1. § 2. Mõisted
    78) sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on mitterööbassõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas;
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud;
    Säte kehtib nii edaspidi sõites kui ka tagurdamisel.
  1. Eesoleva sõiduki järsul pidurdamisel peab juht oma autole tagant sissesõidu vältimiseks sujuvamalt pidurdama. Selleks on aga vaja pikemat vahemaad eesoleva sõidukiga.
  1. LM § 7. 3) märk 221 “Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 “Sõidu­eesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. …;
    § 17. (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, … .
  1. TKM § 25. Teekattemärgised ja nende tähendused
    (11) Märgis 921a „Lühikeste kriipsudega katkendjoon“, kriipsu pikkusega 1 m ja kriipsu vahega 2 m, tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonised 9 ja 11). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
    .

    Joonis 9
  1. LKS § 4. Kindlustuskohustusega hõlmatud sõiduk
    Leping tuleb sõlmida järgmise mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi koos sõiduk) suhtes:
    1) sõiduk, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris (edaspidi liiklusregister), välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses;
    2) tramm ja troll;
    3) Eestis väljastatud teisaldatava riikliku registreerimismärgiga sõiduk;
    4) Eestis väljastatud transiitmärgiga sõiduk;
    5) välisriigis, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis, (edaspidi kolmas riik) põhiasukohta omav sõiduk, millega kahju tekitamisest tulenev vastutus ei ole kindlustatud.
  1. § 44. Kollane vilkur
    (1) Kollane vilkur peab olema paigaldatud ning olema sisse lülitatud:
    1) teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitval sõidukil (edaspidi hooldussõiduk);
    (2) Kui on oht, et teised liiklejad sõidukit piisavalt aegsasti ei märka või kui sõiduk kujutab ohtu või takistab teisi liiklejaid, võib kollane vilkur olla paigaldatud ning sisse lülitatud teel liiklevale või teel töid teostavale sõidukile järgmiste toimingute ja olukordade puhul:
    2) sõitmine põllumajandus- või metsatööstustraktoriga ja piiratud kiirusega sõidukitega või nende veetavate järelhaagistega, mis on koos koormaga laiemad kui 2,55 meetrit;
    3) sõitmine mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus ei ületa 40 kilomeetrit tunnis.
  1. Andma teed paremalt läheneva punase sõiduki juhile ( § 17 (5) 5)).
    Õuealal võib juht liikuda jalakäijate vahetus läheduses jalakäija kiirusega või kuni 20 km/h ( § 15 (1) 6)).
    Jalakäijaid ei tohi takistada ega ohustada – vajadusel tuleb sõiduk peatada ( § 64 (3)).
    Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks ( § 64 (4)).
    Peatatud või pargitud sõiduki mootor ei tohi õuealal (samuti elamule lähemal kui 10 meetrit) töötada kauem kui 2 minutit ( § 13 (5)).
    Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsõidukit selleks tähistatud kohas, selle puudumisel aga kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust ( § 64 (5)).
  1. Liiklusseaduse, liikluskindlustuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
    Vastu võetud 14.06.2017
    1 Liikluse muutmine
    42) paragrahvi 106 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    ˮ(2) Pärast eksamitulemuste vormistamist ja kuni esmase juhiloa saamiseni, kuid mitte kauem kui kümme tööpäeva pärast sellekohase eksami sooritamist, tõendatakse juhtimisõiguse saanud isiku õigust juhtida mootorsõidukit liiklusregistri andmete alusel.ˮ;
  1. Mida rohkem on kasutusel elektriseadmeid, seda rohkem koormatakse sõidukile elektrit tootvat generaatorit, mille jõuallikas on auto mootor. Nt. konditsioneer tarbib suhteliselt palju elektrit ja kütusekulu säästmiseks on mõistlik hoida seda sisselülitatuna ainult vajadusel.
    (Mis kaasaskantavasse raskusesse puutub, sh ka kütus, siis mida vähem seda autos on, seda vähem kulub energiat selle liigutamiseks.)
  1. Gaasipedaali vajutades või vabastades saab muuta mootori pöördeid, mis omakorda muudab veojõudu. Käikude vahetamisega saab muuta sama mootorivõimsuse juures rataste veojõudu.
    Siduri ülesanne on mootori lühiajaline lahutamine jõuülekandest (ehk veojõust) ja auto liikumise kiiruse muutmine nt manööverdamisel.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    4) keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele ühissõidukile minevale või ühissõidukilt tulevale jalakäijale.
    St juht tohib jätkata liiklemist ka enne trammi uste sulgumist, kui see ei takista jalakäijaid.
  1. LM § 13. Kohustusmärgid ja nende tähendused.
    5) märk 432 “Jalgtee” näitab, et tohib liikuda jalakäija. Võib liikuda ka tasakaaluliikuri juht, kuid ta ei tohi ohustada ega takistada jalakäijat. Märgiga 432 tähistatud jalgtee lõppu näitab märk 442 “Jalgtee lõpp”.
    Sõidukid jalakäijate teel sõita ei tohi.
  1. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
    (2) Sõidukit ei tohi peatada:
    11) sõiduteel piiratud nähtavusega kohas;
    Kohas, kus parkimine ei ole lubatud, ei ole keelatud peatuda. Küll aga on peatumise keelu alas parkimine keelatud.
  1. Sõiduki liikumise energia (kineetiline energia) sõltub sõiduki massist ja kiirusest:
    E – sõiduki kineetiline energia,
    m – sõiduki mass,
    v – sõiduki kiirus.

    100÷√ 2= 71
    kiiruse vähendamisel 100 km/h ⇒ 71 väheneb km/h kokkupõrkel jõud 2 x
  1. Juhi esmane prioriteet peab olema sõiduki ohutu juhtimine sihtkohta. Hea juht teab, et sotsiaalsed vajadused tuleb rahuldada mujal kui autoroolis olles. Juht peab ohutuse huvides suutma ennast kehtestada.
  1. § 56. Ristmiku ületamise üldnõuded
    (2) Sõiduteede lõikumisalale ei tohi juht sõita, kui liiklusolude tõttu võib ta olla sunnitud lõikumisalal seisma jääma ja teisi liiklejaid sellega takistama.
    § 35. Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi ja jalgratturi ohutuse tagamisel
    (8) Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht on kindel, et tal ei tule sellel seisma jääda.
  1. Lapse tähelepanuvõime on veel välja arenemata ning on suunatud pigem teda köitvale tegevusele. Sageli hindab laps valesti sh ka auto kaugust ja kiirust.
  1. Antud märgutuli tähendab, et eesmised udutuled on lülitatud sisse ja see sümbol on samatähenduslik kõikidel autodel.
  1. Pimedal ajal peab juhi nägemine kohanema pidevalt vastutulevate autode tuledega – sellest tulenevalt ka pidev silmade kohanemine muutuva valgusega.
  1. Kuna auto omanik on tööandja, siis peab tema auto olema varustatud lisaks tulekustuti, tõkiskingade ja ohukolmnurgale ka esmaabivahendite ehk autoapteegiga.
  1. § 58. Sõitmine reguleeritud ristmikul.
    (4) Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile.
  1. Märgutuli hakkab põlema, kui turvapadi on välja lülitatud. Turvapadi tuleb välja lülitada näiteks siis, kui esiistmel sõidutatakse turvahällis last (laps peab olema seljaga sõidusuunas).
    Samuti teatab märgutule põlemine  juhile turvapadja või turvavööpingutite süsteemi rikkest.
  1. Oluline on seejuures ise talitada õigesti – säilitada rahu ja suurendada eessõitjaga pikivahet.
  1. Liikluses on oluline olla nähtav. Autode puhul on silmatorkavamad värvid kollane ja punane. Seda näitab ka liiklusõnnetuste statistika, kus nimetatud värvi sõidukitega on juhtunud vähem õnnetusi, kui näiteks halli või musta värvi sõidukiga.
  1. Detonatsioon on kütusesegu plahvatuslik süttimine temperatuuri ja rõhu mõjul ja seda enne süüteküünla poolt tekitatud sädet. Detonatsiooni puhul – tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks, kuulda on heledat metalset kloppimist (klõbin), võimsus langeb ja summutist väljub musta suitsu. Et kütus ei põle täielikult, suureneb ka kütusekulu.
    Detonatsioon tekkib enamasti mäkketõusul ja pöördel, kui sõidetakse liiga kõrge käiguga. Detonatsiooni peamine oht seisneb järskudes rõhu ja temperatuuri tõusudes. Kestva detonatsiooni tagajärjel põlevad läbi kolvid ja süüteküünalde elektroodid, rikneda võib plokikaanetihend, halvemal juhul laguneb kepsulaager ja deformeeruvad väntmehhanismi detailid.
  1. § 19. Liikleja kohustused raudtee ületamisel
    (1) Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi.
    (2) Liikleja ei tohi raudteed ületada:
    4) viivitades.
    § 7. Fooritulede tähendus
    (7) Ülesõidufoor reguleerib liiklust raudteeülesõidukoha, kai, eritalituse sõiduki väljasõidu koha ja lahtikäiva silla juures. … Raudteeülesõidukohal võidakse lisaks kahele punasele vilkuvale tulele kasutada aeglaselt vilkuvat valget tuld; valge tule vilkudes võib raudteed ületada, punaste tulede vilkudes aga mitte. …
  1. Liiklusseaduse, liikluskindlustuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
    Vastu võetud 14.06.2017
    § 1 Liikluse muutmine
    4) paragrahvi 73 täiendatakse lõigetega 71–77 järgmises sõnastuses:
    (74) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 72 sätestatule võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.
    (Allikas: Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri, https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017006)
    Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri1
    § 4. Sõiduki kontrollimisel avastatud vead
    (2) Sõiduki kontrollimisel avastatud eriti ohtlikeks vigadeks (kontrollkaardil EOV) loetakse järgmisi rikkeid või puudusi::
    4) juhtimisseadmed on kõverdunud või remonditud keevitamisega;
    (Allikas: Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri, https://www.riigiteataja.ee/akt/12753290).
  1. LM § 21 Tahvlid ja nende tähendused
    27) tahvlid 873 „Parkimisaja piirang“ teatavad märgi 362 „Parkimiskeeld” mõjupiirkonnas, märgiga 384 „Parkimiskeelu ala” või märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas sõiduki lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäev läbi või teatud ajavahemikul. Parkimise algusaeg peab olema kontrollijale selgesti nähtavaks tehtud. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik;
    25) tahvel 872a „Tasulised teenused“ teatab, et märgil osutatud teenus on tasuline;
    .
  1. Sõitjad hindavad üldiselt juhi puhul eelkõige stressivaba ja sujuvat sõitu.
  1. Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule
    § 10.   Tulekustuti kontroll
    (2) Kui tootja ei ole tulekustuti kontrolli sagedust ette näinud, siis kontrollitakse tulekustutit:
    1) üks kord aastas, kui kustutit hoitakse kohas, kus talle mõjuvad niiskus, vibratsioon või temperatuurikõikumised;
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/110022016004?leiaKehtiv)
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (2) Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, …
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
  1. Jahutusvedelik on reeglina keemiline ühend etüleenglükooli ja vee segust, mis sisaldab inimesele mürgiseid ühendeid. Omadustelt jahutusvedelik temperatuuri tõustes paisub mahuliselt rohkem ja on reeglina ka suurema lekkimisvõimega (voolavus) kui seda on vesi. Jahutusvedeliku vähesus võib põhjustada mootori ülekuumenemist. Vett kui jahutusvedelikku ei ole aastaringselt kasutada tema külmumise tõttu mõistlik – vee jäätumise jõud purustab mootori. Seetõttu on mootori jahutamiseks tarvis kasutada külmumiskindlat vedelikku.
  1. LM § 15. Osutusmärgid ja nende tähendused
    6) märk 525a „Ühissõidukirada“ tähistab rada, mis on ette nähtud muude sõidukitega päri­suunas sõitvatele rööbasteta ühissõidukitele. Märk kehtib raja kohta, mille kohale see on pandud. Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. Märk 525a kehtib kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni või ühissõidukiraja lõppu näitava märgini 526a „Ühis­sõidukiraja lõpp“;
    LS § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    98) ühissõidukirada on ühistranspordiseaduse kohaselt liinivedu teostavale ühissõidukile, samuti sõitjat vedavale taksole ja sõitjat vedavale bussile liiklemiseks ettenähtud sõiduteeosa, mis on tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. Ühissõidukirajal võib liigelda jalgrattaga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend;
  1. Märgid “Anna teed” ja “Peatu ja anna teed” on ainuomase kujuga. St teisi sellise kujuga märke ei ole. Märgiga “Sõidukeeld” on kujult sarnased näiteks kohustusmärgid ja keelumärgid.
  1. Tähelepanuvead tekkivad sellest, et antud teemat ei peeta piisavalt oluliseks ja seega ei pea tähelepanu olema niivõrd intensiivne või siis on teised ärritajad tugevamad. Hästi sujuv liiklus ei tekita muid ärritajaid ja juht saab keskenduda rahulikult auto juhtimisele.
  1. LM § 15 Osutusmärgid ja nende tähendused
    16) märgid 53 „Sõidurajad ja -suunad” näitavad … Kui märk 53 osutab vasakpöördele äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi.
    LM § 9 Keelumärgid ja nende tähendused
    20) märk 334 „Tagasipöörde keeld” keelab tagasipöörde. Märk ei keela vasakpööret;
  1. LM § 13. (3) Vahetult ristmiku taha või ristmikevahelisele teele pandud märk 411 “Kohustuslik sõidusuund otse” kehtib lähima ristmikuni. Märk 411 ei keela oma mõjupiirkonnas parempööret parklasse, puhkekohta ega teega külgnevale alale. …
  1. Tegurid, mis määravad auto seisma jäämise enne takistust on aeg ehk siis antud juhul pikivahe suurus eesliikuva sõidukiga ja ilmastikutingimustest sõltuv rehvide haardumine teekattega. (Lisaks sõltub haardumine teekattest – asfalttee, kruusatee, pinnastee.)
    Kuna talverehvid on suverehvidest pehmemad, siis võib arvata, et nende haardumine teekattega on sama hea või isegi parem.
  1. § 101. Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontroll
    (3) Mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli iga kümne aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Juhul kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel.
    (4) Tervisekontrolli läbivad iga 5 aasta järel:
    1) üle 65-aastane A-, B- ja BE-kategooria     ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht;
    2) üle 50-aastane C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht, T-kategooria traktori- ja liikurmasina juht, B-kategooria takso juht, A- ja B-kategooria alarmsõidukite juht ning mootorsõidukijuhtide õpetaja.