1. § 14. Liikluskord.
    (1) Sõidukite liiklus on parempoolne.
    Sõidukid liiklevad kahesuunalise sõidutee paremal poolel. On ka riike, kus sõidetakse sõidutee vasakul poolel, näiteks Jaapanis ja Indias, kuid enamikes riikides on liiklus siiski parempoolne – vasakpoolne liikluskorraldus on valdavalt riikides, mis on endised Inglismaa kolooniad.
  1. Üks sekund reageerimisaega on füsioloogiliselt terve inimese normaalne reageerimisaeg. Olenevalt inimesest ja ka valmisolekust võib see olla erinev, kuid üldiselt on võetud see aeg liiklusolude arvestamisel ja kujundamisel keskmiseks
  1. Tagavaatekaamera ekraanil punase joone ja tagastange vahe jääb sõltuvalt autost 30–50 cm.  
  1. Kütusekulu suurendab ettenähtud normist madalam rehvirõhk kuna sellega suureneb veeretakistus.
    Üleliigne raskus nõuab kiirendamisel rohkem energiat, mis aga lõppkokkuvõttes saadakse kütusest.
    Säästliku sõidu puhul on eelistatud kõrgema käiguga sõit. Samas on mootoripöörded madalamad ja nii ka mootoriõlitus napim. Kindlasti peab olema auto kasutusjuhendis olema kirjas, millised on lubatud madalaimad pöörded, millega sõit ei riku mootorit (enamikel autodel jääb see 1300 – 1500 pöörde vahele).
  1. Märgutule põlemine viitab veale mootori heitgaasisüsteemis. Katalüüsmuundur, mis on heitgaasisüsteemi olulisem osa, vananeb ajapikku termiliselt, mistõttu tema efektiivsus väheneb. Lambdaandur (mõnel autol on neid mitu) asub heitgaasisüsteemis ja osaleb kütusesegu koostamise mõjutajana. Seega, kui vigasest heitgaasisüsteemist tuleb vale informatsioon kütusesegu moodustamiseks, siis võib sellega kaasneda kütusekulu tõus või mootori vähene võimsus. Tüüpilisem heitgaasisüsteemi viga on näiteks auklik summuti.
  1. LS § 14. Liikluskord
    (4) Ajutise (kollast värvi) ja alalise teekattemärgise nõuete vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise teekattemärgise nõudest.
  1. LM § 15. Osutusmärgid ja nende tähendused
    (1) Osutusmärgid ja nende tähendused on järgmised:
    4)märk 522 „Ühesuunalise tee lõpp“ näitab märgiga 521 „Ühesuunaline tee“ või märgiga 523 või 524 „Sõit ühesuunalisele teele“ tähistatud tee või sõidutee lõppu;
    Juht sõidab ühesuunalisel teel, sest ühesuunalise tee lõpetab ühesuunalise tee lõpu märk. Ehk siis pärast märki on tee kahesuunaline.
    Kuna ühesuunalisel teel sõidavad autod ainult ühes suunas, siis sooritada teel tagasipööret ja sõita vastassuunas on keelatud.
    .
  1. § 8. Kindlustusjuhtum ja kindlustusjuhtumile kohaldatav õigus
    (1) Kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:
    1) kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus;
    2) kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel;
    3) kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
  1. Sõiduautode elektrisüsteem on valdavalt 12-voldise pingega. Aku pinge on sõiduautol 12 volti ( kuid tema laadimispinge on veidi kõrgem ~ 14 volti). Eriotstarbeks võib pinge olla ka muundatud. Näiteks kasutatakse süüteküünaldel sädeme tekitamiseks kõrgpinget (~ 20 000 volti)
  1. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
    (8) Pimeda ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või puhkekohas.
  1. Märk 523 “Sõit ühesuunalisele teele” osutab, et ühesuunalise tee suund on paremale. Sellisel juhul vasakule ehk vastassuunas sõita ei tohi, küll aga tohib sõita otse, paremale ja tagasi.
  1. LM § 21 Tahvlid ja nende tähendused
    4) tahvel 816 „Kaugus objektini“ näitab kaugust märgist 221 „Anna teed” kohustusliku peatumiskohani, kui ristmiku ees on märk 222 „Peatu ja anna teed”;
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    66) registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi;
    84) tegelik mass on sõiduki mass konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate ja veosega;
    90) tühimass on valmistaja määratud sõitjate ja veoseta, kuid juhiga täisvarustuses sõiduki mass;
    89) täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass;
    (Ehk registrimass = tühimass + sõitjate mass + veose mass)
    Sõiduautode puhul registrimass ja täismass tavaliselt ühtivad – veoautode ja järelkärude puhul see nii alati ei ole.
    (Nt võib tehase poolt lubatud 60 t täismassiga veoauto olla mõne riigi registris 30 t registrimassiga. See tähendab veoauto koos koormaga ei tohi kaaluda üle 30 tonni. Mõnes riigis annab see olulise kokkuhoiu veoki maksude pealt. Sama asi kehtib ka haagiste puhul. Lisaks võivad ühesugused haagised suuta vedada ühesugust koormat aga, registrimass on haagise juhtimisõiguse kategooriate nõuete tõttu erinev.)
  1. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld.
    14) lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit, kuid mitte kohakuti lõikuva kõnniteega ning jalgratta- ja jalgteega;
    § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
    (1) Juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas.
  1. LKS § 16 Lepingutingimuste piirangud
    (1) Lepingu võib sõlmida tähtajaga kuni üks aasta.
    § 17. Poliis
    (2) Kui leping pikeneb käesolevas seaduses sätestatud korras automaatselt järgmiseks kindlustusperioodiks, on kindlustusandja kohustatud väljastama kindlustusperioodi alguseks uue poliisi.
  1. Õlirõhu märgutuli süttib siis, kui mootoris puudub vajalik õlirõhk. Reeglina viitab see hermeetilisuse puudumisele ja võimalikule õlilekkele – viimane aga omakorda mootori ülekuumenemisele ja sellest lähtuvalt peatsele purunemisele. Seetõttu ei ole õlirõhu märgutulele reageerimata jätmine ja edasisõit kuidagi mõistlik.
  1. Kui haardumine on kadunud ühes suunas – näiteks sõidusuunas, siis on see kadunud ka kõikides teistes suundades. Ehk toimub libisemine. Näiteks rataste blokeerumisel pole auto juhitav – rehvid lohisevad teekattel ja rooli pööramisega ei ole võimalik muuta auto suunda. Auto on juhitav, kui rehvide haardumine teekattega ületab mistahes jõu – tsentrifugaaljõu, veojõu või pidurdusjõu.
  1. LM § 15. 14) märgid 529a ja 529c “Sõit ühissõidukirajaga teele” näitavad märgiga 527a “Ühissõiduki­rajaga tee” tähistatud ühissõidukirajaga teele sõitmise kohta ja suunda.
    LS § 2. Mõisted.
    98) ühissõidukirada on ühistranspordiseaduse kohaselt liinivedu teostavale ühissõidukile, samuti sõitjat vedavale taksole ja sõitjat vedavale bussile liiklemiseks ettenähtud sõiduteeosa, … .
    Sõitmine ühissõidukirajal on teistele sõidukitele keelatud (v. a elektriautod).
  1. LM § 9 Keelumärgid ja nende tähendused
    30) märk 351 „Suurim kiirus” keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa;
  1. § 95. Piiratud juhtimisõigus
    (4) Autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
    § 106. Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine
    (1) Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
    1) varem ei ole olnud auto või mootorratta juhtimisõigust … .
    (3) Autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
    § 96. Juhtimisõigust tõendav dokument
    (6) Käesoleva seaduse § 106 lõike 2 kohaselt vormistatud mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus tõendab juhtimisõiguse saanud isiku õigust juhtida mootorsõidukit esmase juhiloa saamiseni.
    (7) Ajutise juhiloa väljastab Maanteeamet juhiloa vormistamise ajaks või muudel põhjendatud juhtudel isikule, keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud. Ajutine juhiluba annab õiguse juhtida mootorsõidukit ainult Eestis.
  1. § 52. Möödasõidukeeld
    (1,2) Vastassuunavööndi ja pärisuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita reguleerimata ülekäigurajal.
    St reguleeritud ülekäigurajal ei ole möödasõit keelatud.
    Kuigi suurem sõidukiiruste erinevus vähendab möödasõitmiseks kuluvat aega ja seega ka manöövri ohtlikust, ei luba seadus ületada teel lubatud suurimat kiirust.
    § 9. Keelumärgid ja nende tähendused
    (1)  Keelumärgid ja nende tähendused on järgmised:
    31) märk 352 „Möödasõidu keeld“ keelab mööda sõita, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h;
  1. LS § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole liiklusseaduses teisiti määratud.
  1. Tahhomeeter näitab mootori väntvõlli pöördeid. Selle järgi saab juht näiteks vaadata mootori pöördeid hetke sõidukiiruse juures ja võrrelda sisselülitatud käigu sobivust.
  1. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
    (2) Sõidukit ei tohi peatada:
    6) ülekäigurajal, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal või lähemal kui viis meetrit enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui viis meetrit pärast neid kohti ning jalgrattarajal;
    Küsimus ei ole selles, et autod seisavad ülekäigurajast peaaegu samal kaugusel, st alla viie meetri ülekäigurajast, vaid selles, et üks parkiv auto piirab teel sõitva juhi nähtavust jalakäija suhtes, teine mitte (kollane auto). Sellest ka vale ja õige parkimine. Seaduses on see suhteliselt keerukalt seletatud.
  1.  Auto kapoti avamiseks on tarvis tõmmata autosalongis asuvat kapoti lukustit mispeale tekkib ava kapoti ja kere vahel. Vahe on piisavalt suur, et käega lükata tuuleluku haaki ja avada kapott. Erinevatel autodel on tuuleluku haagi avamise suund erinev. Alles tuuleluku avamisega on võimalik kapott ülesse tõsta
  1. LM § 5 Hoiatusmärgid ja nende tähendused
    2) märk 112 „Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht“ hoiatab lähenemisest tõkkepuuta raudtee­ülesõidukohale;
    .
    LM § 5 Hoiatusmärgid ja nende tähendused
    4) märk 122 „Mitmerööpmeline raudtee“ hoiatab kahe või enama rööpapaariga tõkkepuuta raudteeülesõidukohast;
    .
  1. § 18. Roheline kaart
    (1) Roheline kaart on poliisi eriliik, mis tõendab lepingus kokku lepitud kindlustuskaitse kehtimist peale Eesti ja lepinguriikide ka rohelisel kaardil märgitud kolmandas riigis.
    (2) Kindlustusvõtja taotlusel väljastab kindlustusandja rohelise kaardi kindlustusvõtjale või kindlustusvõtja nimetatud kindlustatud isikule.
  1. TKM § 25. (6) Märgist 914 “Pidev- ja katkendjoone ühend” tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades.
  1. Juht saab efektiivselt vähendada tsentrifugaaljõudu (ehk ohtu kurvis välja paiskuda) kiiruse vähendamisega. (Ka kurvi raadiust on võimalik vähendada – kurvi lõigata, kuid siis ei pruugi see enam olla ohutu).
  1. § 93. Mootorsõidukite kategooriad
    (2) Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
    5) C – auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ega D1-alamkategooriasse ja mille täismass on üle 3500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega;
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
  1. Alkoholi imendumise kiirus sõltub ka sellest, kas inimene on eelnevalt söönud või mitte. Alkohol imendub difusiooni teel verre kõigist seedekulgla osadest. Seedekulglas olev toit pidurdab alkoholi imendumist verre, mistõttu selle sattumine vereringesse jaotub pikema aja peale. Samuti pikendab imendumist mittealkohoolse vedeliku tarbimine enne alkoholi tarbimist.
    Ravimi ja alkoholi koosmõju on sageli ohtlik. Alkohol suurendab ravimi toksilisust ja vastupidi – ravim muudab alkoholi mürgisemaks. Koos rohuga häirib alkohol maksa tööd, samuti seedekulgla teisi funktsioone, vereringe ja närvisüsteemi talitlust
  1. Roolivõimendi puudumisel või selle rikke puhul on rooli ka raskem keerata. Halvimal juhul ei saa seda teha üldse.
  1. § 15. Sõidukiirus.
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    2) asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
    LM § 9. (2) Märkide 35 mõjupiirkond ulatub:
    1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni.
  1. § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
    (4) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid.
  1. See on lähitulede tähis ja on kujunenud standardiks, mida kasutavad kõik autotootjad. Tähise põledes on lähituled sisselülitatud.
  1. Sõit laial, avara vaate ja hea kattega teel tekitab tunde mis lubaks kiirust tõsta, et taastuks asulasõidu harjumuspärane pingelisus. Juht harjub suurema kiirusega ja kui kiirust natuke vähendada, tundub juhile et ta sõidab põhjendamatult aeglaselt.
  1. § 48. Pöörded.
    (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    LS § 2. Mõisted.
    60) pärisuunavöönd … Sõidutee keskel sõiduteega samal tasandil asuvate trammiteede korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse. …
    Ehk kui puudub märk “Sõidurajad ja -suunad”, tuleb vasakpööre teha pärisuunavööndi vasaku ääre lähedal. Kui  tee keskel on trammitee, siis tuleb enne pööret paikneda pärisuunavööndi trammiteel.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (2) Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma.
  1. § 62. Mootorsõiduki pukseerimine
    (6) Pukseeritaval mootorsõidukil, autorongil või masinrongil peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel, või kui need ei tööta, peab pukseeritavale mootorsõidukile, autorongile või masinrongile olema nähtavale kohale paigaldatud ohukolmnurk.