Lk 59

  1. Juhile, kes on harjunud suure kiirusega maanteel, tundub vähendatud kiirus asulas ebaproportsionaalselt aeglane.
  1. Inimesed on erinevad, kuid üldjuhul on naised oma suhtumises liiklusreeglitesse kohusetundlikumad, kuid samas enamasti ka emotsionaalsemad.
  1. Üldjuhul on mehed naistest realistlikumad, ent samas ka pealiskaudsemad. Mehed on ka enam riskialtid ja hasartsed.
  1. Kaitsliku sõiduviisi eesmärk on vältida igasuguseid liikluses johtuvaid ohte – juht üritab ennetada enda ja teiste võimalike vigu.
  1. Küsitlus on näidanud, et 70% juhtidest peab end sõidukijuhina keskmisest paremaks.
  1. Kahjuks on politseinike hulgas erineva suhtumisega teenistujaid. Vähetähtis ei ole ka riigieelarves planeeritud politsei poolt üleantava trahvisumma ootus. Siiski leidub ka viisakaid ja mõistva suhtumisega politseinike.
  1. Juhi emotsionaalne käitumine tuleneb soovist olla esmajoones grupi liige ja alles seejärel liikleja. Sellest ka edaspidine käitumine.
  1. Korrektne käitumine politseinikuga, olnud eksimuse tunnistamine ja ka lugupidamine oma sõidukist võivad aidata tasakaalustada liikluspolitsei negatiivset hoiakut juhi suhtes.
  1. Hea juht on rahuliku loomuga, teisi arvestav ja positiivse ellusuhtumisega
  1. Reageerimisaeg on üldjuhul stabiilne aeg millega ollakse valmis tegutsema kindla sündmuse avaldumisel. Tähelepanu on võimalik teatud aja suurendada.
  1. Tasakaalukus ja emotsioonide juhtimine, vastutuse võtmine oma tegude eest on need omadused, millest juhindub vastutustundlik juht. Juhile vajaliku paindlikkuse annab arusaam ja vastutustunne, et inimene on ekslik, mistõttu oma õigustest ja reeglitest jäigalt kinnipidamine võib viia liiklusõnnetuseni.
  1. Sangviinikud on iseseisvad ja sõltumatud, on suutelised ennast vaos hoidma ja keerulistes olukordades säilitavad enesevalitsemise. Nad on paindlikud, nad võivad oma tähelepanu kergesti ümber lülitada ühelt tegevuselt teisele. Need on kõik heale juhile vajalikud omadused.

 

Lk 60

  1. Tähelepanuvead tekkivad sellest, et antud teemat ei peeta piisavalt oluliseks ja seega ei pea tähelepanu olema niivõrd intensiivne või siis on teised ärritajad tugevamad. Häst sujuv liiklus ei tekita muid ärritajaid ja juht saab keskenduda rahulikult auto juhtimisele.
  1. Pingeseisundit tekitavad need olukorrad, mis erinevad tavalisest. Selleks võivad olla teiste juhtide tehtavad vead, liiklusummikusse sattumine, väsimusest tekkinud vead ja sellest tulenevad liiklusreeglite rikkumised.
  1. Pilgu ümbersuunamiseks kulub umbes 0,15…0,25 sekundit ja pilgu kinnistamiseks veel sama kaua. Täieliku ülevaate saamiseks võib kuluda kuni
    1 sekund. (Tahavaatepeeglite kasutamisel veelgi rohkem.)
  1. Väsimusest võib juhil liiklusolukorrast tekkida ekslik ettekujutlus või nägemisviirastus, mille tulemusena võivad tekkida vead sõiduki juhtimisel. Sõit pimeda ajal või udus soodustab pettekujutluste teket. Väsimusega võib kaasneda ka unisus, mille tagajärjeks on tihti juhi rooli taga magama jäämine.
  1. Kindlasti on sellise ohu puhul õige vähendada kiirust. Selleks, et silmad ei hakkaks tugeva valgusallikaga kohanema on õige sinna mitte vaadata, vaid pöörata pilk näiteks paremale teeserva.
  1. Pikaajalisel sõitmisel suure kiirusega, väheneb õige kiiruse tunnetus. Autojuht hindab oma kiirust tegelikust väiksemaks ja juhile jääb mulje, nagu sõidaks ta väga aeglaselt. Pikaajalisel sõitmisel laial, hea kattega ja sirgel teel väheneb ka keskendumis- ja reageerimisvõime.
  1. Üleväsimus ja rooli taga magama jäämine on üks raskete avariide tekkepõhjusi. Unisuse ja selle tagajärjel magama jäämine tekkivad raskeid liiklusõnnetusi kuna juht ei saa vähendada kokkupõrke raskust. Liigse söömise puhul kandub organismist veri seedimiselundite juurde millega väheneb aju verevarustus. See ongi unisuse üks põhjusi.
  1. § 69. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund
    (5) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
  1. Uimastite kahjulik mõju ei luba seda tolereerida ja seda eriti juhtidel puhul.
  1. Ebaadekvaatne käitumine ümbritseva ja iseenda suhtes on omane kõikidele uimasteid tarbinud isikutele.
  1. Juhtidel tuleb arvestada, et eakatel võib olla halvenenud kuulmine ja nägemine, aeglasem reaktsioon, mistõttu on ka liikumine aeganõudvam.
  1. Autojuhti kaitseb liiklusõnnetuse korral auto kere, turvapadjad ja hulk muid turvaseadmeid, mootor-ja jalgrattajuhi turvavarustuses on vaid kiiver ja riietus. Selline erinev turvavarustuse vahe teebki mootor- ja jalgrattajuhist vähemkaitstud liikleja. Mootorratturid on autodest mobiilsemad nii külg- kui pikisuunalisel liiklumisel, mis teeb nad raskemini märgatavaks.
  1. Mootorratta püsivust teel mõjutavad tuul ja mööduvate sõidukite õhuvoolud. Mootorratast juhitakse kallutades, seetõttu, vajab ta ligikaudselt sama palju ruumi kui auto.
    Kuna kaasaegsetel mootorratastel on märksa suurem erivõimsus ehk võimsuse ja massi suhe, siis on nende kiirendus ka parem. Sama kehtib pidurite kohta – võrreldes autoga peab mootorrattur märksa vähem massi pidurdama. Juht, kes on harjunud teatud sagedusega kõrval ja tagapool olevat liiklust jälgima ei pruugi mootorratturit alati õigeaegselt märgata.

 

Lk 61

  1. Heal juhil on oluline jõuda turvaliselt sihtpunkti ja ta ei kasuta autot liikluses muul eesmärgil nagu näiteks võidusõiduks või adrenaliini saamiseks.
  1. Liikluses on kõige olulisem selle ohutus, millest ka tekkisid reeglid ja mille eesmärk on tagada turvaline liikluskeskkond. Paindlik käitumine ja mõistev suhtumine kaasliiklejatesse on eelduseks turvalisele liiklemisele ja sujuvale liiklusele.
  1. Tähelepanuvõimet vähendavad tundeelamused nagu kurbus, rõõm, samuti välisärritajad nagu müra, huvitav raadiosaade, mõttevahetus kaassõitjatega. Tähelepanu hajutavad magamatus, füüsiline ja vaimne väsimus. Juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist.
  1. Üks sekund reageerimisaega on füsioloogiliselt terve inimese normaalne reageerimisaeg. Olenevalt inimesest ja ka valmisolekust võib see olla erinev, kuid üldiselt on võetud see aeg liiklusolude arvestamisel ja kujundamisel keskmiseks.
  1. Sõitjad hindavad üldiselt juhi puhul eelkõige stressivaba ja sujuvat sõitu.
  1. Ärritunud juht ei suuna kogu oma tähelepanu juhtimistegevusele, vaid peab tegelema ka ärritajaga (nt stress, eustress, frustratsioon, tehniliselt mittekorras auto). Sellest tulenevalt ka tema halvem tähelepanuvõime ja oht sattuda liiklusõnnetusse.
  1. Kuna sõiduplaneerimine on seotud ajaga, siis kindlasti mõjutavad seda liiklustihedus antud kellaajal, planeeritud ajavaru ja ilmastikuoludest tulenev sõidukiirus. Ajavaru tagab ka stressivabama sõiduteekonna sihtkohta.
  1. Kaasliiklejatega arvestamise hulka kuulub ka olukordade etteaimamine ja vajadusel oma eesõigusest loobumine.
  1. Kui juht on hiljaks jäänud, tuleb leppida paratamatusega, et aja arvestamisel kusagil varem on tehtud viga. Ärrituda ja hakata seetõttu kiirustama, tähendab ühtlasi vähendada liiklusohutust, mis on aga ebaõiglane kaasliiklejate suhtes. Kiirustades on oht teha uusi vigu.
  1. Teiste poolt halb ja ükskõikne suhtumine, samuti nagu lubaduse, kohtuda kindlal kelleajal mitte täitmine, võib põhjustada ärritust.
  1. Liikluses on oluline olla nähtav. Autode puhul on silmatorkavamad värvid kollane ja punane. Seda näitab ka liiklusõnnetuste statistika, kus nimetatud värvi sõidukitega on juhtunud vähem õnnetusi, kui näiteks halli või musta värvi sõidukiga.
  1. Tegurid, mis määravad auto seisma jäämise enne takistust on aeg ehk siis antud juhul pikivahe suurus eesliikuva sõidukiga ja pidurdusteekonna pikkus, mis sõltub nt ilmastikutingimustest, rehvide kulumisastmest. (Lisaks sõltub haardumine muidugi ka teekattest – asfalttee, kruusatee, pinnastee).
    Kuna talverehvid on suverehvidest pehmemad, siis võib arvata, et nende haardumine teekattega on sama hea või isegi parem.

 

Lk 62

  1. Juht peab suutma jaotada tähelepanu nii, et see tagaks liiklusohutuse. Mõningaid tähelepanu hajutavaid asjaolusid on võimalik kas oluliselt vähendada või siis üldse ära jätta. Antud juhul näiteks on nendeks näiteks pikivahe suurendamine eessõitjaga ja telefonikõne edasi lükkamine.
    Pikivahe suurendamine võimaldab rohkem aega jälgida ümbritsevat liiklust – liikluskorraldusvahendeid, ümbritsevate autode tegevust jm.
  1. Iga juhi tegevus, mis ei ole seotud juhtimisega, vähendab juhi keskendumist liiklusele.
  1. Paindlik juht lähtub oma tegevuses konkreetsest olukorrast – arvestab võimalikke probleeme ja selle lahendamise võimalusi.
  1. Hea juhi prioriteet on sõiduki ohutu juhtimine sihtkohta. Hea juht teab, et sotsiaalsed vajadused tuleb rahuldada mujal kui autoroolis olles. Juht peab ohutuse huvides suutma ennast kehtestada.
  1. Oluline on seejuures ise talitada õigesti – säilitada rahu ja suurendada eessõitjaga pikivahet.
  1. Kui noored juhid alles saavad sõidukogemusi, sh oma võimekuse üle- ja alahindamise kohta, siis vanemate sõitjate kogemustepagas on suurem ja seetõttu arusaamad liikluskäitumises ka palju selgemad. Kogemuste kasvades suureneb ka oskus näha võetud riske.
  1. End pärast tundeküllast üritust rooli taga vaos hoida võib olla keerukas. Juhti on mõjutatud nii seltskonna poolt kui ka ta ise mõjutab seltskonda. Seetõttu muutub juhtimine võrreldes autos toimuvaga vähemtähtsaks ja liiklusõnnetusse sattumise oht kasvab järsult.
  1. Näiliseid ja eksitavaid kohti on liikluses mitmeid. Lai ja avar tee, kus on tee olnud eesõigusega, võib märk “Anna teed” jääda märkamata. (Tallinnas nt Viru ringil Pärnu mnt – Narva mnt suunal, Akadeemia teel)
    Ristmikule või teede lõikumiskohale lähenedes peab juht olema veendunud selle ületamise järjekorras.
  1. Eakamad võivad käituda tavapärasest pisut erinevalt. Juhtidel tuleb arvestada, et vanuritel võib olla halvenenud kuulmine ja nägemine, aeglasem reaktsioon, mistõttu on ka liikumine aega nõudvam.
  1. Lapse tähelepanuvõime ja ohutunne on veel välja arenemata ning on suunatud pigem teda köitvale tegevusele. Sageli hindab laps valesti sh ka auto kaugust ja kiirust.
  1. Narkojoobega kaasneb ebaadekvaatsus ümbritseva ja iseenda suhtes. Eestis on juhil uimasti tarvitamise suhtes nulltolerants.

 

Lk 63

  1. Organism (maks) suudab lagundada keskmiselt 10g puhast alkoholi tunnis.
  1. Alkoholi mõjul halvenevad auto juhtimiseks vajalikud omadused. Lähemalt vaata: https://www.youtube.com/watch?v=t5xYtEeJZI8
  1. Reeglina hindavad juhid möödasõiduteed lühemaks ja alahindavad vastutuleva sõiduki kiirust. Lisaks tuleb meil vastassuunas oleva auto puhul arvestada, et me ei lähene mitte seisvale autole aga meile vastutulevale autole, kus nt asulavälisel teel lähenetakse teineteisele 90 + 90 = 180 km/h.
  1. Sõit laial, avara vaate ja hea kattega teel tekitab tunde mis lubaks kiirust tõsta, et taastuks asulasõidu harjumuspärane pingelisus. Juht harjub suurema kiirusega ja kui kiirust natuke vähendada, tundub juhile et ta sõidab põhjendamatult aeglaselt.
  1. Valgustatud kohast pimedusse sõitmine nõuab silmadelt rohkem kohanemisaega kui vastupidi.
  1. Adaptsioon ehk kohanemine. Nägemisadaptsioon ehk silmade kohanemine muutunud valgusega.
  1. Pimedal ajal peab juhi nägemine kohanema pidevalt vastutulevate autode tuledega – sellest tulenevalt ka pidev silmade kohanemine muutuva valgusega.
  1. Kui vastutuleva sõiduki tuled pimestavad teie nägemist, tuleb sellest tulede vilgutamisega märku anda. Vastutulev juht võis unustada tuled ümber lülitada. Ka sõidu aeglustamine aitab ohtu vähendada.
    Et lasta kohaneda silmadel vastutuleva sõiduki valgusega on otstarbekas suunata pilk paremale teeäärele.
  1. Kui inimese vaateväli on 1800, siis tema nägemisteravus koondub vaid keskosa 30-40 alale nägemisväljast.