1. Järsu kiirenduse ja pidurduse puhul on teekatte ja rehvide kulumine märksa suurem, kui teha seda mõõdukalt. Sama kehtib sõidukiiruse puhul. Mida kiiremini sõita, seda suurem on õhutakistus. Suurema õhutakistuse ületamine nõuab rohkem kütust ja suuremat veojõudu, mis kulutab rohkem teekatet ning rehve. Näiteks alates 80 km/h kiiruse ületamine 10 km/h võrra tõstab kütusekulu poole kuni ühe liitri võrra 100 kilomeetri kohta.
    Auto tarbib kõige rohkem kütust kiirendamisel (tavaline on 20 – 60 l/km) kuid hübriidautol toimub kohaltvõtul kiirendamine elektrijõul. See muudab auto keskmise kütusekulu oluliselt väiksemaks.
  1. Arvestada tuleb lähtuvalt hoiatusmärgist “Lõikumine jalgrattateega” jalgratturi ootamatu sõiduteele ilmumisega ja sellisel juhul otsasõidu vältimisega (§ 33 (1)), samuti autojuhi eesõigusega jalgratturi suhtes.
    § 31. (6) Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.
  1. § 88. Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid
    (1) Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.
    (2) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.
    (3) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.
    (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele peab juhil kaasas olema mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud mootorsõiduki kasutamise kirjalik nõusolek, kui juht soovib Eestis registreeritud sõiduautoga või kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga sõita Eestist välja mitte Euroopa Liidu liikmesriiki ja tema nimi ei ole kantud mootorsõiduki kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele. Kirjalikku nõusolekut ei pea olema, kui omanik või registreerimistunnistusele kasutajana kantud isik on kaassõitja.
    Sõiduki kindlustamine on kohustuslik nii Eestis kui välismaal. See sõlmitakse kas Eestis või vormistatakse piiril. Sõltuvalt riigist ja riigi seadustest sõlmitakse liikluskindlustus kas kirjalikult või elektrooniliselt (probleemide esinemisel on asjaajamine sujuvam, kui kindlustust saab esitada paberkandjal).
  1. § 67. Sõit tunnelis
    (1) Sõidul tunnelis, sõltumata selle valgustusest, peavad mootorsõidukil põlema kaug- või lähituled ning ääre- ja numbrituled.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    10) halb nähtavus on ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit;
  1. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
    3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba;
  1. § 62 Mootorsõiduki pukseerimine
    (6) Pukseeritaval mootorsõidukil, autorongil või masinrongil peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel, või kui need ei tööta, peab pukseeritavale mootorsõidukile, autorongile või masinrongile olema nähtavale kohale paigaldatud ohukolmnurk..
  1. Kiirust vähendades kahaneb ühtlasi ka kurvis autot teelt väljatõukav tsentrifugaaljõud.
    (Tsentrifugaaljõud on ruutsõltuvuses kiirusest: vähendades sõiduki kiirust kaks korda, kahaneb tsentrifugaaljõud 4 korda.) Pidurdamisel kurvis väljalibisemise oht suureneb, sest pidurdus- ja tsentrifugaaljõud liituvad ning seega ületada rehvide haardejõu. Seetõttu tuleb kiirust vähendada enne kurvi.
  1. Ülejuhitav on auto siis, kui auto keerab rohkem, kui seda eeldaks rataste pöördenurk. Kas auto on üle- või alajuhitav sõltub mitmetest mõjuritest – juhtimisvõtted, rehvitüüp,  taga- ja esirehvi rõhkude erinevuse suurus, amortisaatorite korrasolek, massikeskme asukohast autos jm. Tagasillaveoga autod on ülejuhitavamad kui esisillaveoga autod.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    1) sõiduteelt ära sõites jalakäijale, tasakaaluliikuri juhile, jalgratturile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti; (Sinise auto kohta)
    (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. (Kollase auto kohta)
  1. § 65. Liiklus jääteel
    (5) Juht ja sõitja peavad olema turvavööga kinnitamata.
    (8) Jääteel seisma jäämine on lubatud ainult hädaolukorras. Hädapeatatud sõiduk tuleb jäält võimalikult kiiresti eemaldada. Kui see osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada jäätee valvetalitust.
  1. LM § 5. 7) märk 132 “Samaliigiliste teede ristmik” hoiatab ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile.
  1. Eessõitva auto poolt ülestõstetud tolmu- ja poripilv vähendab tagasõitva juhi nähtavust. Selle parandamiseks on õige kiirust vähendades pikendada vahet eesoleva sõidukiga. Lisaks halvenenud nähtavusele võib eesoleva auto rataste alt paiskuda üles ka kruusakive, mis halvemal juhul kahjustavad tagasõitvat autot.
  1. § 16. Liikleja kohustused
    (3) Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus käesoleva seaduse või liikluskorraldusvahendi nõudega, välja arvatud juhul, kui see ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda.
  1. § 59. Raudtee ületamine
    (2) Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning käesoleva seaduse §-s 60 loetletud  juhtudel peab juht seisma jääma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel esimesest rööpast, asjakohase liiklusmärgi olemasolul aga selle ees.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (5) Hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust.
  1. § 54. Möödumine
    (3) Kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle ees takistus on.
  1. Alkoholi mõjul halvenevad auto juhtimiseks vajalikud omadused. Lähemalt vaata: https://www.youtube.com/watch?v=t5xYtEeJZI8
  1. TKM § 25. Teekattemärgised ja nende tähendused
    (12) Märgis 922 „Pikkade kriipsudega katkendjoon“, mille kriipsu pikkus on kolm korda suurem kui kriipsu vahe:
    1) teatab suunavööndeid või pärisuunavööndis sõiduradasid eraldava märgise 911 „Ühekordne pidevjoon“ (lisa 10 joonised 7, 8, 11 ja 12), märgise 913 „Kahekordne pidevjoon“ (lisa 10 joonis 9) või märgise 914 „Pidev- ja katkendjoone ühend“ (lisa 10 joonised 1 ja 5) lähedusest (peatsest saabumisest);
    2) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikul kohal ja enne seda. Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
  1. Mootorratas võimaldab autoga võrreldes märksa suuremat mobiilsust. Seda nii suurema erivõimsuse (mootorratta kaalu ja mootori võimsuse suhe), mis võimaldab kiiremat kiirendust, kui ka parema külgsuunalise liikumise poolest, mida võimaldab vastupöörde kasutamine.
  1. LKS § 39. Kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus kindlustusjuhtumi toimumisel
    (1) Kahju hüvitamise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ning kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kindlustusandja on kohustatud kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates.
  1. § 7. Fooritulede tähendus
    Tuled tähendavad järgmist:
    (2) … Tulede paigutus, põlemise järjekord ja tähendus on nii nagu ümartuledega fooril. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi.
    § 58. Sõitmine reguleeritud ristmikul
    (4) Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile.
  1. Olenevalt autost, mudelist ja väljalaskeaastast ei ole kõikidel sõidukitel lubatud kasutada 95E10 kütust, mis sisaldab 10% biokomponente. Sõidukeid, millel pole lubatud sõita E10 mootoribensiiniga võib juba ühekordsel vale kütusega tankimisel kahjustada. Juht peab uurima tootjalt või auto käsiraamatust, millist biolisandiga kütust tohib sõidukit tankida.
    Vt ka:
    https://www.mnt.ee/et/soiduk/kutusekulu-teatmik/biokutusele-mittesobilikud-soidukid
    https://www.accelerista.com/uudis/paevakajaline/biokutus-kasutamine/
    https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/kas-sinu-auto-voib-kasutada-uut-biolisandiga-bensiini-e10-meil-on-tabel/
  1. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld.
    (2) Sõidukit ei tohi peatada:
    7) kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe oleks alla kolme meetri.
  1. Aktiivse turvavarustuse eesmärk on vähendada liiklusohtliku olukorda sattumise võimalust. Need on seadmed, mis peavad tagama sõiduki ohutuma liiklemise. Näiteks ABS pidurid, veojõukontroll, sõiduraja jälgimise süsteem.
  1. § 88. Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid
    (2) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.
    (3) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.
  1. LM 525a. “Ühissõidukirada” … Sõiduteest paremal olev märk kehtib parempoolse raja kohta. …
    TKM 923d. “Võrdsete kriipsudega ja vahedega katkendjoon”, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 3 m eraldab eri rada (jalgrattarada, ühissõidukirada, ühissõiduki- ja jalgrattarada) sõidutee põhiradadest (lisa 10 joonised 7 ja 8).
    LS § 2. Mõisted
    60) pärisuunavöönd … . Kui teel on eraldi rada ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule sõidukile, mis ei ole raudteesõiduk ega rööbassõiduk, on selle eraldi raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule mitterööbassõidukile.
  1. LKS § 33.Kahju, mis ei kuulu hüvitamisele
    Käesoleva seaduse alusel ei hüvitata:
    1) käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kindlustussummat ületavat kahju;
    2) kahju, mis tekkis teel olnud kivi või muu eseme paiskumisega vastu sõidukit või muud asja;
    3) raha, väärtpaberite, kunstiväärtuste ja väärismetallist esemete, välja arvatud isiklikud tarbeesemed, kahjustamisest või hävimisest tulenevat kahju;
    4) keskkonnakvaliteedi halvenemisest tulenevat kahju, välja arvatud esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused esmase kahju likvideerimiseks ja kahju suurenemise ärahoidmiseks;
    5) saamata jäänud tulu, välja arvatud surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse põhjustamise tõttu saamata jäänud tulu käesolevas seaduses sätestatud ulatuses;
  1. LS § 7
    1) märk 211 “Peatee” tähistab teed, millel sõitval juhil on reguleerimata ristmikul eesõigus kõrvalteel sõitva juhi suhtes.
    § 17. (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, … ;
    8) trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
  1. Katalüüsmuundur – seade, mis vähendab sisepõlemismootori heitgaasis saasteainete sisaldust, põletades neid täiendavalt.
  1. § 51. Möödasõit
    (1) Eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult. Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt.
    Liiklusseadus ei keela paremalt poolt möödasõidul teepeenra kasutamist.
  1. LM § 5 Hoiatusmärgid ja nende tähendused
    13) märgid 143 ja 144 „Ohtlikud kurvid“ hoiatavad lähenemisest ohtlike kurvidega tee­lõigule, mille ohutuks läbimiseks peab juht vähendama sõidukiirust. Märkidel on näidatud esimese kurvi suund;
  1. § 16. Liikleja kohustused
    (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
  1. ABS märgutule süttimisel ei ole mõistlik ilma selle põhjuse välja selgitamiseta edasi sõita. Piduri märgutule süttimine on piisav põhjus hädapeatuse tegemiseks.
  1. § 45.Sõiduki asukoht sõites
    (8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. …
  1. Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri (https://www.riigiteataja.ee/akt/13275786)
    § 5. Tegutsemine kontrollimisel rikke või puuduse avastamise korral
    (1) Kontrollija peab andma sõidukijuhile võimaluse kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal. Kui rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata, on kontrollijal õigus:
    1) paragrahvi 4 lõikes 1 või kontrollija otsusel lõikes 3 nimetatud ohtliku vea korral suunata Eesti riiklikku liiklusregistrisse (edaspidi register) kantud sõiduk erakorralisele tehnoülevaatusele ja välisriigis registreeritud sõiduk põhjalikumale läbivaatusele lähimasse tehnoülevaatuspunkti;
    § 4. Sõiduki kontrollimisel avastatud vead
    (1) Sõiduki kontrollimisel avastatud ohtlikeks vigadeks (kontrollkaardil OV) loetakse järgmisi rikkeid või puudusi:
    15) heitgaaside väljalaskesüsteemi ehitust on omavoliliselt muudetud;
    20) klaaside läbipaistvus on lubatust väiksem;
    21) tuuleklaasil on liikluse jälgimist raskendav kahjustus või mõrade kogumik;
    (Allikas: Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri,
    https://www.riigiteataja.ee/akt/12753290)
  1. Autos tohib olla sõitjaid niipalju kui on registreerimistunnistusel kohti ettenähtud. Süles võib sõita vaid seaduses lubatud erandjuhtumitel:
    § 36. Lapse ohutust tagavad lisanõuded
    (7) Auto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada. Auto, välja arvatud sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud. Erandina tohib bussi ja trolli istmel, välja arvatud esiistmel, täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla seitsmeaastane laps.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, … .
    § 24. Sõidutee ületamise kohad
    (2) Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.
  1. Pidurivõimendi rike korral ei võimendu piduripedaalile vajutades piduriklotsidele rakendatav jõud. Seetõttu tuleb piduripedaalile tuleb vajutada märksa tugevamini ja ka sellisel juhul tuleb arvestada pikenema pidurdusteekonnaga. (Pidurivõimendi ei tööta ka näiteks siis kui mootor ei tööta.)
  1. Enamikel kaasaegsetel sõiduautodel on lähitulede valgusvihu kõrgus reguleeritav salongist. Lähitulede liiga kõrge valgusvihk pimedal ajal mõjub vastusõitjatele pimestavalt. Kui valgusvihk näitab liiga kõrgele, siis hakkavad pimeda ajal lähituled vastusõitjaid pimestama. Vastusõitjad võivad sellest anda märku näiteks tulede vilgutamisega.
    Valgusvihu korrigeerimist võib minna vaja siis, kui autosse istub rohkem inimesi. Kui näiteks taha istmetele istuvad inimesed või asetatakse pakiruumi midagi rasket, siis auto kaldenurk muutub ja valgusvihk tõuseb kõrgemale ja pimestab vastusõitjaid. See tähendab, et valgusvihku on vaja korrigeerida madalamale.
    Tootjad arvestavad, et üks aste regulaatoril kompenseerib 75 – 80 kg raskust valgusvihu tõusust. Kui tagaistmel on raskus nt 150 kg, siis peab regulaator olema asendis 2.
    Valgusvihku võib muuta ka lampide vale paigutus laternatesse, mistõttu muutub valgusvihu suund.