1. Inimene näeb teravalt vaatevälja keskosa. Mida kiiremini auto sõidab, seda kaugemale on juhil vaja vaadata ehk siis kiiruse kasvades vaateväli aheneb.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
  1. § 69. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund
    (5) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
    Eestis kehtib juhtidele alkoholi tarbimise suhtes null tolerants. Näiteks kui alkomeetri näit on väljahingatava õhu puhul 0,07, siis juhti ei karistata, aga 0.10 promillise näidu puhul koostatakse juhile protokoll ja juht saab karistuse – eeldusel, et mõõtja eksimuse hälve on 0. Reeglina on taadeldud alkomeetril antud eksimuse vahemik. Seadmele lubatud mõõte hälbest sõltuvalt näeb seadus ette karistuse näiteks juhul, kui  alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus on näidu järgi üle  0,11  – 0,13 milligrammi ühe liitri välja hingatava õhu kohta.
    Joobeseisundi määrab
    § 69. (1)
    (4) Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel:
    1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;
    2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    1) sõiduteelt ära sõites jalakäijale, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile, jalgratturile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
  1. § 61. Hädapeatamine
    (2) Hädapeatamise korral raudteeülesõidukohal peab juht hoolitsema selle eest, et inimesed lahkuksid sõidukist, ja tegema kõik temast sõltuva, et vabastada ülesõidukoht. Kui ülesõidukohta ei ole võimalik liiklustakistusest vabastada, peab juht jääma sõiduki juurde ja raudteesõiduki ilmumisel liikuma sellele kiiresti vastu, andes peatumismärguande käega ringikujulisi liigutusi tehes. Pimeda ajal tuleb käes hoida süüdatud valgusallikat, helkurit või selletaolist eset.
  1. TKM § 25. Teekattemärgised ja nende tähendused
    (18) Märgis 925 „Kahekordne katkendjoon“ eraldab muutsuunaliiklusega sõidurada naaber­sõidurajast (lisa 10 joonis 4). Kui niisuguse raja kohal:
    1) suunamuutefooris põleb roheline nool, tohib märgist, mis eraldab pärisuunalist sõidurada, ületada mõlemalt poolt;
    2) suunamuutefoori vahesektsioonis on süttinud kollane nool, peab märgise kohe ületama noole suunas;
    3) suunamuutefoor lülitatakse välja või seda foori ei ole, tohib ületada ainult märgist, mis asub juhist paremal.
  1. § 95. Piiratud juhtimisõigus
    (2) Piiratud juhtimisõiguse võib B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 16- ja 17-aastasele isikule. Piiratud juhtimisõigusega isik võib autot juhtida tingimusel, et tema kõrval on seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel peab olema B-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    2) jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
  1. § 62. Mootorsõiduki pukseerimine
    (4) Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks viis kuni kaheksa meetrit ja selle keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Jäik ühenduslüli ei tohi olla pikem kui viis meetrit. Keti kasutamine pukseerimiseks on keelatud.
  1. Liiklusohutuse seisukohalt tuleb kasutatud rehvide valikul arvestada, et ühel sillal (autol on olemas esi- ja tagasild ehk eesmised rattad ja tagumised rattad) kasutatavad rehvid peavad olema ühesuguse mustriga ja sama kulumisastmega. Vastasel juhul haardub üks pool (auto parem- või vasakpool) paremini kui teine, ja pidurdamisel võib hakata see muutma auto suunda.
    Talverehvide kummisegu on pehmem võrreldes suverehvidega, mistõttu nende kulumus on ka suurem.
  1. AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus.
    AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari.
    AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes olid 01.07.2011 kehtima hakanud liiklusseaduse jõustumisel 16–17-aastased, kuni 2013. aasta 1. jaanuarini. (https://www.mnt.ee/et/liikleja/juhiluba-ja-juhtimisoigus/juhtimisoiguse-kategooriad-ja-tingimused/juhtimisoiguse-andmine).
    Nagu näha, lubab seadusandja juhtida mopeedautot ilma liiklusalast ettevalmistust omamata.
    Samuti tuleb arvestada, et mopeedide ja mopeedautode suurimaks lubatud kiiruseks on kuni 45 km/h . (LS
    2 42), § 15  (1) 9))
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    8) trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti;
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile … .
  1. Euroopa Liidus kasutataval turvavarustusel peab olema märgis „E“, mis tagab vastavuse Euroopa Liidus kehtivatele turvanõuetele.
  1. Võõra sõiduki kasutamisel on esmalt oluline arvestada tema gabariitidega. Seda nii pööramisel kui takistuste ületamisel. Nt esistange kõrgusega arvestamine äärekivile lähenedes. 
  1. § 36. Lapse ohutust tagavad lisanõuded
    (2) Nähes teel või tee ääres last või seisvat bussi, millel on lasterühma tunnusmärk ja põlevad ohutuled, peab juht olema eriti tähelepanelik ja sõitma kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida.
    (5) Juht peab andma teed sõiduteed ületavatele lastele lasterühma saatja märguandel.
  1. Loomad võivad teele ilmuda igal ajal, kuid tõenäolisemalt siiski vara hommikul ja hilistel õhtutundidel.
  1. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine.
    (6) Kõnniteel võib juht peatada sõiduki ka veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
    Antud juhul ei ole juht jalakäijale vähemalt 1,5 meetrist käiguriba jätnud.
  1. Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud tekib keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga risti ning ringliikumise keskpunktist eemale. Ehk tsentrifugaaljõud rakendub kurvis auto pööramisel.
  1. § 15. Sõidukiirus.
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    2) asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
    LM § 21. Tahvlite tähendused.
    13) tahvlid 85 “Kehtivuspäevad või -aeg” näitavad päevi ja/või kellaaega, millal märk kehtib. …
    Antud juhul kehtivad piirangud lisatahvli järgi kella 18.00-ni, kell näitab armatuurlaual 18.35 ja seetõttu kiiruspiirang ei kehti.
  1. Päevatulede eesmärk on teha sõiduk nähtavaks päevasel ajal, kuid tema valgusvihk ei ole kohandatud nõuetekohaseks teevalgustuseks pimedal ajal.
    Päevatuled tarbivad vähem elektrit, mis annab mõningase kütuse kokkuhoiu.
    Lähitulede eesmärk on valgustada nõuetekohaselt teed ja päevasel ajal teha sõiduk liikluses paremini nähtavaks.
  1. Ligikaudu 1800 on vaatevälja nurk, mida inimene suudab tajuda. Fokuseeritult näeb inimene nägemisvälja keskosas ja nähtavus äärealadel on ebaselge. Kiiruse kasvades juhi vaateväli aheneb.
  1. Märk 331 „Sissesõidu keeld” keelab kõigi sõidukite edasisõidu – märk kehtib teele või sõiduteele, mis paikneb märgist vasakul või on selle all;
    [RT I, 06.02.2018, 1 – jõust. 01.10.2018]
  1. Vesiliu puhul tekkib veekiil rehvi ja teekatte vahele, mistõttu rehvide haardumine teepinnaga kaob ja sõiduk võib kaotada juhitavuse. Haardumise kadumisega kaasneb pidurdusteekonna pikenemine.
  1. Õlitaset kontrollitakse mootoriploki juures oleva õlivarda abil. Need kohad, mida juht võib ise hallata on mustast erineva värvusega – nt klaasivedeliku-, jahutusvedeliku paagi kork, õlivarras.
  1. § 10. Reguleerija märguanded
    (1) Reguleerija ülestõstetud käsi keelab liiklejal liikuda. Kui reguleerija on tõstnud käe üles ja osutab peatumiskohta, peab liikleja kohe peatuma. Kui märguanne antakse hetkel, millal juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (2) Juht, kelle sõiduki ehituses pole suuna- või stopptulesid ette nähtud, kelle sõiduki suuna- või stopptuled on rikkis või sõitmisel töötavate ohutuledega, peab andma märku käega järgmiselt:
    1) paremsuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge parema käe või kõverdama õla kõrgusele tõstetud vasaku käe küünarnukist täisnurgi ülespoole;
  1. Ülekuumenenud mootori tunnuseks on selle võimsuse vähenemine ja juht näeb seda salongis mootori temperatuurinäidiku pealt. Reeglina ei tohi näit ületada 95 0 Kui jahutusvedelik keeb, tuleb mootor seisata ja oodata selle jahtumist. Enne jahutussüsteemi paisupaagi või radiaatori korgi avamist tuleb eelnevalt lasta mootoril jahtuda. Vastasel korral võib kuum jahutusvedelik välja purskuda. Ettevaatlik tuleb olla paisupaaki külma vee lisamisel, sest ülekuumenenud mootoris võivad temperatuuri erinevusest tekkida pinged ja põhjustada detailide purunemist. Jahutusvedeliku paagi korgi tunneb ära selle kollase värvi või märgise järgi.
  1. § 45. Sõiduki asukoht sõites
    (8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. …
  1. Tasakaalukus ja emotsioonide juhtimine, vastutuse võtmine oma tegude eest on need omadused, millest juhindub vastutustundlik juht. Juhile vajaliku paindlikkuse annab arusaam ja vastutustunne, et inimene on ekslik, mistõttu oma õigustest ja reeglitest jäigalt kinnipidamine võib viia liiklusõnnetuseni.
  1. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
    (2) Sõidukit ei tohi peatada:
    9) lähemal kui 15 meetrit enne trammipeatuse liiklusmärki;
    14) lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit, kuid mitte kohakuti lõikuva kõnniteega ning jalgratta- ja jalgteega;
  1. § 35. Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi ja jalgratturi ohutuse tagamisel
    (4) Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. (Kehtib kollase auto kohta.)
    (5) Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. …
  1. § 93. Mootorsõidukite kategooriad
    (2) Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
    3) B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi;
    sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist;
    Antud juhul on autorongi täismass 3400 kg ja seega on selle juhtimiseks vaja B kategooria juhiluba. Lisakategooriad võivad olla, kuid need ei ole antud juhul nende täismasside kombinatsiooni puhul vajalikud.
  1. LM § 21. Tahvlite tähendused.
    7) tahvlid 831 kuni 833 “Mõjusuund” näitavad ristmiku ette pandud keelumärkide mõju­suunda.
    LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused.
    1) märk 311a “Sõidukeeld” keelab kõigi sõidukite liikluse.
  1. Mootorratas võimaldab autoga võrreldes märksa suuremat mobiilsust. Seda nii suurema erivõimsuse, mis võimaldab kiiremat kiirendust, kui ka parema külgsuunalise liikumise poolest, mida võimaldab vastupöörde kasutamine.
  1. § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
    (4) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid
    (5) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. Asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulatee vasakul teepoolel peatatud sõidukil ei tohi põleda ka lähituled.
  1. LM § 7. Eesõigusmärgid ja nende tähendused.
    6) märk 232 „Pärisuuna eesõigus“ annab juhile sõidueesõiguse teekitsendi läbimiseks.
  1. § 66. Liiklus kiirteel
    Kiirteel ei tohi:
    1) liigelda jalakäija, loomaga, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse sõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 kilomeetri tunnis;
    2) peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala;
  1. Märk 598 „Sõiduradade liitumiskoht” osutab sõiduradade liitumiskohale, kus liikluse sujuvuse eesmärgil soovitatakse liikuda jätkuvale sõidurajale kordamööda.
  1. LKS § 6. Kindlustuskohustuse erisus
    (1) Kindlustuskohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. Eelnimetatud tähtaja jooksul ei rakendata sõidukile automaatset liikluskindlustust.