1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    68) ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata;
    81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;
  1. § 54. Möödumine
    (3) Kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle ees takistus on.
  1. Automaatkäigukangi või käiguvalitsi asendid:
    R – (ingl reverse) – tagurdamine
    D – (ingl draive) – edaspidi sõit
    N – (ingl neutral) – vabakäik
  1. Märgutule põlemine viitab sellele, et laadimispinge ei saabu generaatorist auto akusse. Kui laadimist ei toimu, siis saadakse auto elektrivarustus ja mootori elektritarve akult. See tähendab, et kui aku saab tühjaks, siis auto jääb seisma. Seetõttu on otstarbekas leida märgutule süttides sobiv peatuskoht.
  1. Must jää tekib siis, kui külmunud st alla null kraadisele pinnale langeb pluss kraadine niiskus.  Toimub see null kraadi lähedal, kui maapinnalt esmalt üles tõusnud ja seejärel uuesti maha langenud kaste külmub. See on peaaegu märkamatu jääkiht, mida võib olla visuaalselt raske või võimatu tuvastada. Kui maapind aga läigib, võib eeldada, et see on libe.
    Ohutult saab seda kontrollida kohas, kus on piisavalt ruumi ja läheduses pole teisi liiklejaid – siis võib proovida pidurdada ja tunnetada aeglustust.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    8) trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
  1. LM § 5. Hoiatusmärgid ja nende tähendused
    16)  märk 151 „Libe tee“ hoiatab lähenemisest libedale teelõigule.
    (Kuni 01.03.2018 oli märgi tähendus:
    16) märk 151 „Libe tee“ hoiatab lähenemisest libedale teelõigule, mille libedus ei ole tingitud lumest ega jääst, vaid märja teekatte väikesest haardetegurist;)
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    40) mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis; [RT I, 04.07.2017, 7 – jõust. 14.07.2017]
  1. Oluline on anda endast märku (signaali, tulede vilgutamisega) ja vähendada kiirust. Kui midagi ei muutu, tuleb teelt paremale välja sõita. Teelt väljasõidul on kokkupõrkest oluliselt parem tagajärg.
  1. LM § 17. Juhatusmärgid ja nende tähendused.
    17) märgid 674 kuni 677 “Ümbersõit” näitavad ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu suunda.
    Märk “Ümbersõit” tähendab soovitusliku ümbersõidu suunda liiklemiseks suletud teelõigust. Märk ei keela ega kohusta juhte sõitma noolega näidatud suunas.
  1. LKS § 13. Lepingu sõlmimine
    (1) Lepingu võib kindlustusvõtjana sõlmida iga isik, kellel on kindlustushuvi.
    (2) Kindlustusandja on kohustatud lepingu sõlmima, kui kindlustusvõtja on kindlustuskohustusega isik või kindlustusvõtjal on kindlustushuvi sõiduki kindlustamiseks.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. …
    Õigel ajal tähendab ka seda, et juht ei tohi anda teistele liiklejatele valeteadet. Liiga varajane suunamärguanne võib olla teiste liiklejate jaoks eksitav.
  1. § 93. Mootorsõidukite kategooriad
    4) BE – autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi;
  1. Välispeeglite soojendus lülitub sisse koos tagaklaasi soojenduse lülitiga.
  1. Piduri- ja roolivõimendi saavad tööks vajaliku jõuülekande töötavalt mootorilt. Kui mootor ei tööta, siis vastavat jõuülekannet ka ei toimu, mis omakorda tähendab, et piduri- ja roolivõimendi ei tööta. See tähendab, et rooli pööramine ja tõhus pidurdamine on tunduvalt raskendatud.
    Sama on ka elektrivarustusega, kus vajalik pinge ei tule mitte generaatorilt, mida ajab ringi mootor, vaid pinge saadakse akult.
  1. LM § 7. 3) märk 221 “Anna teed” nõue.
    LS § 17. (5) 3) Kuigi rohelise ja sinise auto sõidujooned ei puutu kokku, peab sinise sõiduki juht eelnevalt veenduma pöörde ohutuses (LS § 33 (2) p8) ja arvestama kohustusega anda peateel sõitjatele teed (nt rohelise sõiduki tagasipöörde korral).
    LS § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, … .
  1. Kui vastutuleva sõiduki tuled pimestavad teie nägemist, tuleb sellest tulede vilgutamisega märku anda. Vastutulev juht võis unustada tuled ümber lülitada. Ka sõidu aeglustamine aitab ohtu vähendada.
    Et lasta kohaneda silmadel vastutuleva sõiduki valgusega on otstarbekas suunata pilk paremale teeäärele.
  1. Antud juhul on tegemist peatumisega kõnniteel, mida LS ei luba. Lisaks: märkPeatumiskeeld ei luba peatuda ega parkida märgiga samal teepoolel. Teepool hõlmab teest ühe poole sõidu-, kõnniteest, teepeenrast jne – teest. (LS § 2. 81)
  1. Suurema rehvirõhuga sõites väheneb kontaktpind teekattega ja ühtlasi ka veeretakistus.
    Kuna auto veeretakistus on väiksem, siis on ka väiksem kütusekulu. Rehvi ülerõhk
    põhjustab selle suuremat kulumist veerepinna keskelt. Suurema rehvirõhu puhul on kontaktpind teega väiksem, mistõttu pikeneb ka pidurdusteekond.
    Valmistaja poolt ette nähtud rehvirõhk tagab sõiduki parema juhitavuse ja rehvi väiksema kulumise.
  1. Märgid (36) piiravad nii parkimist või parkimist ja peatumist.
    (4) Parkida ei tohi:
    LM § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
    1) kohas, kus ei tohi sõidukit peatada;
    LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused
    (4) Märgid 36 kehtivad ainult sellel teepoolel, kuhu need on pandud.
  1. Tugeva vihma ja suure kiirusega võib rehvide ja teepinna vahele tekkida veekiil, mille tagajärjel võivad rehvid kaotada haarduvuse ja sattuda libisemisse. Veekiilu teket soodustavad kulunud ja laia kontaktpinnaga rehvid ning sõiduteel sissesõidetud rööbastesse kogunenud vesi.
  1. Juht peab valima sellise kiiruse, et suudab sõiduki peatada enne nähtavat takistust ja vältima ohtu. Ehk juht võtab ohtlike riske, sõites halva nähtavuse ajal “sõidab oma tuledest ette”.
    50. Sõidukiiruse valimine
    1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;
  1. LM § 8 Üldsätted
    2) Keelumärgid mõjuvad ainult sellel teel, kuhu need on pandud, kui tahvlitega 831 kuni 833 „Mõjusuund” ei ole näidatud teisiti.
    St. pärast pööret on teine tee ja seal enam keelumärk ei kehti ning suurim lubatud sõidukiirus on nagu asulavälisel teel.
  1. § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
    (4) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid.
  1. TKM § 25. Teekattemärgised ja nende tähendused
    (13) Märgis 923a „Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon“, kriipsu pikkusega ja kriipsu vahega 0,5 m, tähistab sõiduradasid ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal, kus on vaja rõhutada liikumissuunda (lisa 10 joonised 7 ja 8). Märgisega võib olla tähistatud ülekäigukoht. Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
  1. Olenevalt autost jääb jahutusvedeliku normaalne töösooja mootori temperatuur 85 – 95 0C vahele
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    19) juht on isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat, eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav;
    41) mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust;
  1. § 14. Liikluskord
    (6) Foori lubav tuli või reguleerija lubav märguanne ei peata liiklusmärgi välja arvatud kõrvalteega lõikumise hoiatusmärk, samaliigiliste teede ristmiku hoiatusmärk ja eesõigusmärgid ja teemärgisega ettenähtud korda.
    Ehk siis – reguleeritud ristmikul (töötava foori või reguleerija olemasolul) ei ole lubatud liigelda eesõigusmärkide ja märgi “Lõikumine kõrvalteega” järgi.
    § 17. (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale … .
  1. § 97. Juhiloa kehtivus
    (1) Juhiluba antakse välja kehtivusega kümme aastat.
    (2) Esmane juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kaks aastat.
    (3) Piiratud juhtimisõigusega juhiluba B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks antakse välja kehtivusega kuni juhiloa omaja 18-aastaseks saamiseni.
  1. LM § 15. 22) märk 551 “Tagasipöörde koht” osutab kohale, mis on ette nähtud tagasipöördeks, kusjuures vasakpööre selles kohas on keelatud.
    (Nõue kehtib nii asulas kui asulavälisel teel.)
  1. § 38. Juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel kontrollija poolt
    (1) Juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui kontrollija pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.
    (2) Mootorsõiduki- ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama kontrollija nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
    (3) Kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõidukijuht andma kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel.
    (5) Juht peab võimaldama kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele ja varustusele.
  1. § 53. Juhtide vastastikused kohustused möödasõidul
    (1) Möödasõidul oleva sõiduki juht peab hoidma möödasõidetava sõiduki suhtes ohutut piki- ja külgvahet.
  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele
    Lisa 1 Kood 403. Üldnõuded O kategooria sõiduki piduritele
    Nõuded:
    9) autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise automaatse  pidurdamise. See nõue ei kehti O1 kategooria haagisele, mille tiisel peab vedukiga  olema kinnitatud lisaks haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislil maha kukkuda ja tagab haagise juhitavuse;
    (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa1.pdf#)
  1. Diislikütused jagunevad suve- ja talvekütusteks. Talvist kütust tuleb kasutada kasutama siis, kui välisõhu temperatuur on pidevalt alla 0 0C – madalal temperatuuril suvine diislikütus hangub (muutub poolpaksuks massiks) ning seega pole enam kasutuskõlblik.
  1. Näiliseid ja eksitavaid kohti on liikluses mitmeid. Lai ja avar tee, kus on tee olnud eesõigusega, võib märk “Anna teed” jääda märkamata. (Tallinnas nt Viru ringil Pärnu mnt – Narva mnt suunal, Akadeemia teel, Pärnu mnt. Nõmmel Hiiu raudteeülesõidu juures)
    Ristmikule või teede lõikumiskohale lähenedes peab juht olema veendunud selle ületamise järjekorras
  1. Märk “Ühesuunalise tee lõpp” viitab sellele, et märgist edasi on tee kahesuunaline.
  1. Väsimusest võib juhil liiklusolukorrast tekkida ekslik ettekujutlus või nägemisviirastus, mille tulemusena võivad tekkida vead sõiduki juhtimisel. Sõit pimeda ajal või udus soodustab pettekujutluste teket. Väsimusega võib kaasneda ka unisus, mille tagajärjeks on tihti juhi rooli taga magama jäämine.
  1. § 45. Sõiduki asukoht sõites
    (9) Trammiliiklust takistamata tohib mitterööbassõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui mitterööbassõidukite sõiduradade arv ei ole liiklusmärgiga määratud.
    Antud juhul on rööbasteta sõiduki sõidurada ja -suund tähistatud märgil, mis tähendab, et auto trammiteel paikneda ei tohi.
  1. Tingimata peavad olema autos tõkiskingad, ohukolmnurk ja tulekustuti. Vajalik on ka ohutusvest ootamatu hädapeatumise korral, kuid otseselt see autovarustuses nõutad ei ole. Autoapteek on vajalik tööandjale ehk juriidilisele isikule kuuluval autol. Eraisiku autos seda nõutud ei ole.