1. § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
    (3) Autorongil (välja arvatud autorong, mille veduk on B-kategooria auto) ja masinrongil, millel puuduvad ees ülemised ääretuled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema valgustatud autorongi tunnusmärk.
    § 2. Mõisted
    4) autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend;
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    2) jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
  1. Külglibisemine tekkib siis, kui tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on rehvide teekattega haardumise jõust suurem. Ehk auto sattub külglibisemisse.
  1. § 48. Pöörded
    (4) Kui teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev juht aegsasti siirduma sellele rajale ja vähendama kiirust alles seal.
  1. Kütusesegu, mida sisselasketakti ajal silindrisse paisatakse moodustab silindri mahu. Mitmesilindrilisel mootoril on mootori töömahuks kõigi silindrite töömahtude summa. Tavaliselt on autol neli silindrit, aga võib ka olla rohkem või vähem.
    Mootori täpne töömaht, nagu ka paljud teised andmed, on kantud sõiduki registreerimistunnistusele.
  1. Külmaga väheneb auto akus oleva elektrolüüdi tihedus ja sellega ka aku mahtuvus ehk jõudlus. Seetõttu tuleb mootori käivitamisega seotud probleeme ette rohkem just talvel.
  1. TKM § 25. Teekattemärgised ja nende tähendused
    (33) Märgis 949a „Parkimisala“ tähistab märgiga 387 „Parkimisala“ tähistatud parkimisala piiri (lisa 10 joonis 9). Märgis on sinine.
    Võib tähendada ka nt tasulise parkimisala alguse või lõpu piiri.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    101) ümberpõige on möödumine sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest kasutatavalt sõidurajalt välja sõites.
  1. § 52. Möödasõidukeeld
    (1) Vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita:
    5) reguleerimata ülekäigurajal.
  1. Tehnonõuetele vastavuse kontrolliga seonduvate määruste muutmise määrus
    Vastu võetud 28.08.2017 nr 47
    12.2. Kasutatud sõidukid vanusega alla 10 aasta:
    — sõiduautod, v.a sõidutaksod, alarmsõidukid ja õppesõidukid;
    — mootorrattad ja motorollerid;
    — kerghaagised.
    Üks kord 24-kuulise perioodi jooksul
  1. LKS § 53. Tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu
    (1) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht:
    1) põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult;
    2) põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt;
    3) juhtis sõidukit, mille valdamine oli ebaseaduslik;
    4) juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist või
    5) sõiduki suhtes oli sõlmitud käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud leping ja sõidukijuht rikkus sõiduki kindlustuskaitse kehtivuse tingimusi.
    (2) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta:
    1) ületas lubatud sõidukiirust 41 kilomeetrit tunnis või rohkem;
    2) eiras tahtlikult liiklusseaduse § 200 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja peatamise märguannet;
    3) juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates või
    4) oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse § 91 lõike 2 punktidele 5, 7 või 9 ja juhtimiselt kõrvaldamise alus ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks ära langenud.
    (3) Eeldatakse, et sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu tõttu.
    (4) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest, kuid mitte enam kui 640 eurot, kui sõidukijuht ei esitanud sõidukit kindlustusandja nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi.
    § 90. Mootorsõiduki juhtimise keeld
    (1) Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik:
    1) kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;
  1. Andma teed ristmikul liikuvatele sõidukitele (LM 221 “Anna teed”; LS § 17 (5) 3)) ja olema valmis andma teed ka jalakäijale, kes astub sõiduteele.
    (LS § 17. (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    2) jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, …;).
  1. Alajuhitavus on siis, kui auto esirattad kurvis libisevad ja kurv läbitakse rataste pöördenurgast suurema kaarega.
    Kas auto on üle- või alajuhitav sõltub mitmetest mõjuritest – juhtimisvõtted, rehvitüüp, taga- ja esirehvi rõhkude erinevuse suurus, amortisaatorite korrasolek, massikeskme asukohast autos jm. Eelised alajuhitavusele on esisillaveoga autodel.
  1. Enne pööret tuleb paiknemisel lähtuda  –
    § 48. Pöörded.
    (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    Ja pöördel –
    § 48. Pöörded.
    (2) Pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse.
  1. Sinine märgutuli armatuurlaual tähistab kaugtulede sisselülitamist ja on ühesuguse tähendusega kõikidel autodel.
    .
  1. Kindlasti on sellise ohu puhul õige vähendada kiirust. Selleks, et silmad ei hakkaks tugeva valgusallikaga kohanema on õige sinna mitte vaadata, vaid pöörata pilk näiteks paremale teeserva.
  1. § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul
    (1) Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.
    (2) Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.
    Juhi paiknemisest kõrvalteel teavitab märk “Anna teed” koos lisateatetahvliga 834.
  1. § 38. Juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel kontrollija poolt
    (3) Kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõidukijuht andma kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel.
    (6) Juhil on õigus nõuda kontrollijalt ametitunnistuse või muu tema pädevust tõendava dokumendi esitamist ja teha sellelt vajalikke märkmeid.
  1. Kustunud ABS märgutuli näitab, et pidurisüsteemi kontrollseade ei ole tuvastanud viga. Kuna ABS pidurisüsteemiga auto pidurid ei blokeeru, siis on võimalik autot suunata ka tugeva pidurduse ajal. Sõitmisel kiirusel üle 15 km/h peab rakenduma ABS pidurisüsteem, alla selle kiiruse sõltuvalt automargist võivad blokeeruda ka pidurid.
  1. Kui summuti suitseb valge suitsuga siis on see peaaegu alati seotud jahutusvedeliku sattumisega silindritesse.
  1. § 2. Mõisted
    13) jalakäija on jalgsi või ratastoolis liikleja. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja;
  1. LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused.
    (1) 35) märk 361 “Peatumiskeeld” keelab peatumise. Märk ei kehti ühissõiduki kohta.
    (4) Märgid 36 kehtivad ainult sellel teepoolel, kuhu need on pandud.
    Märk “Peatumiskeeld” vasaku teepoole kohta antud juhul ei kehti.
    LM § 21. Tahvlite tähendused. Tahvel  824  näitab märkide 36 mõjupiirkonna lõppu.
    peatumisekeeld sellel teepoolel, kuhu ta on pandud ja kuni märgini.
  1. Kui sõiduteele ilmub loom, tuleb esiteks vähendada kiirust ja võimalusel mööduda temast tagant.
  1. Märk 553 “Umbtee” teavitab läbisõiduvõimaluseta teest, mis aga ei tähenda, et kuni takistuseni sõita ei tohi.
  1. LM § 5 Hoiatusmärgid ja nende tähendused
    22) märk 159 „Ees on katteta tee“ hoiatab kattega tee üleminekust kruusa- või pinnasteeks;
  1. Rehvide ja teepinna vahelist haardumist iseloomustab haardetegur, mille väärtus sõltub eelkõige:
    – teekattest (nt haardetegur asfaltteel on ~0,7 või lumisel teel ~0,3),
    – rehvide seisukorrast (mustrist ja kui sügav see on) ning
    – erisurvest teele (millise jõuga surub rehv vastu teekatet ehk rehvi kontaktpinna suurusest teekattega).
  1. Kui Te ei tea, milline asutus on vastutav hukkunud või vigastatud loomade äraviimises või abistamise eest, siis telefoninumbrilt 112 suunatakse kõne või antakse probleemi lahendus edasi. Surnud või haavatud ulukitega tegeleb Keskkonnaamet – telefon on 1313. Linna või asula piires sõiduki alla jäänud või muul viisil hukkunud loomadest tuleb teatada kohalikule omavalitsusele, mis tegeleb kohalike heakorraküsimustega. Teedel hukkunud või vigastatud väikeulukitest võib teatada ka maanteeinfokeskuse telefonil 1510.
    Tallinnas 6 314 747.
  1. TKM § 25. (6) Märgist 914 “Pidev- ja katkendjoone ühend” tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    22) kiirtee on asjakohaste liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega;
    võrdlusena
    81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;
  1. Kokkupõrkel võivad autos viibijad saada autos olevatest asjadest viga. Selle vältimiseks tuleb autos olevad esemed kinnitada.
  1. LM § 9. Kohustusmärgid ja nende tähendused.
    19) märk 333 “Vasakpöörde keeld” keelab vasakpöörde ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette see on pandud. Märk ei keela tagasipööret.
    Teistes näidatud suundades on lubatud sõita.
  1. Lülitil olev tähis tähistab esiklaasipuhastit ja märgis on standardina kasutusel kõikides autodes.
  1. Klaasipesuvedeliku külmumise vältimiseks talvisel ajal, kus temperatuur on alla null kraadi, tuleb kasutada klaasipesuvedeliku, mille külmumistemperatuur on nullist madalam. Jaeketid pakuvad nt toodet, mille külmumistemperatuur on -210C juures.
  1. § 47. Sõiduraja ja -rea vahetamine.
    (1) Kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja -rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile.
  1. Pikaajalisel sõitmisel suure kiirusega, väheneb õige kiiruse tunnetus. Autojuht hindab oma kiirust tegelikust väiksemaks ja juhile jääb mulje, nagu sõidaks ta väga aeglaselt. Pikaajalisel sõitmisel laial, hea kattega ja sirgel teel väheneb ka keskendumis- ja reageerimisvõime.
  1. § 7. Fooritulede tähendus
    (6) Suunamuutefoor reguleerib sõitu radadel, kus sõidusuund võib muutuda vastupidiseks. Kui foori vasakpoolses sektsioonis põleb kaldristikujuline punane tuli, siis on keelatud sõita rajal, mille kohal foor asub.
  1. § 61. Hädapeatamine
    (1) Hädapeatamise korral kohas, kus peatuda ega parkida ei tohi või kui hädapeatatud sõidukit, sellelt kukkunud või sellest välja voolanud või varisenud veost ei ole võimalik teelt omal jõul kõrvaldada, peab juht sõiduki tähistama ohutulede sisselülitamisega või ohukolmnurga teele asetamisega käesoleva seaduse § 39 lõike 9 kohaselt, teatama juhtumist viivitamata politseisse või teeomanikule või -valdajale ja võtma tarvitusele abinõud ohu kiireks kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.
  1. Täpsemalt on auto käivitamisest kirjutatud auto kasutusjuhendis, kuid reeglina on selle normaalne kestus kuni mõni sekund. Autot võib uuesti käivitada siis, kui mootori väntvõll on seiskunud.
  1. LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused (1)
    37) märk 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval“ keelab parkimise paaritul kuupäeval.
    (7) Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada kell 19 kuni 21.
  1. Koolmekohaga tuleb eelnevalt tutvuda vahetult enne selle läbimist, et vältida mõnda auku või kivi otsa sõitmist. Koht, kus vee tase on summutitorust kõrgemal, tuleb läbida ühtlase kiirusega, kuna siis ei tungi vesi summutisse. Kui summutisse on sattunud vesi, siis auto ei käivitu.