1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    71) sõiduauto on sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale kuni kaheksa istekohta;
    § 93. Mootorsõidukite kategooriad
    3) B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist;
    Täismass kuni 3500 kg viitab B-kategooria autole, mitte sõiduautole. Sellise täismassiga auto võib olla ka B-kategooria veoauto. C kategooria sõiduauto võib aga olla näiteks maastikuauto Hummer täismassiga 3 700 kg. Sõiduki kategooria on kirjas registreerimistunnistusel.
  1. § 37. Juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile eesõiguse andmisel
    (1) Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, võib neid radasid kasutada erandina järgmiselt:
    1) ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret või seismajäämist sõitjate peale- või mahaminekuks tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit. …
    § 48. Pöörded.
    (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    Antud juhul tuleb vahetada sõidurada enne pideva joone algust. Kui palju enne, seda seadus ei sätesta.
  1. Juht peab lähtuma liiklusmärgist “Anna teed”. Ristuval teel sõitjad peavad lähtuma fooritule märguandest.
    Märk pannakse ristumiskoha ette, kus ristuval teel sõitval juhil on sõidueesõigus. (Eesti standardikeskus. Liiklusmärgid ja nende kasutamine, 2001: 33);
    LS § 35. (11). Kui reguleeritav ülekäigurada tuleb ületada kõrvalpöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, ülekäiguraja ületada, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ja robotliikurile.
  1. Reageerimisaeg on üldjuhul stabiilne aeg millega ollakse valmis tegutsema kindla sündmuse avaldumisel. Tähelepanu on võimalik teatud aja suurendada.
  1. Märkide nimed on: A – LM-i 221 “Anna teed” ja B – LM-i 222 “Peatu ja anna teed”.
    Mõlemad märgid kohustavad andma teed.
  1. Pikkadel laskumistel mägedes on õige pidurdada mootoriga, sest mootoril on jahutus mida piduritel ei ole. Pidurdades sõidupiduriga võivad pidurikettad üle kuumeneda ja kaotada oma pidurdamisomadused.
    Mägedes võivad ilmastikutingimused muutuda liikuvate õhuvoolude tõttu kiiresti. Kilomeetri pikkuse teelõigu jooksul võib olla näiteks nii päikest, vihma kui jäidet.
    Mägised teed on  kõrgema ohu astmega, reeglina ka kitsamad ja kurvilisemad, kui seda on lauskmaa teed (nt. sõit serpentiinidel). Seetõttu on põhjendatud ka tunduvalt madalam sõidukiirus.
  1. LM § 13. Kohustusmärgid ja nende tähendused
    (1) 1) märgid 411 “Kohustuslik sõidusuund otse”, … kohustavad sõitma vaid noolega osutatud suunas. Vasak­pöördeks kohustav nool lubab ka tagasi pöörata.
  1. Suunamärguande näitamine enne pööret annab tagantsõitjale teada, et juht hakkab peatselt pidurdama. See tähendab, et tagapool sõitev juht teab hakata varem pidurdama kui eesolev juht. Liiklusvoos on see väga oluline, kuna aitab ära hoida ahelkokkupõrkeid. Vastasel juhul, kui lähtutakse eesoleva sõiduki pidurituledest, jääb iga järgmine pidurdav juht maha reageerimis- ja pidurite rakendumisteekonna võrra. Nii tekkivad ahelkokkupõrked ühtlaselt liikuvas ja väikese pikivahega liiklusvoos. Selleks, et seda ei juhtuks on vaja enne pööret anda aegsasti  suunamärguannet ja alles siis pöördeks pidurdada.
  1. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
    (1) Sõidukit ei tohi peatada ega parkida eraldusribapoolsel sõiduteeäärel, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga näidatud kohas ja viisil.
  1. LKS § 1. Reguleerimisala
    (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva tsiviilvastutuse kohustuslikku kindlustust (edaspidi kohustuslik liikluskindlustus), kindlustamata sõidukile rakenduvat sundkindlustust (edaspidi automaatne liikluskindlustus) ja vastutust kindlustamata sõiduki juhtimise eest.
    § 3. Kindlustuskohustus
    (1) Kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses.
    Kahjude hüvitamise kord seisneb osapoolte tegevuskavas pärast liiklusõnnetust, tähtaegades ja väljamakstava summa piirmääras.
    Õnnetuse põhjustanud juhile vara hävimise kahju kohustuslik liikluskindlustus ette ei näe.
  1. § 2. Mõisted
    68) ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata;
  1. LM § 7. Eesõigusmärgid ja nende tähendused
    3) märk 221 “Anna teed” nõue.
    LS § 17. (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, … .
    Kuigi rohelise ja sinise auto sõidujooned ei puutu kokku, peab sinise auto juht siiski eelnevalt veenduma pöörde ohutuses (LS § 33 (2) 8)) ja arvestama kohustusega anda peateel sõitjatele teed (nt rohelise sõiduki tagasipöörde korral).
  1. Märki kasutatakse teelõigul suurima lubatud kiiruse kehtestamiseks.
    Märk pannakse teelõigu ette, kui kiirust on vaja muuta. (EVS 613:2001:47)
    Juht peab valima sõltuvalt ilmastikust ja teeoludest sõiduks sobiva kiiruse kuni suurima lubatud kiiruseni.
  1. § 2. Mõisted
    68) ristmik on … Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata;
  1. § 7. Fooritulede tähendus
    Tuled tähendavad järgmist:
    1) roheline lubab liikuda;
    Kuna rohelise tule põledes puuduvad keelavad sõidusuunad, võib sõita kõikides suundades.
  1. Libeda teekatte puhul on vaja sidur lahutada eriti aeglaselt, et veojõud ei ületaks haardejõudu. Pedaali vabastamisel kiiresti, lülitub sidur järsult ja libeda teeolu korral võivad rattad hakata kaapima. Kõrgema käiguga kohapealt sõites (nt teise käiguga) on veojõud väiksem ja seetõttu võib libeda teekatte puhul saavutada suuremat edu, kui tehes seda madalamal (nt esimese) käiguga.
  1. Sangviinikud on iseseisvad ja sõltumatud, on suutelised ennast vaos hoidma ja keerulistes olukordades säilitavad enesevalitsemise. Nad on paindlikud, nad võivad oma tähelepanu kergesti ümber lülitada ühelt tegevuselt teisele. Need on kõik heale juhile vajalikud omadused.
  1. § 15. Sõidukiirus
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    6) õuealal 20 kilomeetrit tunnis. Jalakäija vahetuses läheduses tohib sõiduk liikuda selle jalakäija kiirusega;
  1. § 52. Möödasõidukeeld
    (1) Vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita:
    4) raudteeülesõidukohal ja selle vahetus läheduses enne raudteeülesõidukohta.
  1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1
    Kood 101. Registreerimismärk
    2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt  ja  pimeda ajal,  nõuetekohase  registreerimismärgi  valgustusega,  vähemalt 25 m kauguselt;
    (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa1.pdf)
  1. Hilinemine sihtkohta võib juhis tekitada frustratsiooni ehk ärritust. Juhil on eesmärk kohale jõuda õigeks ajaks kuid olude tõttu võib see osutuda võimatuks. Ärritunud juht võib teha sagedamini vigu kui vaimselt tasakaalus olev juht.
  1. § 33. Juhi üldkohustused
    (1) Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist.
    § 50. Sõidukiiruse valimine
    (3) 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;
    Antud juhul tiheda liiklusega teel, kus võib tulla ette ootamatusi nt ülekäigurajal, ei ole ohutuse mõttes õige sõita heade ilmastiku ja teeoludele lubatud suurima kiirusega.
  1. Kaasliiklejatega arvestamine tähendab ka oma eesõiguse loobumist. Näiteks võimaldada teisel sõidukil ümber reastuda, tiheda liiklusega teel võimaldada vastutuleval sõidukil teha vasakpööre, parkimiskohalt lasta välja tagurdav auto jne.
  1. TKM § 25. Teekattemärgised ja nende tähendused
    (1) Märgise 911 „Ühekordne pidevjoon“ tähendused on järgmised:
    1) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikel lõikudel (lisa 10 joonis 1). Märgist ületada ei tohi;
    2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (lisa 10 joonised 7, 8 ja 11). Märgist ületada ei tohi;
    3) piirab sõiduteel alasid, millest üle sõita ei tohi, näiteks eraldussaared (lisa 10 joonised 9 ja 12);
    4) tähistab parkimiskohti (lisa 10 joonis 12). Märgist tohib ületada ainult manööverdamisel;
    5) tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonised 2 ja 3). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;
    6) eraldab jalgratta- ja jalgteel jalgrataste liikluse jalakäijate liiklusest. Märgist ületada ei tohi (lisa 10 joonis 6).Joonis 2

    Joonis 3
    .
    Joonis 9
    Joonis 11
    Joonis 12
  1. § 7. Fooritulede tähendus
    3) kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata;
  1. Kui juht on hiljaks jäänud, tuleb leppida paratamatusega, et aja arvestamisel kusagil varem on tehtud viga. Ärrituda ja hakata seetõttu kiirustama, tähendab ühtlasi vähendada liiklusohutust, mis on aga ebaõiglane kaasliiklejate suhtes. Kiirustades on oht teha uusi vigu.
  1. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine.
    (3) Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, … , kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest. …
  1. Mida suurem on kiiruste vahe, seda vähem nõuab möödasõit aega ja vastupidi. Samuti määrab vastassuunas viibimise aega sõidukite pikkus: mida lühemad on sõidukid, seda vähem maad ja seega ka aega peab juht sõitma vastassuunas.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile … .
    8) trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
  1. Katalüüsmuundurit võib kahjustada mootori halb käivitumine ja ebakvaliteetse kütuse kasutamine (etüülbensiini). Katalüüsmuunduriga autol ei tohi kasutada plii sisaldusega bensiini. Alates aastast 2000 ei ole Eestis enam lubatud müüa pliisisaldusega bensiini, küll aga võib seda olla sõites kolmanda maa riikidesse.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (3) Helisignaali võib juht anda vaid ohu tekkimisel ja väljaspool asulat ka liikleja tähelepanu äratamiseks.
  1. § 49. Tagurdamine ja tagasipööre
    (1) Tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.
  1. Reeglina hindavad juhid möödasõiduteed lühemaks ja alahindavad vastutuleva sõiduki kiirust. Lisaks tuleb meil vastassuunas oleva auto puhul arvestada, et me ei lähene mitte seisvale autole aga meile vastutulevale autole, kus nt asulavälisel teel lähenetakse teineteisele 90 + 90 = 180 km/h.
  1. LM § 15 Osutusmärgid ja nende tähendused
    märgil 556 „Sobiv kiirus” on näidatud teelõigule soovitatav suurim sõidukiirus (km/h) heades ilmastiku- ja teeoludes. Soovitus ulatub lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni. Kui aga märki 556 kasutatakse koos hoiatusmärgiga, ulatub soovitus ohtliku teelõigu lõpuni;
  1. Auto varustuses peavad olema ohukolmnurk, tulekustuti (taadeldud) ja kaks tõkiskinga. Juriidilise isiku ehk tööandja varustuses peab olema ka autoapteek ehk esmaabi komplekt. Ohutusvest ei ole nõutud, kuid hädapeatumisel pimeda ajal asulavälisel teel  peab see olema seljas.
  1. Amortisaatorid aitavad vältida halbadest teeoludest tulenevat vibratsiooni ja õõtsumist. Amortisaatorite peamine ülesanne on tagada, et sõiduki rehvid püsivad maapinnaga pidevas kontaktis. Selle saab ta tagada vedrustuse ja vedrude kontrollimise abil.
  1. § 54. Möödumine
    (3) Kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle ees takistus on.
  1. Kuna jahutusvedelikul on väiksem viskoossus kui veel, siis tema lekkimisvõime on ka suurem. Vale jahutusvedelik rikub mootorit. Jahutusvedeliku ülesanne on tagada mootorile õige soojusrežiim, millega hoitakse ära ülekuumenemine ja külmumine ning kaitsta mootorit korrosiooni eest. Etüleenglükool, mida kasutatakse antifriisides on inimestele ja teistele elusolenditele mürgine. Sümptomite hulk väga laialdane, sealhulgas kõhulahtisus ja oksendamine.
  1. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine.
    (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega.
    LS § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld.
    (2) Sõidukit ei tohi peatada:
    12) haljasalal     ilma selle omaniku või valdaja loata.
    Asulas võib parkida ka tee vasakul poolel, jättes teepeenral jalakäijale vabaks vähemalt 0,7 m laiuse käiguriba (LS § 20. (2)). Kollase sõiduki juht pole seda teinud.
  1. § 2. Mõisted
    3) auto on sõitjate või veose veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis. Autoks loetakse ka elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat;