- § 2. Mõisted
Käesoleva seaduse tähenduses:
96) õueala on jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega;
- (21) Märgis 933 „Ühissõidukipeatus“ tähistab ühistransporditeenust osutavate busside, trollide või taksode peatuskohta (lisa 10 joonis 11). Märgis on kollane. Märgisel ei tohi sõidukit peatada, kui see takistab D-kategooria ühissõidukite või taksode liiklust.
- Möödasõiduaeg on aeg, millal möödasõidetav on välja sõitnud oma sõidurajalt ja sõltub mitmest tegurist – möödasõidukiirusest ehk möödasõitja ja möödasõidetava kiiruste vahedest ning sõidukite pikkustest. Näiteks pikast veoautost kulub pikem maa mööda sõita kui sõiduautost, ja kui möödasõitja ning möödasõidetava kiirused on võrdsed, siis möödasõit ei ole võimalik.
- LM § 11. Mõjualamärgid ja nende tähendused.
(1) 2) märk 382 “Kiiruspiirangu ala” näitab mõjuala, kus ei tohi sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule alale, millel täiendavad hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa.
Märgiga 382 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 392 “Kiiruspiirangu ala lõpp”.
ALA-tähisega märgi mõjuala lõpetab sellesama märgi ALA lõpp, mitte ristmik.
- Väsimus on organismi normaalne kaitsereaktsioon, milles närvisüsteemi töö pidurdub. Virgudes võib juht üle reageerida, tema juhtimisliigutused on järsud ja ebatäpsed ning sellest tulenevalt vähendab juht sageli ka sõidukiirust.
- Mida suurem on mootori koormus, seda kiiremini ta soojeneb – ehk siis antud juhul, mida suurem on mootori veojõud, seda kiiremini ta soojeneb.
- LM § 15. 16) märgid 53 “Sõidurajad ja -suunad” näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal sõidusuunda igalt rajalt.
- Alkoholi lagundab organismis maks, mille tööd kiirendada ei ole võimalik, alkoholi lagundamise mõjutegurid on aga ka näiteks inimese kehakaal – mida rohkem kaalub inimene, seda suurem maks, aga samuti mõjutab vanus, sugu … .
Maks eemaldab alkoholi verest seda lagundades. Maksa ainevahetus eemaldab verest 95% alkoholi. Ülejäänu väljub väljahingatava õhu, uriini, higi, väljaheite, süljega. Alkoholi imendumise kiirus verre sõltub ka sellest, kas inimene on eelnevalt söönud või mitte. Alkohol imendub verre kõigist seedekulgla osadest difusiooni teel. Seedekulglas oleval toit pidurdab alkoholiimendumist.
- § 48. Pöörded.
(1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
Päri- ja vastassuunda eraldava teekattemärgise puudumisel tuleb see asendada mõtteline keskjoonega (LS § 2 p 60). Sõiduki paiknemisel ristmikul on vaja arvestada ka sellega, et vastassuunast lähenevad sõidukid mahuksid ristmikku paremini ületama.
- Kui rattad hakkavad kohapeal ringi käima, siis ületab veojõud haardejõu. Kui veorattad veerevad sama kiiresti, kui auto sõidab, siis haardejõud on suurem, kui veojõud.
- TKM § 25 Märgise 911 „Ühekordne pidevjoon” tähendused on järgmised:
4) tähistab parkimiskohti (lisa 10 joonis 12). Märgist tohib ületada manööverdamisel. Parkimiskoha otsas olevat märgist tohib ületada ka parkimiskohale sõites ja sealt ära sõites;
- LS § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul
(1) Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.
Esmalt sõidavad peateel liiklevad autod, alles seejärel on õigus ületada ristmik kõrvalteel liiklevatel autodel. Kõrvalteel liiklev juht peab omakorda andma teed samuti kõrvalteel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile (LS § 57. (2)). Juhi paiknemisest kõrvalteel teavitab märk “Anna teed” koos lisateatetahvliga 834.
- Kui noored juhid alles saavad sõidukogemusi, sh oma võimekuse üle- ja alahindamise kohta, siis vanemate sõitjate kogemustepagas on suurem ja seetõttu arusaamad liikluskäitumises ka palju selgemad. Kogemuste kasvades suureneb ka oskus näha võetud riske.
- § 24. (2) Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.
- § 28.Töövõimetushüvitise maksmise põhimõtted
(1) Kindlustusandja hüvitab kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel töövõime kaotuse või vähenemise tõttu saamata jääva sotsiaalmaksuga maksustatava tulu, arvestades kahjustatud isiku töövõime vähenemise ulatust (edaspidi töövõimetushüvitis). Eeldatakse, et töövõime ajutise kaotamise korral on kahjustatud isiku töövõime täielikult kadunud.
(2) Töövõimetushüvitist makstakse isikule alates 16-aastaseks saamisest.
(3) Kindlustusandja hüvitab kahjustatud isiku tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõike 1 alusel välja makstud haigushüvitise.
(4) Töövõimetushüvitist võib ajutise töövõimetuse korral maksta ühekordse maksena tagasiulatuvalt.
§ 32. Mittevaralise kahju hüvitamine tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamise korral
(1) Kindlustusandja maksab kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitist ühekordse maksena olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest asjaoludest. Kui kahjustatud isikul on erineva raskusastmega tervisekahjustused või kehavigastused, makstakse mittevaralise kahju hüvitis vastavalt raskeimale tervisekahjustuse või kehavigastuse liigile.
(2) Isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisel võetakse arvesse muu hulgas tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet, tekkinud funktsioonihäire sügavust ning ravi ja töövõime kaotuse kestust.
(3) Isikule tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju nõude korral eeldatakse, et mittevaralise kahju suurus on:
1) kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 100 eurot;
2) keskmise raskusega kergema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 350 eurot;
3) keskmise raskusega raskema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 1500 eurot;
4) raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 2600 eurot;
5) väga raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3000 eurot;
6) eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3200 eurot.
(4) Tervisekahjustuste ja kehavigastuste täpne liigitus sätestatakse käesoleva seaduse lisas.
- Enne auto ülestõstmist tungrauaga tuleb paigalt liikumise vältimiseks rakendada seisupidur ja blokeerida tõkiskingadega soovitavalt vastaskülje ratas. Seejärel tuleb lõdvestada mutrid (poldid) ja asetada tungraud ainult selleks ettenähtud kohta. Alles pärast ratta ülestõstmist võib mutrid (poldid) rattavahetuseks lahti keerata.
- LM Tahvlid ja nende tähendused
tahvel 85 „Kehtivuspäevad või -aeg” näitab päeva, kellaaega, kuupäeva või ajavahemikku, millal märk kehtib. Seejuures tahvlid 851 ja 855 teatavad, et märk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja riiklikel pühadel, tahvlid 852 ja 856 aga, et tööpäeviti;
- Eesmärk on hoiduda pimestamast vastutuleva sõiduki juhti. Tulede ümberlülitamine vahetult enne sõidukite kohakuti jõudmist on juhtide vastastikune pimestamine välistatud.
Möödasõidul eesolevast autost tuleb kaugtuled sisse lülitada kui juht on jõudnud möödasõitja kõrvale. See tagab tee valgustatuse möödasõidu lõpetamisel.
- § 45. (14) Kui pööratakse teele, mille ees on muutsuunaliiklusega teele sõitu tähistav liiklusmärk, tuleb sõita äärmisele parempoolsele rajale. Sealt võib suunduda vasakpoolsetele radadele vaid pärast seda, kui juht on kindel, et pärisuunas võib sõita ka teistel radadel.
- § 2. Mõisted
Käesoleva seaduse tähenduses:
68) ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata;
- § 106. Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine
(4) Kui esmase juhiloa omaja on omandanud vajaliku vilumuse ja läbinud lõppastme koolituse ning teda ei ole viimase 12 kuu jooksul karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, väljastatakse talle juhiluba ilma eksamite sooritamiseta.
- § 37. Juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile eesõiguse andmisel
(4) Asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis, peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile.
[RT I, 28.02.2015, 1 – jõust. 01.05.2015]
- § 39. Juhi märguanded
(7) Sõitval sõidukil peavad põlema ohutuled pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui üks lähituli või vähemalt üks tagumine ääretuli ei põle.
- § 169. Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral
(1) Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht:
1) võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9;
2) tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;
3) esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi.
- § 45. (9) Trammiliiklust takistamata tohib mitterööbassõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui mitterööbassõidukite sõiduradade arv ei ole liiklusmärgiga määratud.
Kui sõiduk takistab trammiliiklust, peab juht trammitee vabastama. …
§ 45. (10) Mitterööbassõidukiga ei tohi sõita vastassuunalisel trammiteel.
- Päikeseprillidega sõidukit juhtida ei ole keelatud. Juhi tervisele esitatavatest nõuetest vaata lähemalt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/116062015009
- LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused
(1) 32) märk 353 „Veoauto möödasõidu keeld“ keelab mööda sõita C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasinaga, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h;
- LM § 13. (1) 1) märgid 411 “Kohustuslik sõidusuund otse”, … kohustavad sõitma vaid noolega osutatud suunas.
LM § 13. (2) Märgid 41 kehtivad ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, … .
- § 58. (5) Kui ristmikul on parempöördeks rada muust sõiduteest eraldatud ohutussaarega ja enne ristmikku paremal pool foori ei ole, tuleb paremale pöörata, sõltumata ristmikul olevate fooride tuledest, andes teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile.
- 2023. a väljaandes:
Kui noortest juhtidest põhjustab liiklusõnnetuse iga seitsmes juht, siis vanematel juhtidel kasvab liiklusõnnetuste arv pigem tähelepanematusest või vähem paindlikumast liikluskäitumisest. Rohkem infot SIIT.
2020. a ja varasemates väljaannetes:
Inimesed on erinevad, kuid üldjuhul on naised oma suhtumises liiklusreeglitesse kohusetundlikumad. Uurimused on näidanud, et rutiinitaluvus, mida esineb ka liigeldes, on naistel mõnevõrra kõrgem, kui seda meestel.
- § 2. Mõisted
45) möödumine on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Möödumiseks loetakse ka vastusõitvast sõidukist möödumist;
- § 7. Tee andmise üldised kohustused
(3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
- § 69. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund
(5) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
- LS § 10. Reguleerija märguanded
(2) Reguleerija küljele rõhtsalt väljasirutatud käsi (käed) keelab liiklejal liikuda suunas, mis on risti reguleerija väljasirutatud käe (kätega); kui reguleerija on pärast seda käe (käed) langetanud, ei tohi liikuda juht ega jalakäija, kelle poole on reguleerija rind või selg.
(3) Reguleerija küljelt tohib sõita paremale, otse, vasakule või tagasi. Reguleerija võib lisaks anda sõidusuunas viipe, mis lubab selles suunas liikuda.
- Tuule oht on suurem lagedatel aladel. Ootamatud ja ohtlikumad kohad on tuulevarjust tuulisele alale sõites. Külgtuule ohtlikkus kasvab ühes külgpinna suurusega nagu näiteks veoautod ja bussid. Tugev tuul võib liikumissuunda muuta ka näiteks haagissuvilatel ja B-kategooria veoautodel. Tuule poolt enam mõjutatud riskigruppi kuuluvad ka mootorratturid.
- Märgid 41 kehtivad ainult sellel sõiduteede lõikumisalal, mille ette need on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava lõikumisala ees, ainult kõrvalepöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool;
Märk 412. Kohustuslik sõidusuund paremale
Märki kasutatakse juhile eelnevaks teatamiseks kohustuslikust parempöördest märgile järgneval sõiduteede ristumisalal.
Märk pannakse sõidukiirusest, nähtavusest ja kohalikest oludest sõltuvalt 25 m kuni 100 m enne pöördekohta. (Eesti standardikeskus: Liiklusmärgid ja nende kasutamine, 2001:61)
- Pidurdusteekond pikeneb samuti nagu kasvab kineetiline energia – seos on ruutsõltuv. Ehk kiiruse kasvades kaks korda pikeneb pidurdusteekond neli korda. Pidurdusteekonda pikendavad veelgi enam piduriteta haagisega sõit ja sõitmine langul.
- § 17. Tee andmise üldised kohustused
(5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud;
- § 62. Mootorsõiduki pukseerimine
(4) Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks viis kuni kaheksa meetrit ja selle keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Jäik ühenduslüli ei tohi olla pikem kui viis meetrit. Keti kasutamine pukseerimiseks on keelatud.
(5) Tehniliselt mittekorras piduritega mootorsõidukit tohib pukseerida jäiga ühenduslüli abil või osaliselt toetatuna pukseerivale sõidukile.