10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE

 

Lk 41

1. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
   (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega.
   § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld.
   (2) Sõidukit ei tohi peatada:
   12) haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata.
   Asulas võib parkida ka tee vasakul poolel, jättes teepeenral jalakäijale vabaks vähemalt 0,7 m laiuse käiguriba (LS § 20. (2)). Seda ei ole kollase sõiduki juht jätnud.

2. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
   (2) Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal … . Antud juhul ei luba liikluskorraldusvahend kollase sõiduki juhile peatumist või parkimist kõnniteel.
   § 20. (2) … Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed … .

3. TKM § 25. (16) Märgis 931 “Peatumiskeelu joon” tähistab kohta, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (lisa 10 joonis 11) või äärekivile.
   (17) Märgis 932 “Parkimiskeelu joon”, kriipsu pikkusega ja kriipsu vahega 1 m, tähistab kohta, kus sõidukite parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (TKM lisa 10 joonis 11) või äärekivile.
   Parkimise keelualal on peatumine lubatud, vastupidi aga mitte.
   LS § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
   (2) … Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed … .

4. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
   (4) Asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka:
   3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
   Antud juhul on tegemist peatumisega, mis on seotud kaupade laadimisega, ja mida märk ei reguleeri.
   

5. LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused
   (1) 35) märk 361 “Peatumiskeeld” keelab peatumise. Märk ei kehti ühissõiduki kohta. (4) Märgid 36 kehtivad ainult sellel teepoolel, kuhu need on pandud.
   Teepool hõlmab teest ühe poole sõidu-, kõnniteest, teepeenrast jne – teest. (LS § 2. 81)

6. Antud juhul on tegemist peatumisega kõnniteel, mida LS ette ei näe. Lisaks: märk “Peatumiskeeld” ei luba peatuda ega parkida märgiga samal teepoolel. Teepool hõlmab teest ühe poole sõidu-, kõnniteest, teepeenrast jne – teest. (LS § 2. 81)

7. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
   (2) Sõidukit ei tohi peatada:
   3) trammiteel või sellele lähemal kui üks meeter;
   11) sõiduteel piiratud nähtavusega kohas;

 

Lk 42

1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
   (6) Kõnniteel võib juht peatada sõiduki ka veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
   Antud juhul ei ole juht jalakäijale vähemalt 1,5 meetrist käiguriba jätnud.

2. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
   (3) Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, … , kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest. …

3. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
   (8) Pimeda ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või puhkekohas.

4. TKM § 25. 5) tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonised 2 ja 3). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
   Kuna väljaspool asulat eesõigusmärgiga “Peatee” tähistatud tee sõiduteel parkida ei tohi (LS § 21. (4) 5)), siis abistab sõidutee piiritlemisel juhti teekattemärgis.

5. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
   (2) Sõidukit ei tohi peatada:
   12) haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata.
   9) lähemal kui 15 meetrit enne trammipeatuse liiklusmärki;
   § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
   (2) Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laiendina ehitatud parklat.

6. LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused
   (1) 36) märk 362 “Parkimiskeeld” keelab parkimise.
   LS § 2. 49) parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.
   Tegemist on kauba laadimiseks kavandatud peatumisega (mitte parkimisega) kohas, kus sõiduk ei takista jalakäijate liiklemist.

7. LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused
   (1) 35) märk 361 “Peatumiskeeld” keelab peatumise. Märk ei kehti ühissõiduki kohta.
   (4) Märgid 36 kehtivad ainult sellel teepoolel, kuhu need on pandud.
   Märk “Peatumiskeeld” vasaku teepoole kohta antud juhul ei kehti.
   LM § 21. Tahvlite tähendused. Tahvel  824  näitab märkide 36 mõjupiirkonna lõppu.
   Peatumisekeeld kehtib kuni märgini.

8. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
   (2) Sõidukit ei tohi peatada:
   6) ülekäigurajal, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal või lähemal kui viis meetrit enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui viis meetrit pärast neid kohti ning jalgrattarajal;
   Küsimus ei ole selles, et autod seisavad ülekäigurajast peaaegu samal kaugusel, st alla viie meetri ülekäigurajast, vaid selles, et üks parkiv auto piirab teel sõitva juhi nähtavust jalakäija suhtes, teine mitte (kollane auto). Sellest ka vale ja õige parkimine. Seaduses on see suhteliselt keerukalt seletatud.

9. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
   (2) Sõidukit ei tohi peatada:
   4) silla, estakaadi või viadukti peal ja all, välja arvatud seal parkimiseks lubatud kohad;
   5) kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid;

10. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
    (2) Sõidukit ei tohi peatada:
    11) sõiduteel piiratud nähtavusega kohas;
    Kohas, kus parkimine ei ole lubatud, ei ole keelatud peatuda. Küll aga on peatumise keelu alas parkimine keelatud.

 

Lk 43

1. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
   (4) Parkida ei tohi:
   3) sõiduteel raudteeülesõidukohale lähemal kui 50 meetrit;
   4) teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval;
   5) väljaspool asulat peatee eesõigusmärgiga tähistatud tee sõiduteel;

2. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
   (2) Sõidukit ei tohi peatada:
   7) kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe oleks alla kolme meetri.

3. § 33. Juhi üldkohustused
   (7) B-, C-, D- ja T-kategooria mootorsõiduki juht peab halva nähtavuse korral ja pimeda ajal asulavälisel teel hädapeatamise korral autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja sõiduteel viibimisel kandma ohutusvesti.
   § 39. Juhi märguanded
   (6) Seisval sõidukil peavad põlema ohutuled:
   1) asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle;

4. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
   (2) Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laiendina ehitatud parklat.

5. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
   (2) Sõidukit ei tohi peatada:
   13) eraldusribal ja selle katkestuskohas, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga lubatud juhtudel;

6. § 68. Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused
   (2) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.
   (3) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, tohib:
   1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;

7. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
   14) lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit, kuid mitte kohakuti lõikuva kõnniteega ning jalgratta- ja jalgteega;
   § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
   (1) Juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas.

8. LM Märgis 933 „Ühissõidukipeatus“ tähistab ühistransporditeenust osutavate busside,  trollide või taksode peatuskohta (lisa 10 joonis 11). Märgis on kollane. Märgisel ei tohi sõidukit peatada, kui see takistab D-kategooria ühissõidukite või taksode liiklust.

9. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
   (2) Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laiendina ehitatud parklat.

10. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
    (2) Sõidukit ei tohi peatada:
    9) lähemal kui 15 meetrit enne trammipeatuse liiklusmärki;
    14) lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit, kuid mitte kohakuti lõikuva kõnniteega ning jalgratta- ja jalgteega;

11. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
    (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega.
    (8) Pimeda ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või puhkekohas.

12. § 39. Juhi märguanded
    (9) Ohukolmnurk tuleb teele panna sõidukile mitte lähemale kui 25 meetrit asulas ja 50 meetrit väljaspool asulat, aga sellisele kaugusele, et ohukolmnurk oleks hajutatud päevavalguse tingimustes nähtav asulas vähemalt 50 meetri kauguselt ja väljaspool asulat vähemalt 100 meetri kauguselt. Hädapeatamise või liiklusõnnetuse korral ristmikul võib ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal, asudes suurema ohu suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu õigel ajal märgata. Ohukolmnurgaga koos võib juht kasutada vilkuvat kollast tuld.

 

Lk 44

1. LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused
   (1) Keelumärgid ja nende tähendused on järgmised:
   37) märk 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval“ keelab parkimise paaritul kuupäeval.
   (7) Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada kell 19 kuni 21.

2. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
   (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega.
   LS § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld.
   (2) Sõidukit ei tohi peatada:
   12) haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata.
   Asulas võib parkida ka tee vasakul poolel, jättes teepeenral jalakäijale vabaks vähemalt 0,7 m laiuse käiguriba (LS § 20. (2)). Kollase sõiduki juht pole seda teinud.

3. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
   (4) Parkida ei tohi:
   4) teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval;

4. § 39. Juhi märguanded
   (9) Ohukolmnurk tuleb teele panna sõidukile mitte lähemale kui 25 meetrit asulas ja 50 meetrit väljaspool asulat, aga sellisele kaugusele, et ohukolmnurk oleks hajutatud päevavalguse tingimustes nähtav asulas vähemalt 50 meetri kauguselt ja väljaspool asulat vähemalt 100 meetri kauguselt. Hädapeatamise või liiklusõnnetuse korral ristmikul võib ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal, asudes suurema ohu suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu õigel ajal märgata. Ohukolmnurgaga koos võib juht kasutada vilkuvat kollast tuld.

5. § 61. Hädapeatamine
   (1) Hädapeatamise korral kohas, kus peatuda ega parkida ei tohi või kui hädapeatatud sõidukit, sellelt kukkunud või sellest välja voolanud või varisenud veost ei ole võimalik teelt omal jõul kõrvaldada, peab juht sõiduki tähistama ohutulede sisselülitamisega või ohukolmnurga teele asetamisega käesoleva seaduse § 39 lõike 9 kohaselt, teatama juhtumist viivitamata politseisse või teeomanikule või -valdajale ja võtma tarvitusele abinõud ohu kiireks kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.

6. § 39. Juhi märguanded
   (6) Seisval sõidukil peavad põlema ohutuled:
   1) asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle;
   2) liiklusõnnetuse korral;
   3) hädapeatamise korral.

7. § 61. Hädapeatamine
   (2) Hädapeatamise korral raudteeülesõidukohal peab juht hoolitsema selle eest, et inimesed lahkuksid sõidukist, ja tegema kõik temast sõltuva, et vabastada ülesõidukoht. Kui ülesõidukohta ei ole võimalik liiklustakistusest vabastada, peab juht jääma sõiduki juurde ja raudteesõiduki ilmumisel liikuma sellele kiiresti vastu, andes peatumismärguande käega ringikujulisi liigutusi tehes. Pimeda ajal tuleb käes hoida süüdatud valgusallikat, helkurit või selletaolist eset.

8. Tegemist on hädapeatusega (LS § 2. 12), kus sõidu jätkamine on võimatu või ohtlik. Sõiduki seismajätmine võib olla paratamatu ka kohas, kus reeglina peatuda ei tohi. Liiklusohu vähendamiseks peab juht vabastama võimalusel sõidutee või hoiduma tee äärde. Samuti on oluline, et sõiduk on peatatud piisavalt kõval pinnasel, millel on võimalik vahetada ratast.