1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    19) juht on isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat, eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav.
    73) sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul;
    Definitsiooni järgi on ka jalgrattur ja tasakaaluliikur juhid, sest liiguvad muul jõul.
  1. LM § 5. Hoiatusmärgid ja nende tähendused
    7) märk 132 „Samaliigiliste teede ristmik“ hoiatab ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Märk panduna kattega tee ja kruusa- või pinnastee ning kruusa- ja pinnastee lõikumiste ette muudab need samaliigilisteks;
    Märgid B ja C osutavad sõidueesõigusega teele.
  1. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
    (2) Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laiendina ehitatud parklat.
  1. LM § 21 Tahvlid ja nende tähendused
    12) tahvlid 84 „Sõidukiliik“ näitavad, mis liiki sõiduki kohta märk kehtib;
    14) tahvel 842 kehtib C-kategooria sõiduki kohta;
    Ehk siis C-kategooria veoautojuhid peavad juhinduma märgist “Kohustuslik sõidusuund”, mitte B kategooria veoautod.
  1. § 36. Lapse ohutust tagavad lisanõuded
    (6) Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustust ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga.
    Ehk juhi kõrvalolev turvapadi tuleb välja lülitada.
  1. 90 000 m : 3 600sek = 25m/sek. Auto sõidab tunnis 90 km ehk 90 000 m ja tunnis on 3 600 sek. Auto läbib 25m/sek.
  1. § 2. Mõisted
    100) ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites ja robotliikuriga, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil, tasakaaluliikuri juhil ega robotliikuril sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, tasakaaluliikuri juht või robotliikur ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat ja robotliikuriga ühtegi eelnimetatutest;
    [RT I, 04.07.2017, 7 – jõust. 14.07.2017]
  1. § 3. Kindlustuskohustus
    (1) Kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses.
    (2) Liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus).
    Kaskokindlustus hüvitab kahjud, mille põhjustajaks on juht ise või siis keegi teine – näiteks teele jooksnud loom, sõidukile peale kukkunud puu, tuuleklaasile tekkinud mõra. Kaskokindlustus on vabatahtlik sõidukikindlustus mida võib sõlmida kohustuslikule liikluskindlustusele lisaks. Veetavate kaupade kindlustus on kindlustusandja ja kindlustusvõtja omavaheline vabatahtlik kokkulepe.
  1. Peegli ülesanne on anda võimalikult palju informatsiooni sellest, mis jääb juhi seljataha. Osa sõiduki küljest peab olema välispeeglist näha. See aitab suhestada juhitavat autot liikluses toimuvaga.  Seetõttu ei tohi välispeeglist nähtav ala hõlmata olulist osa auto pinnast.
  1. § 14. Liikluskord
    (2) Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
  1. § 62. Mootorsõiduki pukseerimine
    (10) Pukseerida ei tohi:
    1) kiirteel. Kui pukseerimisvajadus tekib kiirteel, siis tohib erandina pukseerida lähima ärasõidukohani;
    2) painduva ühenduslüliga – kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, millel ei tööta sõidupidur või rool;
    5) enam kui ühte mootorsõidukit, autorongi või masinrongi;
  1. Märgutule tähendus on täpsemalt kirjutatud lahti auto kasutusjuhendis. Reeglina näitab põlev hüüumärgina kujutletav märgutuli, et käsi- ehk seisupidur on rakendunud, pidurivedeliku vähesust või riket pidurisüsteemis.
  1. § 7. Fooritulede tähendus
    (4) Kollase vilkuva tulega foor osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta.
  1. Pöördel võib bussi tagaosa ületada sõidurada tähistavat teekattemärgist ja ohustada sellega naaberrajal sõitvaid liiklejaid (LS § 48 (3)). Sõiduautode vaheline pikivahe peab olema piisav, et vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile (LS § 46 (1)).
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    84) tegelik mass on sõiduki mass konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate ja veosega;
    66) registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi;
    90) tühimass on valmistaja määratud sõitjate ja veoseta, kuid juhiga täisvarustuses sõiduki mass;
    89) täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass;
    (Ehk registrimass = tühimass + sõitjate mass + veose mass)
    Sõiduautode puhul registrimass ja täismass tavaliselt ühtivad – veoautode ja järelkärude puhul see nii alati ei ole.
    (Nt võib tehase poolt lubatud 60 t täismassiga veoauto olla mõne riigi registris 30 t registrimassiga. See tähendab veoauto koos koormaga ei tohi kaaluda üle 30 tonni. Mõnes riigis annab see olulise kokkuhoiu veoki maksude pealt. Sama asi kehtib ka haagiste puhul. Lisaks võivad ühesugused haagised suuta vedada ühesugust koormat aga, registrimass on haagise juhtimisõiguse kategooriate nõuete tõttu erinev.)
  1. Sõites madalama rehvirõhuga suureneb kontaktpind teekattega ja seega ka veeretakistus. Takistuse ületamine nõuab suuremat veojõudu, millest tingituna suureneb ka kütusekulu. Rehvide suurem kontaktpind teekattega põhjustab rehvide suuremat kulumist ja seda eriti servadest.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    44) möödasõit on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist;
  1. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine.
    (2) Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal … .
    Antud juhul ei luba liikluskorraldusvahend kollase sõiduki juhile peatumist või parkimist kõnniteel.
    § 20. (2) … Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed … .
  1. § 72. Sõidukiomaniku ja vastutava kasutaja kohustus
    (2) Kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed:
    1) mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi;
    2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress;
    3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood;
    4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number.
  1. LM § 7.
    1) märk 211 “Peatee” tähistab teed, millel sõitval juhil on reguleerimata ristmikul eesõigus kõrvalteel sõitva juhi suhtes.
  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded
    Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvidele
    3) sõiduautol (M1 kategooria), veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria) ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O2 kategooria) peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.
    Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus
    Nõuded: 1) mustri jääksügavus peab olema vastavalt direktiivile 89/459/EMÜ vähemalt:
    M1, M2, M3, N1, N 2 ja N3 kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm; (Allikas: Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded)
  1. LM § 15. 16) märgid 53 “Sõidurajad ja -suunad” näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suuna­vööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal sõidusuunda igalt rajalt. Eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral näitavad märgid 53 sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk osutab vasakpööret äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. …
  1. Meditsiiniliselt on kindlaks tehtud, et inimese organism (maks) suudab lagundada keskmiselt 10g puhast alkoholi tunnis.
  1. Rehvi tähisega M+S, M&S, MS (mud & snow) ei ole keelatud sõita suvel (kuid rehvidel ei tohi olla naaste). Sellise tähistusega rehve on kohustus kasutada kolmel talvekuul: jaanuaris, veebruaris ja märtsis.
  1. TKM § 25.
    5) tähistab sõidutee äärt (lisa 10 joonised 2 ja 3). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
    Kuna väljaspool asulat eesõigusmärgiga “Peatee” tähistatud tee sõiduteel parkida ei tohi (LS § 21. (4) 5)), siis abistab sõidutee piiritlemisel juhti teekattemärgis.
  1. Kurvis, kus on oht välja libiseda, tuleb enne kurvi kiirust vähendada. Pidurdades pöördel, liitub pidurdusjõule tsentrifugaaljõud, mis soodustab kurvist välja paiskumist. Kiirust võib ettevaatlikult lisada juhul, kui üle poole kurvist on edukalt läbitud.
  1. § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul
    (1) Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.
    (2) Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.
    Esmalt sõidavad peateel liiklevad autod, alles seejärel on õigus sõita kõrvalteel liiklevatel autodel. Antud juhul peab kõrvalteel olev juht omakorda andma teed samuti kõrvalteel paremalt poolt lähenevale juhile. Juhi paiknemisest kõrvalteel teavitab märk “Anna teed” koos lisateatetahvliga 834.
  1. § 93. Mootorsõidukite kategooriad
    (2) Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
    3) B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; sama auto koos kerghaagisega; …
    § 2 Mõisted
    21) kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kilogrammi;
  1. LM § 9 Keelumärgid ja nende tähendused
    1) märk 311a „Sõidukeeld“ keelab kõigi sõidukite liikluse;
    3) märk 312 „Mootorsõiduki sõidu keeld“ keelab kõigi mootorsõidukite liikluse;
    17) märk 331 „Sissesõidu keeld“ keelab kõigi sõidukite edasisõidu;
    Seega vastusevariandi esimene punkt ei ole ühine, kuna märk 312 lubab edasisõitu mitte mootorsõidukitel – nt jalgratastel, mis on ka liiklusseaduse järgi sõiduk. Kolmas vastusevariant ei keela teel liiklust, küll aga sissesõidu – väljasõit pole keelatud. Märki kasutatakse näiteks ühesuunalistel teedel.
  1. Paindlik juht lähtub oma tegevuses konkreetsest olukorrast – arvestab võimalikke probleeme ja selle lahendamise võimalusi.
  1. § 48. Pöörded.
    (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
  1. § 97. Juhiloa kehtivus
    (1) Juhiluba antakse välja kehtivusega kümme aastat.
    (2) Esmane juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kaks aastat.
    (3) Piiratud juhtimisõigusega juhiluba B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks antakse välja kehtivusega kuni juhiloa omaja 18-aastaseks saamiseni.
  1. Narkojoobega kaasneb ebaadekvaatsus ümbritseva ja iseenda suhtes. Eestis on juhil uimasti tarvitamise suhtes nulltolerants.
  1. LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused.
    (1) 36) märk 362 “Parkimiskeeld” keelab parkimise.
    LS § 2. 49) parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.
    Tegemist on kauba laadimiseks kavandatud peatumisega (mitte parkimisega) kohas, kus sõiduk ei takista jalakäijate liiklemist.
  1. Katuseboksi või –raami ja haagise vedamisel suurendab kütusekulu õhutakistus. Näiteks katuseboksiga auto kulutab 100 km läbimisel 1 l kütust enam kui auto, millel katuseboks puudub.
    Lisatuled nõuavad täiendavalt elektrit, mida saadakse generaatorilt. Generaatori jõuallikas omakorda on mootor, mida ta koormab vastavalt oma energiavajadusele – läheb vaja rohkem energiat, koormatakse mootorit rohkem, kustutatakse tuled ära, läheb vaja vähem elektrit ja seega koormatakse mootorit vähem. Näiteks kulub lähitulede elektritootmise tarbeks keskmiselt 0,15 l kütust 100 km kohta.
  1. § 33. Juhi üldkohustused
    (7) B-, C-, D- ja T-kategooria mootorsõiduki juht peab halva nähtavuse korral ja pimeda ajal asulavälisel teel hädapeatamise korral autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja sõiduteel viibimisel kandma ohutusvesti.
    § 39. Juhi märguanded
    (6) Seisval sõidukil peavad põlema ohutuled:
    1) asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle;
  1. Märk 134a „Lõikumine kõrvalteega” annab võimaluse, et ristmikult võib pöörata auto juhi suunas, kes on hakanud möödasõitu tegema. Seetõttu on võimaliku kokkupõrke vältimiseks vastassuunast tuleva autoga ohutum teha möödasõit pärast märki.
  1. LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused
    (3) Märkide 35 mõjupiirkonna lõppu näitavad:
    2) märkidel 35 väljaspool asulat samale teele vahetult enne lõikuvat sõiduteed pandud märk 221 „Anna teed” või märk 222 „Peatu ja anna teed”;
  1. Must jää tekkib reeglina hilissügisel, mil teekatte temperatuur on 0 …-3⁰C ja kus alajahtunud vihma- või udupiisad jäätuvad. Must jää tekib sagedamini just sildade peal, sest nende alt kerkib üles musta jää tekkimiseks vajalik niiskus. Samuti tekib seda hommikutundidel lagedatel kastemärgadel ja seejärel jahtunud teelõikudel, sildadel ja nõgudes.
  1. § 15. Sõidukiirus
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    2) asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis;
    LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused
    (2) Märkide 35 mõjupiirkond ulatub:
    1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni;