1. § 98. Esmase juhiloa ja juhiloa väljaandmine, vahetamine ja kehtetuks tunnistamine
    (1) Esmase juhiloa ja juhiloa väljastab, vahetab ja tunnistab kehtetuks Maanteeamet.
  1. LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused.
    (1) 35) märk 361 “Peatumiskeeld” keelab peatumise. Märk ei kehti ühissõiduki kohta. (4) Märgid 36 kehtivad ainult sellel teepoolel, kuhu need on pandud.
    Teepool hõlmab teest ühe poole sõidu-, kõnniteest, teepeenrast jne – teest. (LS § 2. 81)
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    37) manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige;
  1. Märk 451 „Vähim kiirus” kohustab sõitma ainult märgil näidatud või sellest suurema sõidukiirusega (km/h). Märk 451 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või märgini 452 „Vähima kiiruse lõpp” või teistsuguse vähima kiiruse kehtestamiseni märgiga 451 või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni;
    Ehk siis sõita tuleb üle 60 km/h. Sellist märki Eestis paigutatud ei ole.
  1. § 96. Juhtimisõigust tõendav dokument
    (1) Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on kehtiv esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    68) … Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata;
  1. § 200. Sõiduki peatamine ja tehnonõuetele vastavuse kontroll liiklusjärelevalve teostamisel
    (2) Kui liiklusjärelevalve teostaja on tõstnud käe üles ja osutab peatumiskohta, peab juht kohe peatuma osutatud kohal. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole kohta näidanud, tuleb peatuda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.
  1. Sõitu ei tohi jätkata ohtlike rikete ilmnemisel nagu näiteks sõidupiduri või rooliseadme rike. Samuti siis, kui tee jälgimine pole võimalik.
    (Allikas: Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri,
    https://www.riigiteataja.ee/akt/12753290)
  1. LS-järgi tuleb kurvi läbimine samastada sõiduga otsesuunas. Sisselülitatud suunamärguanne kurvi läbimise ajal võib olla teisi liiklejaid eksitav ja seetõttu selle andmine vale. Suunamärguannet tuleb näidata LS § 39 (1) juhtudel.
  1. LKS § 16. Lepingutingimuste piirangud
    (1) Lepingu võib sõlmida tähtajaga kuni üks aasta.
    LKS § 4. Kindlustuskohustusega hõlmatud sõiduk
    Leping tuleb sõlmida järgmise mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi koos sõiduk) suhtes:
    1) sõiduk, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris (edaspidi liiklusregister), välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses;
  1. TKM § 25. Teekattemärgised ja nende tähendused
    (33) Märgis 949a „Parkimisala“ tähistab märgiga 387 „Parkimisala“ tähistatud parkimisala piiri (lisa 10 joonis 9). Märgis on sinine.
    TKM § 24. Üldsätted
    (3) Teekattemärgised on valged, välja arvatud:
    2) parkimiskohti tähistav märgis, kui parkimine on tasuline või on muu parkimispiirang, ning parkimisala piiri tähistav märgis, mis on sinised;
  1. § 35. Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi ja jalgratturi ohutuse tagamisel
    (5) Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat.
  1. Ohutulede sisselülitamisel vilguvad kõik suunatuled ja seetõttu ei saa juht märku anda suunatuledega, vaid peab seda tegema käega.
  1. Mootori pöörlemissageduse tõustes kasvab libiseva siduriga auto kiirus ebaproportsionaalselt aeglaselt või ei kasva üldse. See tuleneb siduriketaste ülemäärasest kulumisest ehk libisemisest ja salongi levivast spetsiifilisest lõhnast.
  1. § 62. Mootorsõiduki pukseerimine
    (7) Pukseeritavas mootorsõidukis, autorongis või masinrongis ei pea olema juhti ainult siis, kui pukseeritakse sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki, autorongi või masinrongi juhitavuse.
    (8) Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht.
  1. Mida madalamal ja keskel on auto massikese, seda paremini püsib ta teel. Raskemad pakid on soovitav panna pagasiruumi ja kinnitada (lahtised raskemad asjad võivad liiklusõnnetuse korral põhjustada vigastusi).
  1. § 14. Liikluskord
    (6) Foori lubav tuli või reguleerija lubav märguanne ei peata liiklusmärgi välja arvatud kõrvalteega lõikumise hoiatusmärk, samaliigiliste teede ristmiku hoiatusmärk ja eesõigusmärgid ja teemärgisega ettenähtud korda.
    Teisisõnu, fooritulega reguleeritud (töötava foori või ka reguleerija olemasolul) ristmikul ei ole lubatud liigelda eesõigusmärkide ja märgi “Lõikumine kõrvalteega” järgi, juhinduda tuleb foori tuledest.
  1. Kui haardumine on kadunud ühes suunas – näiteks külgsuunas, siis on see kadunud ka kõikides teistes suundades. Näiteks rataste blokeerumisel pole auto juhitav – rehvid lohisevad teekattel ja rooli pööramisega ei ole võimalik muuta auto suunda.
    Auto on juhitav, kui rehvide haardumine teekattega ületab mistahes jõu – tsentrifugaaljõu, veojõu või pidurdusjõu.
  1. § 48. Pöörded.
    (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    LM 521. “Ühesuunaline tee” – tee või sõidutee, mille kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas. Terve sõidutee on pärisuunaline. Arukas on sõiduteekond läbida vähemate manöövritega ja lõpetada pööre rajal C.
  1. § 90. Mootorsõiduki juhtimise keeld
    (1) Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik:
    1) kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;
    2) kes ei täida juhile ja mootorsõidukile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid või
    3) kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.§ 91. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine
    (1) Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.
    (2) Juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui:
    1) on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid;
    2) on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis;
    3) tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus;
    4) tal puudub vastava sõiduki kasutamise õigus;
    5) mootorsõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud;
    6) tema juhtimisõigust tõendav dokument saadetakse ekspertiisi seoses võltsimise tunnuste ilmnemisega;
    7) on alust arvata, et ta terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele;
    8) sõidumeerikuga mootorsõiduki juht ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 130 sätestatud puhkeaja nõudeid;
    9) kõrge ohuastmega ohtliku veose veo nõuete rikkumiste korral.
  1. Jahutusvedeliku külmumispunkt peab olema madalamal, kui välistemperatuur. Vastasel juhul vedelik külmub ja tahkestub ning ei täida seetõttu oma jahutamisfunktsiooni. Enamikel autodest on keelatud kasutada vett ja destilleeritud vett. Tavaline kraanivesi sisaldab katlakivi, mis ei ole jahutussüsteemile sobilik ja võib lisaks tekitada korrosiooni mootoridetailides.
  1. § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul
    (1) Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.
    (2) Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.
    Esmalt sõidab peateel liiklev auto, alles seejärel on õigus sõita kõrvalteel liikleval autol.  Antud juhul peab kõrvalteel olev juht omakorda andma teed samuti kõrvalteel paremalt poolt lähenevale juhile. Juhi paiknemisest kõrvalteel teavitab märk “Anna teed” koos lisateatetahvliga 834.
  1. Automaatkäigukastiga autol on kaks pedaali: gaas ja pidur. Juht vajutab vastavalt vajadusele kas ühte või teist. Koos neid vajutada ei tohi. Seetõttu tuleb peadaali vajutada ühe jalaga – parema jalaga. Vasak jalg on kõrval.
  1. § 52. Möödasõidukeeld
    (1) Vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita:
    2) piiratud nähtavusega teelõigul.
  1. Märgutuli on diiselmootoriga autodel ja näitab, et eelsüüteküünlad on sisse lülitatud. Eelsüüteküünlaid on vaja diiselmootori silindrite põlemiskambri soojendamiseks, et kütusesegu saaks põleda paremini.
  1. § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
    (6) Asulas võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ääretulede asemel kasutada mõlema või liiklusepoolseid seisutulesid juhul, kui:
    1) mootorsõiduk ei ole üle kuue meetri pikk ega üle kahe meetri lai;
    2) mootorsõiduk on ilma haagiseta.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    68) ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata; (Pinnasted on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või selleks kujunenud sõidukite liikumisel. Pinnasteed võivad olenevalt aastaajast olla ajutiselt läbimatud (näiteks kevadsuurvee ajal)).
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (2) Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma.
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti..
  1. Õlileke on tõsine viga. Vähese õlitase või üldse selle puudumise tõttu tekkib mootoris suurem hõõrdumine ja selle tagajärjel ülekuumenemine. Reeglina rahvakeeli selline auto mootor jookseb kokku. Seetõttu auto mootor ja selle all olev karter tuleb kindlasti üle kontrollida. Tuleb vaadata mootoris on õlitaset ja teha kindlaks lekke ulatus ja suurus. Kindel on, et tuleb minna autoga remonditöökotta. Kas autoga või puksiiris oleneb lekke ulatusest ja õli tasemest mootoris, mida saab paljudel autodel vaadata õlivarda abil.
  1. Diislikütused jagunevad suve- ja talvekütusteks. Talvist kütust tuleb kasutada siis, kui välisõhu temperatuur on pidevalt alla 0 0C – madalal temperatuuril suvine diislikütus hangub (muutub poolpaksuks massiks) ning seega pole enam kasutuskõlblik.
    Erimärgistusega kütus ei ole õigusaktis lubatud liiklemiseks ettenähtud sõidukites (sõiduautod, veoautod, bussid jm), vaid on mõeldud  töötegemiseks ettenähtud mootorites (nt diiselgeneraatorites, traktorites, viljakombainides).  Erimärgistusega diislikütuse kasutamine on reguleeritud “Vedelkütuse erimärgistamise seadusega”, sest toode on maksustatud diislikütusest madalama kütuseaktsiisiga
  1. Kaasliiklejatega arvestamine aitab vähendada konfliktsete olukordade teket ja suurendab liikluse üldist sujuvust.. Kaasliiklejatega arvestamise hulka kuulub ka olukordade etteaimamine ja vajadusel oma eesõigusest loobumine.
  1. tahvel 84 „Sõidukiliik” näitab, mis liiki sõiduki kohta märk kehtib. … Tahvel 842 näitab, et märk kehtib C-kategooria sõiduki kohta. …
    Ehk keelumärk kehtib veoauto kohta ja ei kehti sõiduauto kohta.
  1. 4WD: jõud liigub esi- ja tagasilda erinevate ülekannetega. Vedu saab ise lülitada nelikveo ja tagaveo vahel ning sobib rohkem maastikusõiduks, kuna võimaldab esi- ja tagateljel veel omakorda rataste vahel jõudu jaotada, kui näiteks ühe ratta pidamine kaob. Samuti saab 4WD puhul kasutada aeglustit.
    AWD: auto ise jagab jõudu keskel asuva diferentsiaali abil esi- ja tagasillavahel pidevalt ja juht ei pea (ja enamjaolt ka ei saa) selles osas midagi tegema. Parem lahendus juhitavuse parandamiseks pigem kurvides ja kiiremal sõidul. (Allikas ja rohkem infot: https://auto.geenius.ee/rubriik/linnamaasturid/mis-vahe-on-awd-ja-4wd-nelikveol/)
  1. § 7. Tee andmise üldised kohustused
    (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
  1. Tegurid, mis määravad auto seisma jäämise enne takistust on:
    – aeg ehk siis antud juhul pikivahe suurus eesliikuva sõidukiga ja
    – ilmastikutingimustest sõltuv rehvide haardumine teekattega. (Lisaks sõltub haardumine ka teekattest – asfalttee, kruusatee, pinnastee). Kuna talverehvid on suverehvidest pehmemad, siis võib teekattega on sama hea või isegi parem, küll aga mitte vastupidi.
  1. Amortisaatorid on selleks, et summutada teede konarustest põhjustatud õõtsumist ning, et muuta sõit mugavamaks. Samuti on nad tähtsad liiklusohutuse seisukohalt. Amortisaatorid hoiavad kontrolli all rehvidele mõjuvaid püstjõudusid; millega hoitakse auto rattaid pidevas kontaktis teega. Rikkis amortisaatorite ehk ülemäära õõtsuva auto puhul on kontakt teega hüplik, mistõttu halveneb rehvide haakumine teega. Siit tulenevalt pikeneb ka pidurdusteekond ja suureneb kurvides külglibisemise oht.
  1. § 34. Sõitjate- ja veosevedu
    (1) Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista sõiduki juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid, registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid.
  1. Summutist väljuv suits on esimene märguanne sellest, et õli on sattunud põlemiskambrisse. See võib olla juhtunud kas katkiste või kulunud silindri kolvitihendite kaudu – nt silindri tihendid või siis ühes kütusega. Õli läbitungimist silindri põlemiskambrisse võib olla kas läbi kolvitihendi, st alt ja läbi klapi, pealt.
    Kui summuti suitseb valge suitsuga siis on see peaaegu alati seotud jahutusvedeliku sattumisega silindritesse.
  1. § 45. (9) Trammiliiklust takistamata tohib mitterööbassõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui mitterööbassõidukite sõiduradade arv ei ole liiklusmärgiga määratud.
    Antud juhul on rööbasteta sõiduki sõidurada ja -suund tähistatud märgil.
  1. § 37. Juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile eesõiguse andmisel
    (1) Ühissõidukirajal võib sõita ühistranspordiseaduse kohast liinivedu teostava ühissõidukiga, sõitjat vedava taksoga ja sõitjat vedava bussiga.
    (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib ühissõidukirajal sõita eritalituse sõidukiga, kui täidetakse tööülesandeid, täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga ning muu sõidukiga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend.
    § 2. Mõisted
    97) ühissõiduk on ühistranspordiseaduse kohaselt ühistransporditeenust osutav buss, troll, tramm või sõitjaid vedav ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud sõiduauto;
    98) ühissõidukirada on ühistranspordiseaduse kohaselt liinivedu teostavale ühissõidukile, samuti sõitjat vedavale taksole ja sõitjat vedavale bussile liiklemiseks ettenähtud sõiduteeosa, mis on tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. Ühissõidukirajal võib liigelda jalgrattaga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend;