle 30 tonni. Mõnes riigis annab see olulise kokkuhoiu veoki maksude pealt. Sama asi kehtib ka haagiste puhul. Lisaks võivad ühesugused haagised suuta vedada ühesugust koormat aga, registrimass on haagise juhtimisõiguse kategooriate nõuete tõttu erinev.)
  1. Sõitjate arvu määrab ära esmalt tootjatehas, ja selle järgi kinnitab ning kannab numbri registreerimistunnistusele riiklik autoregister.
  1. § 95. Piiratud juhtimisõigus
    (4) Autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
    § 106. Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine
    (1) Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
    1) varem ei ole olnud auto või mootorratta juhtimisõigust … .
    (3) Autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
    § 96. Juhtimisõigust tõendav dokument
    (6) Käesoleva seaduse § 106 lõike 2 kohaselt vormistatud mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus tõendab juhtimisõiguse saanud isiku õigust juhtida mootorsõidukit esmase juhiloa saamiseni.
    (7) Ajutise juhiloa väljastab Transpordiamet juhiloa vormistamise ajaks või muudel põhjendatud juhtudel isikule, keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud. Ajutine juhiluba annab õiguse juhtida mootorsõidukit ainult Eestis.
  1. § 95. Piiratud juhtimisõigus
    (4) Autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
  1. Tingimata peavad olema autos tõkiskingad, ohukolmnurk ja tulekustuti. Vajalik on ka ohutusvest ootamatu hädapeatumise korral, kuid otseselt see autovarustuses nõutad ei ole.
    § 33. Juhi üldkohustused
    (7) B-, C-, D- ja T-kategooria mootorsõiduki juht peab halva nähtavuse korral ja pimeda ajal asulavälisel teel hädapeatamise korral autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja sõiduteel viibimisel kandma ohutusvesti.
    Tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud.
    § 73. Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele, nõuded varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
    (9) Mootorsõiduk, mida loetakse töötervishoiu- ja tööohutuseseaduse mõistes töökohaks, peab olema varustatud esmaabivahenditega.
    See tähendab, et autoapteek peab olema autos siis, kui auto omanik on ühtlasi ka tööandja. Eraisiku autos seda olema ei pea.
  1. Kuna auto omanik on tööandja, siis peab tema auto olema lisaks eelnevas punktis väljatoodule ka varustatud esmaabivahendite ehk autoapteegiga.
  1. § 93. Mootorsõidukite kategooriad
    4) BE – autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi;
  1. § 13. Keskkonnakaitsenõuded
    (2) Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega veekogu kaldal lähemal kui kümme meetrit veepiirist.
  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded
    Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvidele
    3) sõiduautol (M1 kategooria), veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria) ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O2 kategooria) peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.
    Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus
    Nõuded: 1) mustri jääksügavus peab olema vastavalt direktiivile 89/459/EMÜ vähemalt:
    M1, M2, M3, N1, N 2 ja N3 kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm; (Allikas: Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded:  https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13050817)

 

Lk 66

  1. Kustunud ABS märgutuli näitab, et pidurisüsteemi kontrollseade ei ole tuvastanud viga. Kuna ABS pidurisüsteemiga auto pidurid ei blokeeru, siis on võimalik autot suunata ka tugeva pidurduse ajal. Sõitmisel kiirusel üle 15 km/h peab rakenduma ABS pidurisüsteem, alla selle kiiruse sõltuvalt automargist võivad blokeeruda ka pidurid.
  1. Tänapäeval on roolivõimendi peaaegu kõikidel autodel. See võimaldab rakendada rooli pööramisel vähem jõudu. Võimendi asub rooli ja veermiku vahel ja aitab seetõttu vähendada ka tee ebatasasustest põhjustatud lööke juhi kätele. Esirehvi lõhkemisel aitab roolivõimendi ka auto hoidmisel sõidusuunas.
  1. Mootori pöörlemissageduse tõustes kasvab libiseva siduriga auto kiirus ebaproportsionaalselt aeglaselt või ei kasva üldse. See tuleneb siduriketaste ülemäärasest kulumisest ehk libisemisest ja salongi levivast spetsiifilisest lõhnast.
  1. Libeda teekatte puhul on vaja sidur lahutada eriti aeglaselt, et veojõud ei ületaks haardejõudu. Pedaali vabastamisel kiiresti, lülitub sidur järsult ja libeda teeolu korral võivad rattad hakata kaapima. Kõrgema käiguga kohapealt sõites (nt teise käiguga) on veojõud väiksem ja seetõttu võib libeda teekatte puhul saavutada suuremat edu, kui tehes seda madalamal (nt esimese) käiguga.
  1. Katalüüsmuundur – seade, mis vähendab sisepõlemismootori heitgaasis saasteainete sisaldust, põletades neid täiendavalt.
  1. Katalüüsmuundurit võib kahjustada mootori halb käivitumine ja ebakvaliteetse kütuse kasutamine (etüülbensiini). Katalüüsmuunduriga autol ei tohi kasutada pliibensiini. Alates aastast 2000 ei ole Eestis enam lubatud müüa pliisisaldusega bensiini, küll aga võib seda olla müügil sõites kolmanda maade riikides.
  1. Kuna niiskuse olemasolu soodustab rooste teket, ja seda kiirendab omalt poolt ka soojus, siis neile vastupidiselt on auto kere ja värvikatte säilivuse paremateks tingimusteks külm ja kuiv koht.
  1. Sõites madalama rehvirõhuga suureneb kontaktpind teekattega ja seega ka veeretakistus. Takistuse ületamine nõuab suuremat veojõudu, millest tingituna suureneb ka kütusekulu. Rehvide suurem kontaktpind teekattega põhjustab suuremat kulumist ja seda eriti rehvi servadest.
  1. Suurema rehvirõhuga sõites väheneb kontaktpind teekattega ja ühtlasi ka veeretakistus.
    Kuna auto veeretakistus on väiksem, siis on ka väiksem kütusekulu. Rehvi ülerõhk põhjustab selle suuremat kulumist veerepinna keskelt. Suurema rehvirõhu puhul on kontaktpind teega väiksem, mistõttu pikeneb ka pidurdusteekond.
    Valmistaja poolt ette nähtud rehvirõhk tagab sõiduki parema juhitavuse ja rehvi väiksema kulumise.
  1. Selline märgutuli armatuurlaual tähistab kaugtulede sisselülitamist ja on ühesuguse tähendusega kõikidel autodel.

 
11, 12

III. ÜLEVAATUSELE ESITAMISE TÄHTAJAD

Tehnonõuetele vastavuse kontrolliga seonduvate määruste muutmise määrus
Vastu võetud 28.08.2017 nr 47

  1. Korralisele ülevaatusele, rahvusvahelisele ülevaatusele, ADR-sõiduki ülevaatusele, -auto ja tema haagise ülevaatusele peab sõiduki esitama:

12.1. Uued sõidukid:

§ 6.  Ülevaatusele esitamise tähtajad
[RT I, 01.09.2017, 1 – jõust. 01.01.2018]

 (1)  M1-, L3e-, L4e-, L5e-, L7e- ja O1

M1 kategooria (sõiduauto) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. kategooria sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele hiljemalt 48 kuu möödumisel selle esmaregistreerimisest.
L3e-, L4e-, L5e-, L7e – mootorratas haagisega ja ilma ning kolmratas sümmeetrilise rataste asetusega ja neljarattaline mootorsõiduk, mille tühimass akude massi arvestamata ei ületa 400 kg.
O1 kategooria on haagis, mille täismass ei ületa 0,75 t.

 

12.2. Kasutatud sõidukid vanusega alla 10 aasta:

— sõiduautod, v.a sõidutaksod, alarmsõidukid ja õppesõidukid; Üks kord 24-kuulise perioodi jooksul.
— mootorrattad ja motorollerid;
— kerghaagised.

 

12.3. Ülejäänud sõidukid:

— bussid vanusega mitte üle 10 aasta; Üks kord 12-kuulise perioodi jooksul.
— sõiduautod vanusega üle 10 aasta;
— veoautod;
— sõidutaksod;
— alarmsõidukid;
— õppesõidukid;
— üksikkorras valmistatud sõidukid;
— haagised, v.a kerghaagised.

 

(Allikas: Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja kehtestamine https://riigiteataja.ee/akt/90980)

 

Lk 67

  1. Liiklusseaduse, liikluskindlustuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
    Vastu võetud 14.06.2017
    § 1 Liikluse muutmine
    (74) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 72 sätestatule võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.
    (Allikas: Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri, https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017006)
    Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri1
    § 4. Sõiduki kontrollimisel avastatud vead
    (2) Sõiduki kontrollimisel avastatud eriti ohtlikeks vigadeks (kontrollkaardil EOV) loetakse järgmisi rikkeid või puudusi:
    4) juhtimisseadmed on kõverdunud või remonditud keevitamisega;
    (Allikas: Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri, https://www.riigiteataja.ee/akt/12753290)
  1. § 73. Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele, nõuded varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
    (8) Mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.
  1. § 95. Piiratud juhtimisõigus
    (2) Piiratud juhtimisõiguse võib B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 16- ja 17-aastasele isikule. Piiratud juhtimisõigusega isik võib autot juhtida tingimusel, et tema kõrval on seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel peab olema B-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
  1. Antud juhul tingib see halva nähtavuse, mistõttu edasine liiklemine võib lõppeda liiklusõnnetusega. Juht ise võib põhjustada otsasõidu, aga halb nähtavus tingib ka aeglase sõidu, mis loob omakorda ohu teistele juhtidele. Seega tuleb sõit katkestada.
  1. § 96. Juhtimisõigust tõendav dokument
    (1) Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on kehtiv esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.
  1. Sõidu katkestamine on ainuõige tegevus, sest sõidupiduri rike on eriti ohtlike viga, mille ilmnemisel sõitu jätkata ei tohi.
    (Allikas: Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri, https://www.riigiteataja.ee/akt/12753290)
  1. Sõitu ei tohi jätkata ohtlike rikete ilmnemisel nagu näiteks sõidupiduri või rooliseadme rike. Samuti siis, kui tee jälgimine pole võimalik.
    (Allikas: Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri, https://www.riigiteataja.ee/akt/12753290)
  1. Eestis on naastrehvide kasutamine lubatud samal ajal, kui talverehvide kasutuski. Küll aga tasub uurida enne välismaale sõitu, kas selles riigis naastrehvide kasutamine on lubatud. Paljudes riikides on see teekatte suurema kulumise tõttu keelatud.
  1. Talverehvidega (M+S, M&S tähisega) võib sõita suvel (kuid rehvidel ei tohi olla naaste).
  1. Talverehvidega on kohustus sõita detsembris, jaanuaris ja veebruaris. Tavaliselt lubatakse talverehve kasutada poolteist kuud ettenähtud ajast varem ja need suverehvide vastu välja vahetada kuni poolteist kuud hiljem peale kohustusliku talverehvide kasutamise aja lõppu. (Sellest annab Majandus- ja Kommunikatsiooniminister talve hooaja alguses ja lõpus määrusega täpsemalt teada)
  1. § 72. Sõidukiomaniku ja vastutava kasutaja kohustus
    (2) Kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed:
    1) mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi;
    2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress;
    3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood;
    4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number.
  1. § 97. Juhiloa kehtivus
    (1) Juhiluba antakse välja kehtivusega kümme aastat.
    (2) Esmane juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kaks aastat.
    (3) Piiratud juhtimisõigusega juhiluba B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks antakse välja kehtivusega kuni juhiloa omaja 18-aastaseks saamiseni.

 

Lk 68

  1. § 98. Esmase juhiloa ja juhiloa väljaandmine, vahetamine ja kehtetuks tunnistamine
    (1) Esmase juhiloa ja juhiloa väljastab, vahetab ja tunnistab kehtetuks Transpordiamet.
  1. § 98. Esmase juhiloa ja juhiloa väljaandmine, vahetamine ja kehtetuks tunnistamine
    (5) Kui esmase juhiloa omaja ei ole 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest saanud vastava kategooria mootorsõiduki või autorongi juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt esmase juhiloa saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami.
  1. Tagavaatekaamera ekraanil punase joone ja tagastange vahe jääb sõltuvalt autost 30–50 cm.  
  1. Automaatkäigukangi või käiguvalitsi asendid:
    R – (ingl reverse) – tagurdamine
    D – (ingl drive) – edaspidi sõit
    N – (ingl neutral) – vabakäik
  1. Liiklusseaduse, liikluskindlustuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
    Vastu võetud 14.06.2017
    § 1 Liikluse muutmine
    42) paragrahvi 106 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    ˮ(2) Pärast eksamitulemuste vormistamist ja kuni esmase juhiloa saamiseni, kuid mitte kauem kui kümme tööpäeva pärast sellekohase eksami sooritamist, tõendatakse juhtimisõiguse saanud isiku õigust juhtida mootorsõidukit liiklusregistri andmete alusel.ˮ;
  1. § 101. Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontroll
    (3) Mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli iga kümne aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Juhul kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel.
    (4) Tervisekontrolli läbivad iga 5 aasta järel:
    1) üle 65-aastane A-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht;
    2) üle 50-aastane C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht, T-kategooria traktori- ja liikurmasina juht, B-kategooria takso juht, A- ja B-kategooria alarmsõidukite juht ning mootorsõidukijuhtide õpetaja.
  1. § 106. Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine
    (4) Kui esmase juhiloa omaja on omandanud vajaliku vilumuse ja läbinud lõppastme koolituse ning teda ei ole viimase 12 kuu jooksul karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, väljastatakse talle juhiluba ilma eksamite sooritamiseta.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    19) juht on isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat, eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav;
    Liiklusohutuse eest vastutab juht ehk antud juhul eksamineeritav.
  1. Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kiirusega v, siis omab ta kineetilist energiat.
    E – sõiduki kineetiline energia,
    m – sõiduki mass,
    v – sõiduki kiirus.

    Auto ja temaga sõitjate energia on ruutsõltuvuses kiirusest. S.t kiiruse kasvades 2 korda kasvab energia ja kokkupõrkel jõud 4 korda, ehk  2² = 4 ja kiiruse kasvades 3 korda kasvab kokkupõrkel jõud 9 korda.
  1. Sõiduki liikumise energia (kineetiline energia) sõltub sõiduki massist ja kiirusest:
    kus
    E – sõiduki kineetiline energia,
    m – sõiduki mass,
    v – sõiduki kiirus.

    kiiruse vähendamisel 100 km/h ⇒ 71 väheneb km/h kokkupõrkel jõud 2 x

                           100÷√ 2= 71

  1. Rehvide ja teepinna vahelist haardumist iseloomustab haardetegur, mille väärtus sõltub eelkõige:
    – teekattest (nt haardetegur asfaltteel on ~0,7 või lumisel teel ~0,3),
    – rehvide seisukorrast (mustrist ja kui sügav see on) ning
    – erisurvest teele (millise jõuga surub rehv vastu teekatet ehk rehvi kontaktpinna suurusest teekattega).

 

Lk 69

  1. Gaasipedaali vajutades või vabastades saab muuta mootori pöördeid, mis omakorda muudab veojõudu. Käikude vahetamisega saab muuta sama mootorivõimsuse juures rataste veojõudu.
    Siduri ülesanne on mootori lühiajaline lahutamine jõuülekandest (ehk veojõust) ja auto liikumiskiiruse reguleerimine nt manööverdamisel.
  1. Mida suurem on mootori koormus, seda kiiremini ta soojeneb – ehk siis antud juhul, mida suurem on mootori veojõud, seda kiiremini ta soojeneb.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    19) juht on isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat, eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav;
    41) mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust;
  1. Katuseboksi või –raami ja haagise vedamisel suurendab kütusekulu õhutakistus. Näiteks katuseboksiga auto kulutab 100 km läbimisel 1 l kütust enam kui auto, millel katuseboks puudub.
    Lisatuled nõuavad täiendavalt elektrit, mida saadakse generaatorilt. Generaatori jõuallikas omakorda on mootor, mida ta koormab vastavalt oma energiavajadusele – läheb vaja rohkem energiat, koormatakse mootorit rohkem, kustutatakse tuled ära, läheb vaja vähem elektrit ja seega koormatakse mootorit vähem. Näiteks kulub lähitulede elektritootmise tarbeks keskmiselt 0,15 l kütust 100 km kohta.
  1. Sõiduteekonna planeerimine välistab asjatuid sõite. Piisava pikivahe puhul ei sõltu juht eesoleva auto pidurdustest ja kiirendustest. See võimaldab sõita juhil sujuvamalt ja ühtlasema kiirusega, mis tähendab ühtlasi säästliku sõitu.
    Säästlikuks sõiduks kasutatakse pigem kõrgemat käiku. Samas tähendab see, et mootoripöörded on kõrgema käiguga sõidu puhul madalamad ja mootori õlitus seega napim. Kindlasti peab olema auto kasutusjuhendis kirjas mootoripöörete vahemik, mis tagab veel mootori normaalne õlituse ja seega tema kestvuse (enamikel autodel jääb see 1300 – 1500 pöörde vahele).
  1. Diislikütused jagunevad suve- ja talvekütusteks. Talvist kütust tuleb kasutada kasutama siis, kui välisõhu temperatuur on pidevalt alla 0 0C – madalal temperatuuril suvine diislikütus hangub (muutub poolpaksuks massiks) ning seega pole enam kasutuskõlblik.
    Erimärgistusega kütus ei ole õigusaktis lubatud liiklemiseks ettenähtud sõidukites (sõiduautod, veoautod, bussid jm), vaid on mõeldud  töötegemiseks ettenähtud mootorites (nt diiselgeneraatorites, traktorites, viljakombainides).  Erimärgistusega diislikütuse kasutamine on reguleeritud “Vedelkütuse erimärgistamise seadusega”, sest toode on maksustatud diislikütusest madalama kütuseaktsiisiga.
  1. Säästlikult on võimalik sõita vaid tehniliselt korras sõidukiga. Piisava pikivahe puhul ei sõltu juht oluliselt eesoleva auto pidurdustest ja kiirendustest. See tagab sujuvama sõidu ja ühtlasema kiiruse, mida eeldab ka säästlik sõit.
  1. Kütusekulu suurendab ettenähtud normist madalam rehvirõhk kuna sellega suureneb veeretakistus.
    Üleliigne raskus nõuab kiirendamisel rohkem energiat, mis aga lõppkokkuvõttes saadakse kütusest.
    Säästliku sõidu puhul on eelistatud kõrgema käiguga sõit. Samas on mootoripöörded madalamad ja nii ka mootoriõlitus napim. Kindlasti peab olema auto kasutusjuhendis olema kirjas, millised on lubatud madalaimad pöörded, millega sõit ei riku mootorit (enamikel autodel jääb see 1300 – 1500 pöörde vahele).
  1. Konditsioneer tarbib suhteliselt palju elektrit ja kütusekulu säästmiseks on mõistlik hoida seda sisselülitatuna ainult vajadusel.
    Mis kaasaskantavasse raskusesse puutub, siis mida vähem seda autos on, seda vähem kulub energiat selle liigutamiseks. Lahtised küljeaknad teevad auto vähem voolujoonelisemaks ning sellega suureneb õhutakistust. Mida voolujoonelisem on auto, seda vähem kulub kütust.
  1. Valmistaja poolt ettenähtud rehvirõhk tagab sõiduki parima juhitavuse.
    Korras amortisaatorid ei lase auto kerel teekonarustest tulenevalt liigselt õõtsuda ja tagavad sel viisil rehvide parema haardumise teekattega.
  1. Amortisaatorid on mõeldud tee konarustest tekkiva õõtsumise summutamiseks ning muudavad sõidu seeläbi mugavamaks. Samuti on nad tähtsad liiklusohutuse seisukohalt. Amortisaatorid hoiavad kontrolli all rehvidele mõjuvaid püstjõudusid, millega autorattaid hoitakse pidevas kontaktis teega. Rikkis amortisaatorite ehk ülemäära õõtsuva auto puhul on kontakt teega hüplik, ja rehvide haardumine teega halveneb. Siit tulenevalt pikeneb ka pidurdusteekond ja suureneb kurvides külglibisemise oht.
  1. Roolivõimendi puudumisel või selle rikke puhul on rooli ka raskem keerata. Halvimal juhul ei saa seda teha üldse.
  1. ABS märgutule süttimisel ei ole mõistlik ilma selle põhjuse välja selgitamiseta edasi sõita. Piduri märgutule süttimine on piisav põhjus hädapeatuse tegemiseks.

 

Lk 70

  1. Kui rattad hakkavad kohapeal ringi käima, siis ületab veojõud haardejõu. Kui veorattad veerevad sama kiiresti, kui auto sõidab, siis haardejõud on suurem, kui veojõud.
  1. Kui haardumine on kadunud ühes suunas – näiteks külgsuunas, siis on see kadunud ka kõikides teistes suundades. Näiteks rataste blokeerumisel pole auto juhitav – rehvid lohisevad teekattel ja rooli pööramisega ei ole võimalik muuta auto suunda.
    Auto on juhitav, kui rehvide haardumine teekattega ületab mistahes jõu – tsentrifugaaljõu, veojõu või pidurdusjõu.
  1. Kui haardumine on kadunud ühes suunas – näiteks sõidusuunas, siis on see kadunud ka kõikides teistes suundades. Ehk toimub libisemine. Näiteks rataste blokeerumisel pole auto juhitav – rehvid lohisevad teekattel ja rooli pööramisega ei ole võimalik muuta auto suunda. Auto on juhitav, kui rehvide haardumine teekattega ületab mistahes jõu – tsentrifugaaljõu, veojõu või pidurdusjõu.
  1. Mida madalamal ja keskel on auto massikese, seda paremini püsib ta teel. Raskemad pakid on soovitav panna pagasiruumi ja kinnitada  (salongi asetadud raskemad kinnitamata asjad võivad liiklusõnnetuse korral põhjustada  vigastusi).
  1. Ülejuhitav on auto siis, kui auto keerab rohkem, kui seda eeldaks rataste pöördenurk. Kas auto on üle- või alajuhitav sõltub mitmetest mõjuritest – milline on vedav sild, juhtimisvõtted, rehvitüüp,  taga- ja esirehvi rõhkude erinevuse suurus, amortisaatorite korrasolek, massikeskme asukohast autos jm. Tagasillaveoga autod on ülejuhitavamad kui esisillaveoga autod.
  1. Alajuhitavus on siis, kui auto esirattad kurvis libisevad ja kurv läbitakse rataste pöördenurgast suurema kaarega.
    Kas auto on üle- või alajuhitav sõltub mitmetest mõjuritest – juhtimisvõtted, rehvitüüp, taga- ja esirehvi rõhkude erinevuse suurus, amortisaatorite korrasolek, massikeskme asukohast autos jm. Alajuhitavad autod on pigem esisillaveoga.
  1. Summutist väljuv suits on esimene märguanne sellest, et õli on sattunud põlemiskambrisse. See võib olla juhtunud kas katkiste ja puudulike tihendite kaudu – nt silindri tihendid (või siis ühes kütusega).
  1. Jahutusvedeliku külmumispunkt peab olema madalamal, kui välistemperatuur. Vastasel juhul vedelik külmub ja tahkestub ning ei täida seetõttu oma jahutamisfunktsiooni. Enamikel autodest on keelatud kasutada vett ja destilleeritud vett, sest vesi sisaldab katlakivi, mis ei ole jahutussüsteemile sobilik ja võib lisaks tekitada korrosiooni mootoridetailides.
  1. Jahutusvedelik on reeglina keemiline ühend etüleenglükooli ja vee segust, mis sisaldab inimesele mürgiseid ühendeid. Omadustelt jahutusvedelik temperatuuri tõustes paisub mahuliselt rohkem ja on reeglina ka suurema lekkimisvõimega (voolavus) kui seda on vesi. Jahutusvedeliku vähesus võib põhjustada mootori ülekuumenemist. Vett kui jahutusvedelikku ei ole aastaringselt kasutada mõistlik tema külmumise tõttu  – vesi jäätumisel paisub mille jõud purustab mootori. Seetõttu on mootori jahutamiseks tarvis kasutada külmumiskindlat vedelikku.
  1. Ülekuumenenud mootori tunnuseks on selle võimsuse vähenemine ja juht näeb seda salongis mootori temperatuurinäidiku pealt. Reeglina ei tohi näit ületada 95 0C. Kui jahutusvedelik keeb, tuleb mootor seisata ja oodata selle jahtumist. Enne jahutussüsteemi paisupaagi või radiaatori korgi avamist tuleb eelnevalt lasta mootoril jahtuda. Vastasel korral võib kuum jahutusvedelik välja purskuda. Ettevaatlik tuleb olla paisupaaki külma vedeliku lisamisel, sest ülekuumenenud mootoris võivad temperatuuri erinevusest tekkida pinged ja põhjustada detailide purunemist. Seetõttu on parem kui mootori ja jahutusvedeliku temperatuuri on võimalikult sarnased.
    Jahutusvedeliku paagi korgi tunneb ära selle kollase värvi või märgise järgi.
  1. Õlirõhu märgutuli süttib siis, kui mootoris puudub vajalik õlirõhk. Reeglina viitab see hermeetilisuse puudumisele ja võimalikule õlilekkele. Vähese õli või üldse selle puudumisel mootor kuumeneb üle, metall hakkab paisuma ning tulemuseks on et mootori kolvid kiiluvad silindriplokki kinni ehk rahvakeeli mootor jooksis kokku. Seetõttu ei ole õlirõhu märgutulele reageerimata jätmine kuidagi mõistlik.
  1. Olenevalt autost on jahutusvedeliku normaalne temperatuur 85 – 95 0C vahel.
  1. Õlitaset kontrollitakse mootoriploki juures oleva õlivarda abil. Need kohad, mida juht võib ise hallata on mustast erineva värvusega – nt klaasivedeliku-, jahutusvedeliku paagi kork, õlivarras.

 

Lk 71

  1. Õlileke on tõsine viga, mille tagajärjel võib puruneda mootor. Auto mootor ja selle all olev karter tulevad seetõttu kindlasti üle kontrollida. Tuleb kontrollida mootoris on õlitaset ja teha kindlaks lekke ulatus ja suurus. Kindel on, et tuleb minna autoga remonditöökotta. Kas sõita sinna autoga või puksiiris oleneb lekke ulatusest ja õli tasemest mootoris, mida saab paljudel autodel vaadata õlivarda abil.
  1. Liiklusohutuse seisukohalt tuleb kasutatud rehvide valikul arvestada, et ühel sillal (autol on olemas esi- ja tagasild ehk eesmised rattad ja tagumised rattad) kasutatavad rehvid peavad olema ühesuguse mustriga ja sama kulumisastmega. Vastasel juhul haardub üks pool (auto parem- või vasakpool) paremini kui teine, ja pidurdamisel võib hakata see muutma auto suunda.
    Talverehvide kummisegu on pehmem võrreldes suverehvidega, mistõttu nende kulumus on ka suurem.
  1. Sõiduk tarbib kõige rohkel kütust liitrites 100 kilomeetri kohta kiirendamisel. Hübriidauto kiirendab kohaltvõtul elektriga ja pidurdamisel talletab energiat. Sellest tuleneb kütuse sääst ja väikse CO emissioon keskkonda.
    Järsu kiirenduse ja pidurduse puhul on teekatte ja rehvide kulumine märksa suurem, kui teha seda mõõdukalt. Sama kehtib sõidukiiruse puhul. Mida kiiremini sõita, seda suurem on õhutakistus. Suurema õhutakistuse ületamine nõuab rohkem kütust ja suuremat veojõudu, mis kulutab rohkem teekatet ning rehve. Näiteks alates 90 km/h kiiruse ületamine 10 km/h võrra tõstab kütusekulu poole kuni ühe liitri võrra 100 kilomeetri kohta.
  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele
    Lisa 1 Kood 403. Üldnõuded O kategooria sõiduki piduritele
    Nõuded:
    9) autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise automaatse  pidurdamise. See nõue ei kehti O1 kategooria haagisele, mille tiisel peab vedukiga  olema kinnitatud lisaks haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislil maha kukkuda ja tagab haagise juhitavuse;
    (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa1.pdf#)
  1. Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri (https://www.riigiteataja.ee/akt/13275786)
    § 5. Tegutsemine kontrollimisel rikke või puuduse avastamise korral
    (1) Kontrollija peab andma sõidukijuhile võimaluse kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal. Kui rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata, on kontrollijal õigus:
    1) paragrahvi 4 lõikes 1 või kontrollija otsusel lõikes 3 nimetatud ohtliku vea korral suunata Eesti riiklikku liiklusregistrisse (edaspidi register) kantud sõiduk erakorralisele tehnoülevaatusele ja välisriigis registreeritud sõiduk põhjalikumale läbivaatusele lähimasse tehnoülevaatuspunkti;
    § 4. Sõiduki kontrollimisel avastatud vead
    (1) Sõiduki kontrollimisel avastatud ohtlikeks vigadeks (kontrollkaardil OV) loetakse järgmisi rikkeid või puudusi:
    15) heitgaaside väljalaskesüsteemi ehitust on omavoliliselt muudetud;
    20) klaaside läbipaistvus on lubatust väiksem;
    21) tuuleklaasil on liikluse jälgimist raskendav kahjustus või mõrade kogumik;
    (Allikas: Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri, https://www.riigiteataja.ee/akt/12753290)
  1. Enne auto ülestõstmist tungrauaga tuleb paigalt liikumise vältimiseks rakendada seisupidur ja blokeerida tõkiskingadega soovitavalt vastaskülje ratas. Seejärel tuleb lõdvestada mutrid (poldid) ja asetada tungraud ainult selleks ettenähtud kohta. Alles pärast ratta ülestõstmist võib mutrid (poldid) rattavahetuseks lahti keerata.
  1. Amortisaatorid on selleks, et summutada teede konarustest põhjustatud õõtsumist ning, et muuta sõit mugavamaks. Samuti on nad tähtsad liiklusohutuse seisukohalt. Amortisaatorid hoiavad kontrolli all rehvidele mõjuvaid püstjõudusid; millega hoitakse auto rattaid pidevas kontaktis teega. Rikkis amortisaatorite ehk ülemäära õõtsuva auto puhul on kontakt teega hüplik, mistõttu halveneb rehvide haakumine teega. Siit tulenevalt pikeneb ka pidurdusteekond ja suureneb kurvides külglibisemise oht.
  1. Sõiduki parema juhitavuse ja rehvi vähima kulumise tagab valmistaja poolt ettenähtud rehvirõhk.
    Järsu kiirenduse ja pidurduse puhul on teekatte ja rehvide kulumine märksa suurem, kui seda teha mõõdukalt. Sama on sõidukiiruse puhul – mida kiiremini sõita, seda suurem on õhutakistus. Suurema õhutakistuse ületamine nõuab aga suuremat veojõudu ja kulutab seega rohkem teekatet ning rehve.
    Talverehvide kummisegu on võrreldes suvekummidega pehmem, mistõttu on nende kulumus ka suurem.
  1. Madalama rehvirõhu puhul on kontakt maapinnaga suurem, mistõttu on ka veeretakistus suurem. Seetõttu kasvab kütusekulu ja kiireneb rehvi kulumine. Äkkpidurduse korral ei ole madalama rõhuga rehvil pidurdusteekond võrreldes valmistaja poolt ettenähtud rõhuga lühem. Ülerõhuga on veeretakistus ja seega ka kütusekulu väiksem, kuid rehvide kulumine on suurem ja kontakt teekattega väiksem – seega pidurdusteekond pikem. Sõiduki parema juhitavuse ja rehvi vähima kulumise tagab valmistaja poolt ettenähtud rehvirõhk.
  1. Täpsemalt on auto käivitamisest kirjutatud auto kasutusjuhendis, kuid reeglina on selle kestus kuni mõni sekund. Kui mootor miskipärast esimese korraga ei käivitu, siis võib seda uuesti teha pärast mootori väntvõlli seiskumist.
  1. Ohutulede sisselülitamisel vilguvad kõik suunatuled ja seetõttu ei saa juht märku anda suunatuledega, vaid peab seda tegema käega.
  1. Tahhomeeter näitab mootori väntvõlli pöördeid. Selle järgi saab juht näiteks vaadata mootori pöördeid hetke sõidukiiruse juures ja võrrelda sisselülitatud käigu sobivust.
    Sõidukiirust näitab spidomeeter.
  1. Välispeeglite soojenduslüliti rakendub enamikel juhtudel koos tagaklaasi soojendusega.

 

Lk 72

  1. See on standardne mootori õlirõhu langust tähistav märgutuli, mille on omaks võtnud kõik autotootjad.
  1. Märgutule tähendus on täpsemalt kirjutatud lahti auto kasutusjuhendis. Reeglina näitab põlev märgutuli, et käsi- ehk seisupidur on rakendunud, pidurivedeliku vähesust või riket pidurisüsteemis.
  1. Märgutule põlemine teatab juhile kinnitamata turvavööst. Reeglina on turvavöö andurid paigaldatud esiistmete turvavöö kinnititele.
  1. Märgutuli on diiselmootoriga autodel ja näitab, et eelsüüteküünlad on sisse lülitatud. Eelsüüteküünlaid on vaja diiselmootori silindrite põlemiskambri soojendamiseks, et kütusesegu saaks põleda paremini.
  1. Märgutule põlemine viitab sellele, et laadimispinge ei saabu generaatorist auto akusse. Kui laadimist ei toimu, siis saadakse auto elektrivarustus ja mootori elektritarve akult. See tähendab, et kui aku saab tühjaks, siis auto jääb seisma. Seetõttu on otstarbekas leida märgutule süttides sobiv peatuskoht.
  1. ABS märgutuli viitab ABS pidurisüsteemiga pidurite rikkele. Vea põhjuseks võib olla ka näiteks elektrikontakti oksüdeerumine.
  1. Märgutuli hakkab põlema, kui turvapadi on välja lülitatud. Turvapadi tuleb välja lülitada näiteks siis, kui esiistmel sõidutatakse turvahällis last (laps peab olema seljaga sõidusuunas).
    Samuti teatab märgutule põlemine  juhile turvapadja või turvavööpingutite süsteemi rikkest.
  1. Märgutule põlemine viitab veale heitgaasisüsteemis. Katalüüsmuundur, mis on heitgaasisüsteemi olulisem osa, vananeb ajapikku termiliselt, mistõttu tema efektiivsus väheneb. Lambdaandur (mõnel autol on neid mitu) asub heitgaasisüsteemis ja osaleb kütusesegu koostamise mõjutajana. Seega, kui vigasest heitgaasisüsteemist tuleb vale informatsioon kütusesegu moodustamiseks, siis võib sellega kaasneda kütusekulu tõus või mootori vähene võimsus. Tüüpilisem heitgaasisüsteemi viga on näiteks auklik summuti.
  1. Külmaga väheneb auto akus oleva elektrolüüdi tihedus ja sellega ka aku mahtuvus ehk jõudlus. Seetõttu tuleb mootori käivitamisega seotud probleeme ette rohkem just talvel.
  1. Automaatkäigukastiga autol on kaks pedaali: gaas ja pidur. Juht vajutab vastavalt vajadusele kas ühte või teist. Koos neid vajutada ei tohi. Seetõttu vajutatakse pedaali ühe jalaga – parema jalaga. Vasak jalg on kõrval.
  1. Kütusesegu, mida sisselasketakti ajal silindrisse paisatakse moodustab silindri mahu. Mitmesilindrilisel mootoril on mootori töömahuks kõigi silindrite töömahtude summa. Tavaliselt on autol neli silindrit, aga võib ka olla rohkem või vähem.
    Mootori täpne töömaht, nagu ka paljud teised andmed, on kantud sõiduki registreerimistunnistusele.
  1. Pidurivõimendi rike korral ei võimendu piduripedaalile vajutades piduriklotsidele rakendatav jõud. Seetõttu peab piduripedaalile vajutama märksa tugevamini ja ka sellisel juhul tuleb arvestada pikenema pidurdusteekonnaga. (Pidurivõimendi ei tööta ka näiteks siis kui mootor ei tööta.)
  1. Antud näidik viitab, et mootori jahutusvedeliku temperatuur on 110 OC. See tähendab, et jahutusvedelik keeb ja irdub jahutussüsteemist. Vähese jahutusvedeliku olemasolul või selle puudumisel hakkab temperatuur mootoris kiiresti kasvama. Rikke põhjuseid jahutusssüsteemis võib olla mitmeid nt. tsirkulatsioonipump ei tööta või lekib mootori ja jahutusradiaatori vaheline kummist lõdvik. Ülekuumenenud mootori metall paisub ja silindris liikuvad kolvid seiskuvad ehk kiiluvad kinni. Seetõttu on mootori purunemise vältimiseks vajalik teha koheselt hädapeatus.

 

Lk 73

  1. § 93. Mootorsõidukite kategooriad
    (2) Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
    5) C – auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ega D1-alamkategooriasse ja mille täismass on üle 3500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega;
  1. § 93. Mootorsõidukite kategooriad
    (2) Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
    3) B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist;
    Antud juhul on autorongi täismass 3400 kg ja seega on selle juhtimiseks vaja B kategooria juhiluba. Lisakategooriad võivad olla, kuid need ei ole antud juhul nende täismasside kombinatsiooni puhul vajalikud.
  1. § 97. Juhiloa kehtivus
    (1) Juhiluba antakse välja kehtivusega kümme aastat.
    (2) Esmane juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kaks aastat.
    (3) Piiratud juhtimisõigusega juhiluba B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks antakse välja kehtivusega kuni juhiloa omaja 18-aastaseks saamiseni.
  1. § 93. Mootorsõidukite kategooriad
    (2) Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
    3) B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; sama auto koos kerghaagisega; …
    § 2 Mõisted
    21) kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kilogrammi;
  1. Sõiduautode elektrisüsteem on valdavalt 12-voldise pingega. Aku pinge on sõiduautol 12 volti ( kuid tema laadimispinge on veidi kõrgem ~ 14 volti). Eriotstarbeks võib pinge olla ka muundatud. Näiteks kasutatakse süüteküünaldel sädeme tekitamiseks kõrgpinget (~ 20 000 volti).
  1. Roolvõimendiga autoga sõites vajab juht rooli pööramiseks vähem jõudu. Samuti vähendab roolivõimendi olemasolu tee ebatasasusest tingitud lööke juhi kätele ja aitab esirehvi lõhkemisel korral hoida autot teel.
    Praeguse aja on autod, millel puudub roolivõimendi, pigem haruldus.
  1. Detonatsioon on kütusesegu plahvatuslik süttimine temperatuuri ja rõhu mõjul ja seda enne süüteküünla poolt tekitatud sädet. Detonatsiooni puhul – tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks, kuulda on heledat metalset kloppimist (klõbin), võimsus langeb ja summutist väljub musta suitsu. Et kütus ei põle täielikult, suureneb ka kütusekulu.
    Detonatsioon tekkib enamasti mäkketõusul ja pöördel, kui sõidetakse liiga kõrge käiguga. Detonatsiooni peamine oht seisneb järskudes rõhu ja temperatuuri tõusudes. Kestva detonatsiooni tagajärjel põlevad läbi kolvid ja süüteküünalde elektroodid, rikneda võib plokikaanetihend, halvemal juhul laguneb kepsulaager ja deformeeruvad väntmehhanismi detailid.
  1. Hõõgsüüte puhul toimub kütusesegu iseeneslik süttimine sisepõlemismootori silindris. Hõõgsüüde võib esineda vanemat tüüpi autodel ( eelmise sajandi autodel, kus kütuse pealevool ei olnud mootori väljalülitamisel katkestatud).
  1. Tsentrifugaaljõud on määratud trajektoori kõverusraadiusega R, keha liikumiskiirusega v ja massiga m vastavalt valemile F=mv2/R
  1. Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud tekib keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga risti ning ringliikumise keskpunktist eemale. Ehk tsentrifugaaljõud rakendub kurvis auto pööramisel.
  1. Juht saab efektiivselt vähendada tsentrifugaaljõudu (ehk ohtu kurvis välja paiskuda) kiiruse vähendamisega. (Ka kurvi raadiust on võimalik vähendada – kurvi lõigata, kuid siis ei pruugi see enam olla ohutu).
  1. Külglibisemine tekib siis, kui kesktõukejõud ehk tsentrifugaaljõud on rehvide haardejõust suurem – st rehvide haardumine teekattega on nõrgem kui jõud, mis lükkab autot kurvis väljapoole.
  1. § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
    (3) Autorongil (välja arvatud autorong, mille veduk on B-kategooria auto) ja masinrongil, millel puuduvad ees ülemised ääretuled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema valgustatud autorongi tunnusmärk.