1. § 2. Mõisted
    84) tegelik mass on sõiduki mass konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate ja veosega;
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti;
  1. § 2. Mõisted
    49) parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks;
  1. § 52. Möödasõidukeeld
    (1) Vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita:
    3) ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, välja arvatud selline ristmik, kus teistest suundadest lähenevatel juhtidel on tee andmise kohustus.
    Antud juhul võib punase ja rohelise auto juhtidel tekkida lähtuvalt LS §-ist 17 (5) 5) olukord, kus tuleb anda teed.
    Ristmikel möödasõit on ohtlik manööver ja eriti juhul, kui nähtavus on piiratud nagu antud skeemil.
  1. § 59. Raudtee ületamine
    (4) Üksnes raudteeomaniku või -valdaja loal tohivad raudteeülesõidukohta ületada järgmised sõidukid:
    1) sõiduk, autorong või masinrong, mille laius veosega või veoseta on üle viie meetri, kõrgus üle 4,5 meetri või pikkus üle 24 meetri;
  1. § 3. Kindlustuskohustus
    (1) Kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses.
    (2) Liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus).
    (3) Välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhil peab liikluses osalemise korral kaasas olema poliis, roheline kaart või muu kohustusliku lepingu olemasolu tõendav dokument.
    St rohelise kaardi saamise eelduseks on kindlustuspoliisi olemasolu. Kindlustuspoliis väljastatakse kindlustuslepingu aluse.
  1. See märgutuli tähendab, et kaugtuled on lülitatud sisse ja see sümbol on samatähenduslik kõikidel autodel.
  1. § 18. Tee andmise kavatsusest märku andmine
    (2) Ristmikule lähenedes peab juht sõitma nii, et seismajäämisel ta ei häiriks ristmiku liiklust.
    Antud juhul sulges rohelise sõiduki juht parklast sisse-ja väljasõidu.
  1. TKM § 17. Juhatusmärgid ja nende tähendused
    25) märgid 688 „Künnis” tähistavad künnist ja selle laiust. Vöödid langevad sõidutee poole. Märgid võivad puududa teel, kus lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle.
  1. Summutist väljuv MUST suits on esimene märguanne sellest, et õli on sattunud põlemiskambrisse. See võib olla juhtunud kas katkiste või kulunud silindri kolvitihendite kaudu – nt silindri tihendid või siis ühes kütusega.
    Kui summuti suitseb valge suitsuga siis on see peaaegu alati seotud jahutusvedeliku sattumisega silindritesse.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    2) jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
  1. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine.
    (4) Asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka:
    3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
    Antud juhul on tegemist peatumisega, mis on seotud kaupade laadimisega, ja mida märk ei reguleeri.
  1. § 15. Sõidukiirus.
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    1) asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
    Antud juhul on tegemist haldusterritooriumi piiri tähistava märgiga ja mitte Liiklusseaduse järgi asulat tähistava (LM 571) liiklusmärgiga.
  1. Naastrehvidega ei ole lubatud sõita kõigis Euroopa Liigu riikides. Vaata lähemalt:
    https://www.mytyres.co.uk/winter-tyre-obligation.html
    https://auto.geenius.ee/rubriik/nutikas-reisimine/hea-teada-kus-tohid-euroopas-naastrehvidega-soita/
  1. § 46 Piki- ja külgvahe
    (2) Asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit. See nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud.
  1. § 55. Möödasõidu, möödumise ja ümberpõike erand
    Aeglaselt liikuvast või seisvast sisselülitatud kollase vilkuriga teel töötavast hooldussõidukist või seisvast sisselülitatud sinise vilkuriga alarmsõidukist võib mööduda, mööda sõita või ümber põigata teisi liiklejaid või teel töötavaid inimesi ohustamata vastavalt olukorrale kas paremalt või vasakult, sealjuures on lubatud ületada möödasõitu keelavat teekattemärgist.
  1. Eestis on mindud üle üldisele 112 hädaabinumbrile 2014. aasta lõpul. Nii  politsei, päästjate kui ka kiirabi kutsumiseks tuleb helistada hädaabinumbrile 112.
    Telefoninumber 112 on kasutusel kõikjal Euroopas. Number tuleb valida, kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas. Tõenäoliselt, kui  helistada vanale numbrile 110, suunatakse helistaja edasi numbrile 112.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    2) jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, …;
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, … .
  1. § 14. Liikluskord
    (5) Liiklusmärgi ja teemärgise nõuete vastuolu korral peab juhinduma liiklusmärgi nõudest.
  1. LM § 17. Juhatusmärgid ja nende tähendused
    (1) Juhatusmärgid ja nende tähendused on järgmised:
    11) märgid 652 kuni 655 „Tee number“ näitavad tee numbrit.
    Märgid 653 näitavad lisaks tee numbrile ka tee suunda. Märgid 654 pannakse teele, mis suundub märgil näidatud numbriga teele. Märgid 655 näitavad ka tee suunda, mis suundub märgil näidatud numbriga teele;

  1. § 2. Mõisted
    81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;
  1. TKM § 25 Teekattemärgised ja nende tähendused
    Märgise 911 „Ühekordne pidevjoon” tähendused on järgmised:
    4) tähistab parkimiskohti (joonis 12). Märgist tohib ületada manööverdamisel. Parkimiskoha otsas olevat märgist tohib ületada ka parkimiskohale sõites ja sealt ära sõites;
  1. Suurim sõidukiirus kehtestatakse arvestades parimaid ilmastiku ja teeolusid. Juht peab vastavalt tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist kiirust, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seismajäänud sõidukile.
    Need on juhi kolm  põhilist kiirusevaliku kriteeriumit, mis peavad tagama ohutu sõidu.
    § 50. Sõidukiiruse valimine
    (3) Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse vastavaks olukorrale, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:
    1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;
  1. LS § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul
    (1) Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.
  1. § 51. Möödasõit
    (3) Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et:
    2) samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks;
  1. § 2. Mõisted
    45) möödumine on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Möödumiseks loetakse ka vastusõitvast sõidukist möödumist;
    44) möödasõit on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist;
  1. TKM § 25. Teekattemärgised ja nende tähendused
    (25) Märgis 943 „Teeandekoht“ osutab sõiduki peatamise kohale, kui peatumine on vajalik tee andmiseks sõidueesõigusega teel või peateel sõitvale juhile (lisa 10 joonised 2, 7 ja 9). Kasutatakse koos märgiga 221 „Anna teed“.
  1. § 45. Sõiduki asukoht sõites
    (8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. …
  1. LM § 21. Tahvlid ja nende tähendused
    12) tahvel 84 „Sõidukiliik” näitab, mis liiki sõiduki kohta märk kehtib. …
    Tahvel 847a näitab, et märk kehtib jalgratta, tasakaaluliikuri, mopeedi ja pisimopeedi kohta.
    Selle märgikombinatsiooni puhul on jalgratturil ristmikul kohustus  anda teed liiklejale.
  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele Lisa1
    Kood 101. Registreerimismärk
    2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja pimeda ajal tagumine registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, 25 meetri ulatuses. Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna; (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1221/0201/9007/MKM_m42_lisa1.pdf#)
  1. Reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast.
  1. § 37. Juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile eesõiguse andmisel
    (1) Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, võib neid radasid kasutada erandina järgmiselt:
    1) ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, … .
  1. § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
    (1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. …
    (2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja
    numbrituledeta.
    § 42. Udutulede kasutamine
    (2) Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.
    Päevatulede sisselülitamisel kustuvad autodel ääre- ja numbrituled.
  1. § 13. Kohustusmärgid ja nende tähendused
    9) märk 438 „Lumeketid” kohustab mootorsõidukitel vähemalt kahel vedaval rattal kasutama sõidul lumekette. Märk 438 kehtib lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni märgini 448 „Lumekettide kohustuse lõpp” või tahvliga 821 „Mõjupiirkond” teatatud kauguseni. Märgiga 438 kehtestatud lumekettide kohustuse lõppu näitab märk 448 „Lumekettide kohustuse lõpp”;
  1. Ühtlase sõidukiirusega ehk mitte impulsiivse sõidustiiliga teekonna läbimine loob rahuliku õhkkonna nii autosalongis kui ka liikluskeskkonnas.
  1. § 53.Tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu
    (1) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht:
    1) põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult;
    2) põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt;
    3) juhtis sõidukit, mille valdamine oli ebaseaduslik;
    4) juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist või
    5) sõiduki suhtes oli sõlmitud käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud leping ja sõidukijuht rikkus sõiduki kindlustuskaitse kehtivuse tingimusi.
    (2) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta:
    1) ületas lubatud sõidukiirust 41 kilomeetrit tunnis või rohkem;
    2) eiras tahtlikult liiklusseaduse § 200 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja peatamise märguannet;
    3) juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates või
    4) oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse § 91 lõike 2 punktidele 5, 7 või 9 ja juhtimiselt kõrvaldamise alus ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks ära langenud.(3) Eeldatakse, et sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu tõttu.(4) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest, kuid mitte enam kui 640 eurot, kui sõidukijuht ei esitanud sõidukit kindlustusandja nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    2) jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, …;
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
  1. Väsimusest ja unisusest aitab mingiks ajaks üle saada vereringet taastavad harjutused. Parim viis väsimusest vabaneda on puhata või teha uinak.
    Liiga täis kõht vastupidiselt viib vere seedeelunditesse ja suurendab seega unisust veelgi.
    Organismi väsitab ka saunaskäik.
  1. § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul
    (2) Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.
    Mootorrattur asub paremal pool ja tuleb seega läbi lasta. Kuna tramm asub kõrvalteel, siis sõidab tema viimasena.
  1. § 67. Sõit tunnelis
    (1) Sõidul tunnelis, sõltumata selle valgustusest, peavad mootorsõidukil põlema kaug- või lähituled ning ääre- ja numbrituled.