1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    27) liikleja on isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina;
    Ka jalgrattur on juht (vt juht; sõiduk).
  1. § 15. Sõidukiirus
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    4) pukseerimisel 50 kilomeetrit tunnis;
    Liiklusseadus ei erista pukseerimisel sõidukiirust asulas või asulavälisel teel –suurim lubatud kiirus on kõikjal 50 km/h.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    99) ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikurijuht ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat;
  1. Terve inimese organismi alkoholi lagundamise kiirus on suhteliselt kindel suurus. Maks lagundab keskmiselt ühe dringi (annuse) ehk kuni
    10 g absoluutset alkoholi tunnis. Seda reeglit mõjutavad aga mitmed tegurid. Alkoholi lagundamine on kõige kiirem, kui selle kontsentratsioon veres on kas väga madal või väga kõrge. Kroonilised alkohoolikud võivad lagundada alkoholi (sõltuvalt maksa seisundist) keskmisest palju kiiremini. Vananedes organismi alkoholi lagundamiskiirus aeglustub. Näiteks kerge 0,5 liitrine õlu annab ligi 0,2 promillise joobeseisundi, mis kaob täielikult alles 2 tunni möödudes.
    1 promillisest joobeseisundist vabanemiseks on vaja seega 10 tundi ehk 0,1 promilli tunnis.
  1. Liiklusmärgid, teekattemärgid, foorid. Osutusmärgid, märgid 53)
    Asulasse pandud märkide 53 taust on valge ning nooled ja ääris mustad, väljaspool asulat pandud märkide 53 taust on sinine ning nooled ja ääris valged. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võivad ajutist liikluskorraldust tähistavad märgid 53 olla kollase taustaga, mille nooled ja ääris on mustad.
  1. § 33. Juhi üldkohustused
    (7) B-, C-, D- ja T-kategooria mootorsõiduki juht peab halva nähtavuse korral ja pimeda ajal asulavälisel teel hädapeatamise korral autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja sõiduteel viibimisel kandma ohutusvesti.
  1. § 14. Liikluskord
    (3) Ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest.
  1. § 65. Liiklus jääteel
    (1) Liiklemine jääteel toimub ainult valge ajal, kui nähtavus on vähemalt 300 meetrit.
  1. § 15. Sõidukiirus
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    1) asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis;
  1. Juht peab reguleerima esmalt istme ja seejärel sise- ja välispeeglid. Vastupidisel juhul muudab juht oma asukohta juba õigesti reguleeritud peeglite suhtes ning need tuleb vastavalt muutunud istme asendile uuesti õigeks reguleerida.
  1. § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
    (1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled.
    (2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.
    § 41. Kaugtulede kasutamine
    (1) Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral.
    § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
    (5) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel.
  1. § 14. (3) Ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest.
  1. § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
    (2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.
    § 42. Udutulede kasutamine
    (2) Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.
    (§ 40 (1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled.)
  1. § 49. Tagurdamine ja tagasipööre
    (3) Juht ei tohi tagasi pöörata:
    1) ülekäigurajal;
    Ristmikel tagasipööre ei ole keelatud.
  1. Märgutule põlemine teatab juhile kinnitamata turvavööst. Reeglina on turvavöö andurid paigaldatud esiistmete turvavöö kinnititele.
  1. Tsentrifugaaljõud on määratud trajektoori kõverusraadiusega R, keha liikumiskiirusega v ja massiga m vastavalt valemile F=mv2/R
  1. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld.
    (4) Parkida ei tohi:
    3) sõiduteel raudteeülesõidukohale lähemal kui 50 meetrit;
    4) teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval;
    5) väljaspool asulat peatee eesõigusmärgiga tähistatud tee sõiduteel;
  1. LS § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul
    (1) Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.
    (2) Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev
    juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.
  1. Kuna jalgratas ei kuulu kindlustuskohustusega kuuluvate sõidukite hulka, siis liikluskindlustusest tulenev tsiviilvastutuse kaitse jalgratturile ei laiene. Kaskokindlustus on vabatahtlik kindlustus mis aitab hüvitada sõidukile tekitatud kahju kõige levinumate juhtumite korral olenemata süüdlasest või õnnetuse toimumise kohast.
  1. § 58. Sõitmine reguleeritud ristmikul
    (3) Foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
  1. Kaitsliku sõiduviisi eesmärk on vältida igasuguseid liikluses johtuvaid ohte – juht üritab ennetada enda ja teiste võimalikke vigu.
  1. Märgutuli hoiatab mitme muu asja hulgas ka õlitaseme langust alla lubatud piiri. Piduriõli kadumist pidurisüsteemist näitab ka see, kui piduripedaali on võimalik suruda vastu põrandat. Kustunud märgutule puhul võime eeldada, et õlitase vastastab normile.
  1. Küsitlus on näidanud, et 70% juhtidest peab end sõidukijuhina keskmisest paremaks.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
  1. § 41. Kaugtulede kasutamine
    (3) Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui:
    2) vastutulevast sõidukist ollakse sellisel kaugusel, et võidakse selle juhti pimestada;
    3) kaugtuled hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit;
    Eesmärk on hoiduda pimestamast vastutuleva sõiduki juhti. Kuna kaugtuled hakkavad vastutulevat juhti pimestama hinnanguliselt 300 m kauguselt, siis on mõistlik selle ennetamiseks mitte hilineda tulede ümberlülitamisega.
  1. LM § 15. Osutusmärgid ja nende tähendused
    (1) Osutusmärgid ja nende tähendused on järgmised:
    4)märk 522 „Ühesuunalise tee lõpp“ näitab märgiga 521 „Ühesuunaline tee“ või märgiga 523 või 524 „Sõit ühesuunalisele teele“ tähistatud tee või sõidutee lõppu;
    Ühesuunalise tee ei lõppu ei tühista ristmik, piirangute või asula lõpu märgid, vaid ainult ühesuunalise tee lõpu märk.
  1. Olenevalt autost jääb jahutusvedeliku normaalne töösooja mootori temperatuur 85 – 95 0C vahele
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (4) Pinnasteelt kruusateele või kattega teele sõites ning kruusateelt kattega teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
    § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul
    (2) Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.
  1. Sõitjate arvu määrab ära esmalt tootjatehas, ja selle järgi kinnitab ning kannab numbri registreerimistunnistusele riiklik autoregister.
  1. Kui inimese vaateväli on ligi 1800, siis tema nägemisteravus koondub vaid keskosa 30-40 alale nägemisväljast.
  1. Säästlikult on võimalik sõita vaid tehniliselt korras sõidukiga. Piisava pikivahe puhul ei sõltu juht oluliselt eesoleva autojuhi impulsiivsest sõidustiilist – pidurdustest ja kiirendustest. See tagab sujuvama sõidu ja ühtlasema kiiruse, mida eeldab ka säästlik sõit.
  1. LM § 15. 22) märk 551 “Tagasipöörde koht” osutab kohale, mis on ette nähtud tagasipöördeks, kusjuures vasak­pööre selles kohas on keelatud.
    LS § 45. (8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. …
    Seetõttu tuleb asulavälisel teel jätkata sõitu rajal B.
  1. Kõige olulisem maanteesõidu erinevus asulasõidust on sõidukiirus. Sellest tulenevalt on oluliselt pikem ka peatumisteekond. Maanteel on rohkem ruumi ja sõit tundub ohutum. Selline tunne lubaks kiirust tõsta, et saavutada asulasõidu pingelisus. See aga soodustab kiiruse ebaõiget hindamist. Mugava ja üksluise sõidu puhul ei ole juht valmis ootamatusteks – seetõttu on ka reageerimiskiirus aeglasem kui seda vaheldusrikkama sõidu puhul.
  1. LM § 17. Juhatusmärgid ja nende tähendused
    (1) Juhatusmärgid ja nende tähendused on järgmised:
    11) märgid 652 kuni 655 „Tee number“ näitavad tee numbrit.
    Märgid 653 näitavad lisaks tee numbrile ka tee suunda. Märgid 654 pannakse teele, mis suundub märgil näidatud numbriga teele.
    ..
  1. Kahjuks on politseinike hulgas erineva suhtumisega teenistujaid. Vähetähtis ei ole ka riigieelarves planeeritud politsei poolt üleantava trahvisumma ootus. Siiski leidub ka viisakaid ja mõistva suhtumisega politseinike.
  1. § 7. Eesõigusmärgid ja nende tähendused
    5)  märk 231 „Vastassuuna eesõigus“ kohustab juhti andma teed vastassuunas sõitvale juhile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde;
  1. § 13. Keskkonnakaitsenõuded
    (2) Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega veekogu kaldal lähemal kui kümme meetrit veepiirist.
  1. TKM § 25. (16) Märgis 931 “Peatumiskeelu joon” tähistab kohta, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (lisa 10 joonis 11) või äärekivile.
    (17) Märgis 932 “Parkimiskeelu joon”, kriipsu pikkusega ja kriipsu vahega 1 m, tähistab kohta, kus sõidukite parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (TKM lisa 10 joonis 11) või äärekivile.
    Parkimise keelualal on peatumine lubatud, vastupidi aga mitte.
    LS § 20. (2) … Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed
  2. Udu tekkimisel kaasneb inimesel illusioon, nagu asuksid objektid kaugemal.
  1. § 73. Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele, nõuded varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
    (8) Mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.