1. § 50. Sõidukiiruse valimine
    (2) Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.
  1. Antud juhul tuleb peateel sõitval juhil anda teed samuti peateel paremalt poolt läheneva sõiduki juhile.
    LS § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul
    (2) Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.
  1. Liiklusohutuse seisukohalt tuleb kasutatud rehvide valikul arvestada, et ühel sillal (autol on olemas esi- ja tagasild ehk eesmised rattad ja tagumised rattad) kasutatavad rehvid peavad olema ühesuguse mustriga ja sama kulumisastmega. Vastasel juhul haardub üks pool (auto parem- või vasakpool) paremini kui teine, ja pidurdamisel võib hakata see muutma auto suunda.
    Talverehvide kummisegu on     suverehvidega võrreldes pehmem, mistõttu nende kulumus on ka suurem.
  1. Ühesuunalisel teel võib sooritada näiteks vasakpööret, kuid ei tohi seda teha kiirteel ja märgi “Kohustuslik sõidusuund” mõjupiirkonnas. Samuti ei ole ühesuunalisel teel keelatud tagurdamine (v.a tagurdamine välja ristmikule).
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    29) liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline);
  1. Kohustusliku kindlustuse liikluskindlustusleping ei hõlma liiklusõnnetuse põhjustajale kahju hüvitamist.
    LKS § 12. Leping
    Lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Teine isik (edaspidi kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (9) Ohukolmnurk tuleb teele panna sõidukile mitte lähemale kui 25 meetrit asulas ja 50 meetrit väljaspool asulat, aga sellisele kaugusele, et ohukolmnurk oleks hajutatud päevavalguse tingimustes nähtav asulas vähemalt 50 meetri kauguselt ja väljaspool asulat vähemalt 100 meetri kauguselt. Hädapeatamise või liiklusõnnetuse korral ristmikul võib ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal, asudes suurema ohu suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu õigel ajal märgata. Ohukolmnurgaga koos võib juht kasutada vilkuvat kollast tuld.
  1. Kuna niiskuse olemasolu soodustab rooste teket, ja seda kiirendab omalt poolt ka soojus, siis neile vastupidiselt on auto kere ja värvikatte säilivuse paremateks tingimusteks külm ja kuiv koht.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, … .
    8) trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
  1. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
    (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega.
    (8) Pimeda ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või puhkekohas.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole liiklusseaduses teisiti määratud.
  1. Eestis on mindud üle üldisele 112 hädaabinumbrile 2014. aasta lõpul. Ülemineku järel tuleb helistada hädaabinumbrile 112 nii politsei, päästjate kui ka kiirabi kutsumiseks. Hädaabi telefoninumber 112 on kasutusel kõikjal Euroopas. Numbrile tuleb helistada, kui vajate kiiresti abi politseilt ja tahate teatada korrarikkumistest, kuriteost või liiklusõnnetusest.
  1.  Antud näidik viitab, et mootori jahutusvedeliku temperatuur
    on 110 O . See tähendab, et jahutusvedelik keeb ja irdub jahutussüsteemist. Vähese jahutusvedeliku olemasolul või selle puudumisel hakkab temperatuur mootoris kiiresti kasvama. Rikke põhjuseid jahutusssüsteemis võib olla mitmeid nt. tsirkulatsioonipump ei tööta või lekib mootori ja jahutusradiaatori vaheline kummist lõdvik. Ülekuumenenud mootori metall paisub ja silindris liikuvad kolvid seiskuvad ehk kiiluvad kinni. Seetõttu on mootori purunemise vältimiseks vajalik teha koheselt hädapeatus.
  1. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
    (2) Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laiendina ehitatud parklat.
  1. Eakamad võivad käituda tavapärasest pisut erinevalt. Juhtidel tuleb arvestada, et vanuritel võib olla halvenenud kuulmine ja nägemine, aeglasem reaktsioon, mistõttu on ka liikumine aega nõudvam.
  1. § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul.
    (2) Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.
  1. § 53. Juhtide vastastikused kohustused möödasõidul
    (4) Kui sõidutee laius, kulg või seisund koos tiheda vastassuunaliiklusega ei võimalda ohutult mööda sõita aeglasest, suurest või piiratud sõidukiirusega sõidukist, peab sellise sõiduki juht vähendama kiirust ning vajaduse korral hoidma esimesel võimalusel võimalikult tee äärde, et tema taha kogunenud sõidukid pääseksid ohutult mööda.
  1. Mäest alla sõites on pidurdamisel rehvide haardejõud (kuna tee kalde tõttu on vähenenud rehvide erisurve ja ka kontaktpind teega) väiksem ja seetõttu on ka pidurdusteekond pikem kui mäest üles sõites.
  1. Ebaadekvaatne käitumine ümbritseva ja iseenda suhtes on omane kõikidele uimasteid tarbinud isikutele.
  1. Pagas on soovitav asetada pagasiruumi kinnitatult et sõiduki pööramisel või pidurdamisel ja kiirendamisel ei pääseks asjad liikuma. Samuti on oluline, et auto kokkupõrke korral ei saaks asjad vigastada salongis viibijaid.
  1. § 7. Fooritulede tähendus
    Tuled tähendavad järgmist:
    (2) … Tulede paigutus, põlemise järjekord ja tähendus on nii nagu ümartuledega fooril. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi.
    § 58. Sõitmine reguleeritud ristmikul
    (4) Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile.
  1. TKM § 25. Teekattemärgised ja nende tähendused
    (1) Märgise 911 „Ühekordne pidevjoon“ tähendused on järgmised:
    4) tähistab parkimiskohti (lisa 10 joonis 12). Märgist tohib ületada manööverdamisel. Parkimiskoha otsas olevat märgist tohib ületada ka parkimiskohale sõites ja sealt ära sõites;

  1. LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused (1) 31) märk 352 „Möödasõidu keeld“ keelab mööda sõita, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h;
  1. § 30. Turvavahendite kasutamine
    (2) Sõitjal ei pea turvavöö olema kinnitatud:
    1) jääteel sõites;
    2) kui tema tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või
    3) kui tal on kaasas arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta.
  1. § 37. Juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile eesõiguse andmisel
    (2) Asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis, peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    76) sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad sõidurajal liikuda kahes reas;
    77) sõidurida on rida, mille moodustavad üksteise järel sõitvad sõidukid;
  1. § 200. Sõiduki peatamine ja tehnonõuetele vastavuse kontroll liiklusjärelevalve teostamisel
    (1) Peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja:
    3) ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga;
  1. § 70. Sõiduki juhtimist keelav terviseseisund
    (1) Juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund).
    4) raskekujuline psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire;
    § 69. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund
    (5) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
    Eestis kehtib juhtidele alkoholi tarbimise suhtes null tolerants. Näiteks kui alkomeetri näit on väljahingatava õhu puhul 0,07, siis juhti ei karistata, aga 0.1 promillise näidu puhul koostatakse juhile protokoll ja juht saab karistuse – eeldusel, et mõõtja eksimuse hälve on 0. Reeglina on taadeldud alkomeetril antud eksimuse vahemik. Seadmele lubatud hälbest sõltuvalt näeb seadus ette karistuse. Näiteks juhul, kui  alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus on näidu järgi üle  0,11  – 0,13 milligrammi ühe liitri välja hingatava õhu kohta.
  1. Pilgu ümbersuunamiseks kulub umbes 0,15…0,25 sekundit ja pilgu kinnistamiseks veel sama kaua. Täieliku ülevaate saamiseks võib kuluda kuni 1 sekund. (Tahavaatepeeglite kasutamisel veelgi rohkem.)
  1. § 20 Sõiduki peatamine ja parkimine
    (9) Enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise.
  1. LM § 7. Eesõigusmärgid ja nende tähendused
    4) märk 222 “Peatu ja anna teed” kohustab juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. …
  1. III. ÜLEVAATUSELE ESITAMISE TÄHTAJAD
    Tehnonõuetele vastavuse kontrolliga seonduvate määruste muutmise määrus
    Vastu võetud 28.08.2017 nr 47

    1. Korralisele ülevaatusele, rahvusvahelisele ülevaatusele, ADR-sõiduki ülevaatusele, -auto ja tema haagise ülevaatusele peab sõiduki esitama:

    12.1. Uued sõidukid:

    § 6.  Ülevaatusele esitamise tähtajad
    [RT I, 01.09.2017, 1 – jõust. 01.01.2018]

     (1)  M1-, L3e-, L4e-, L5e-, L7e- ja O1

    M1 kategooria (sõiduauto) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. kategooria sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele hiljemalt 48 kuu möödumisel selle esmaregistreerimisest.
    L3e-, L4e-, L5e-, L7e – mootorratas haagisega ja ilma ning kolmratas sümmeetrilise rataste asetusega ja neljarattaline mootorsõiduk, mille tühimass akude massi arvestamata ei ületa 400 kg.
    O1 kategooria on haagis, mille täismass ei ületa 0,75 t.

     

    12.2. Kasutatud sõidukid vanusega alla 10 aasta:

    — sõiduautod, v.a sõidutaksod, alarmsõidukid ja õppesõidukid; Üks kord 24-kuulise perioodi jooksul.
    — mootorrattad ja motorollerid;
    — kerghaagised.

     

    12.3. Ülejäänud sõidukid:

    — bussid vanusega mitte üle 10 aasta; Üks kord 12-kuulise perioodi jooksul.
    — sõiduautod vanusega üle 10 aasta;
    — veoautod;
    — sõidutaksod;
    — alarmsõidukid;
    — õppesõidukid;
    — üksikkorras valmistatud sõidukid;
    — haagised, v.a kerghaagised.

     

    (Allikas: Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja kehtestamine https://riigiteataja.ee/akt/90980)

  1. Pimeda ajal nägemine on seotud silma adaptatsiooni, ehk silma kohanemisega muutunud valgusega. Valgest pimedasse või pimedast valgesse minekul tuleb silmal enne kohanema, kuniks osaliselt või täielikult kaotatud nägemisvõime taastub. Sel ajal liiklusoht suureneb. Silm kohaneb alati nägemisväljas oleva tugevama valgusallikaga, – näiteks vastusõitva auto tuled pimestavad juhti ja silmadel tuleb kohaneda uue nähtavuskaugusega. Kohanemisajaks on enamasti 8 … 15 s. Selle ajaga liigub auto edasi üsna pika maa. Kui auto liigub 90 km/h, siis läbib ta selle ajaga umbes 200 – 400 meetrit. Silma kohanemispuudujäägi kompenseerimiseks tuleb samuti õigel ajal sisse lülitada tugevam valgusallikas – kaugtuled.
  1. § 33. Juhi üldkohustused
    (11) Juhil on keelatud:
    1) tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes;
  1. Kui auto rattad blokeeruvad, hakkab auto teekattel libisema ja jätkab liikumist suunas kuhu ta liikus hetk enne pidurite rakendumist. Erinevalt ABS tüüpi pidurisüsteemist, mis pidurdab katkendlikult, ei ole blokeeritud ratastega pidurdav sõiduk juhitav.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
  1. Kuna puuduvad sõidusuunda määravad või keelavad liikluskorraldusvahendid, võib sõita kõigis suundades.
  1. § 52. Möödasõidukeeld
    (1) Vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita:
    3) ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, välja arvatud selline ristmik, kus teistest suundadest lähenevatel juhtidel on tee andmise kohustus.
  1. § 68. Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused
    (2) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.
    (3) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, tohib:
    1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;