1. § 2. Mõisted
    21) kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kilogrammi;
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti;
    § 16. Liikleja kohustused
    (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
    Kuigi punase auto juhil vastavalt märgile „Sõidurajad ja -suunad” pole lubatud sõita trammiteel, peab sinise auto juht vastavalt § 17 (5) 3) laskma mööduda punase auto juhil ja vältima kokkupõrke ohtu.
  1. § 2. Mõisted
    47) ohutussaar on jalakäijate ohutust sõidutee ületamisel suurendav teerajatis;
  2. LM § 7. Eesõigusmärgid ja nende tähendused
    3) märk 221 „Anna teed”  … . Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu;
  1. Kurvis, kus on oht välja libiseda, tuleb enne kurvi kiirust vähendada. Pidurdades pöördel, liitub pidurdusjõule tsentrifugaaljõud, mis soodustab kurvist välja paiskumist. Kiirust võib ettevaatlikult lisada juhul, kui üle poole kurvist on edukalt läbitud.
  1. Näitajaks, millega iseloomustatakse diislikütuse võimet külmale vastu pidada, on hägustumispunkt ehk temperatuur, mille juures tekivad kütuses esimesed parafiinikristallid. Teiseks sarnaseks näitajaks on külmfiltri ummistumispunkt – temperatuur, mille juures on parafiinikristalle nii palju, et need ummistavad sõiduki kütusefiltrid. (Allikas ja rohkem infot siit.) Selle tagajärjel mootor ei käivitu või seiskub.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    8) trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
  1. § 65. Liiklus jääteel
    (6) Sõidukite jääteele sõitmise ajavahe peab olema vähemalt kaks minutit.
    (7) Sõidukite pikivahe jääteel sõites peab olema vähemalt 250 meetrit. Eesliikuvast sõidukist möödumine, möödasõit ja kahesuunaline liiklus samal sõiduteel on keelatud.
  1. TKM § 25. (6) Märgist 914 “Pidev- ja katkendjoone ühend” tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades.
  1. Üldjuhul on mehed naistest realistlikumad, ent samas ka pealiskaudsemad. Mehed on ka enam riskialtid ja hasartsed.
  1. § 49. Tagurdamine ja tagasipööre
    2) Ühesuunalisel teel tohib juht vastassuunas tagurdada ainult manöövriks, kuid ei tohi tagurdada ristmikule.

  1. Esimestena ületavad ristmiku peateel oleva kollane tramm ja roheline auto. Peateel liiklevate trammide juhid lähtuvad teeandmisel teineteise suhtes parema käe reeglist – LS § 57. (2).
    (Rohelise auto juht saab ületada ristmiku enne vasakult tulevat trammi ainult seetõttu, et tal on võimalus ületada ristmik üheaegselt koos kollase trammiga.) Viimasena ületab ristmiku kõrvalteel sõitev punase auto juht (LS § 57. (1)).
  1. Et silmad ei hakkaks tugeva valgusallikaga kohanema on õige sellesse mitte vaadata, vaid näiteks pöörata pilk näiteks paremale teeserva.
  1. Tunnusmärk näitab, et autos võib olla laps, kes vajab nt turvatooliga autost väljumisel rohkem ruumi. Liiga lähedale parkides ei pruugi turvahälli mõõtmete tõttu enam laps küljeuksest sisse pääseda.
    Samuti võivad lapsed hoogsalt ukse avada nii, et kõrvaloleval autol tekkib küljel mõlk.
    Seda arvestades on mõistlik selle auto kõrvale mitte parkida või jätta suurem külgvahe.
  1. § 2. Mõisted
    60) pärisuunavöönd on sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõidutee või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Sõidutee keskel sõiduteega samal tasandil asuvate trammiteede korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse.
  1. § 46. Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtum
    (1) Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju hüvitab käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid arvestades fond.
    (2) Kindlustusjuhtum loetakse põhjustatuks tuvastamata jäänud sõidukiga, kui kindlustusjuhtumi tõttu tekitatud kahju iseloomu arvestades võib eeldada, et kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, kuid kindlustusjuhtumi põhjustanud sõiduki kindlustusandjat ei ole võimalik välja selgitada.
    (3) Fond ei hüvita tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju, mis seisneb sõiduki hävimises või kahjustumises, välja arvatud juhul, kui sama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitati ühele või mitmele isikule käesoleva seaduse lisas sätestatud vähemalt raske kehavigastus või raske tervisekahjustus või põhjustati isiku surm.
    (4) Sõiduki hävimisest või kahjustumisest tuleneva kahju hüvitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul kohaldab fond hüvitise sellele osale 250 euro suurust omavastutust.
    (5) Kui kahjustada saab või hävib muu asi kui sõiduk, kohaldab fond kahju hüvitamisel kahjustatud isikule kuni 150 euro suurust omavastutust ühe kindlustusjuhtumi kohta.
    Kaskokindlustus hüvitab kahjud, mille põhjustajaks on juht ise või siis keegi teine – nt tuvastamata sõiduk.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. …
    § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    37) manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige;
    See tähendab, et kui oled oma sõidurajalt välja sõitnud, on lõppenud ka pööre ja suunamärguanne tuleb välja lülitada. Tagasireastumisel tuleb samuti vähemalt 3 sekundit enne manöövri algust näidata suunamärguannet.
  1. § 35. Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, robotliikuri ja jalgratturi ohutuse tagamisel
    (4) Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.
    § 17.  Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
    LM 221 “Anna teed” kohustab musta auto juhti andma teed ristuval sõiduteel lähenevatele sõidukitele.
  1. TKM § 25. Teekattemärgised ja nende tähendused
    (5) Märgist 914 “Pidev- ja katkendjoone ühend” tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades.
  1. Rehviparandusvaht on mõeldud väiksemate aukude rõhukindlaks muutmiseks ning ei ole mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks. Kuigi tundub, et rehv peab rõhku tuleb esimesel võimalusel ikkagi pöörduda rehvitöökotta.
  1. 50 000 m : 3 600sek = 13,88m/sek Auto sõidab tunnis 50 km ehk 50 000m ja tunnis on 3 600 sek. Auto läbib ligikaudu 14m/sek
  1. § 48. Pöörded.
    (2) Pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse.
    Sõidujoon B lubab ka vastassuunast tulevatel juhtidel sooritada õige trajektooriga vasakpöörde, mille A sõidujoon välistab.
  1. § 2. Mõisted
    44) möödasõit on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist;
    45) möödumine on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Möödumiseks loetakse ka vastusõitvast sõidukist möödumist;
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti;
  1. 2020. aastaks on ELi sõidukipargile kehtestatud CO2 heitenorm sõiduautode puhul 95 g/km ja väikeste tarbesõidukite puhul
    147 g/km. Need normid kehtestatakse vaid uutele sõidukitele ja kaubikutele.
    Tuginedes 2017. aastal kogutud andmetele on Eestis müüdud uute autode CO2 heide kõige suurem Euroopas – 133 g CO2/km.

    (Allikas ja rohkem infot vaata SIIT  ja CO2 riikide lõikes SIIT)
  1. § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul
    (4) Üherajaliselt teelt mitmerajalisele teele sõitmisel peab juht andma teed mitmerajalisel teel sõitvale juhile.
  1. LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused
    (1) Keelumärgid ja nende tähendused on järgmised:
    37) märk 363 „Parkimiskeeld paaritul kuupäeval“ keelab parkimise paaritul kuupäeval.
    (7) Kui teelõigul on ühele poole pandud märk 363 ja teisele poole märk 364, tuleb sõiduk ühelt teepoolelt teisele ümber paigutada kell 19 kuni 21.
  1. Antud juhul tingib see halva nähtavuse, mistõttu edasine liiklemine võib lõppeda liiklusõnnetusega. Juht ise võib põhjustada otsasõidu, aga halb nähtavus tingib ka aeglase sõidu, mis loob omakorda ohu teistele juhtidele. Seega tuleb sõit katkestada.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist.
  1. LKS § 37. Kindlustusjuhtumist teatamine
    (1) Kahju põhjustaja ja kahjustatud isik peavad kindlustusjuhtumist viivitamata teavitama kas kahju põhjustaja kindlustusandjat või kahjustatud isiku kindlustusandjat.
    (2) Kui kahjustatud isik on kindlustusjuhtumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatanud, loetakse, et ta on ühtlasi esitanud kahju hüvitamise nõude.
  1. Seadus ei keela tagasipööret seal, kus on lubatud vasakpööre. Ehk puudub sellekohane säte.
  1. ABS märgutuli viitab ABS pidurisüsteemiga pidurite rikkele. Vea põhjuseks võib olla näiteks elektrikontakti oksüdeerumine.
  1. Veojõukontroll ei lase rattaid läbi libisema ja tagab sellega optimaalne paigaltvõtu. Ehk nt ei lase kohaltvõtul rattaid ringikäija. Eriti oluline on see talvel libedaga.
    Rohkem infot SIIT.
  1. 110 km/h on lubatud sõita nt B-kategooria sõidukitel, olenemata kas see on sõiduauto või kaubik veose vedamiseks. Oluline, et sõiduki registrimass on alla 3500 kg.
    § 50. Sõidukiiruse valimine
    (2) Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.
    Isik, kellel on juba juhiload st esmase juhtimisõigusega load on juba vahetatud juhilubade vastu ja kes taotleb eksamil endale lisaks nt A, BE kategooria juhtimisõigust, võib sõita eksamisõidul märgil näidatud kiirusega.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused.
    (2) Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, … .
  1. § 15. Sõidukiirus
    5) pukseeritava seadme veol 25 kilomeetrit tunnis;
    § 50. Sõidukiiruse valimine
    (6) … Mootorsõidukil või autorongil, välja arvatud mopeedil, mis ei tohi või ei saa sõita kiiremini kui 40 kilomeetrit tunnis, peab olema taga vasakul äärel või keskel aeglase sõiduki tunnusmärk.

  1. § 59. Raudtee ületamine
    (1) Raudteeülesõidukohale lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud kohas.
    (2) Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning käesoleva seaduse §-s 60 loetletud juhtudel peab juht seisma jääma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel esimesest rööpast, asjakohase liiklusmärgi olemasolul aga selle ees.
  1. § 65 Liiklus jääteel
    (5) Juht ja sõitja peavad olema turvavööga kinnitamata
    § 33. Juhi üldkohustused
    (11) Juhil on keelatud:
    4) sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga.
    § 90. Mootorsõiduki juhtimise keeld
    (2) Mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis.
  1. Kui sa ei tea, mis tüüpi käigukast sul on (planetaar, variaator, DSB) siis ära pukseeri.
    Käigukasti purunemise tagajärjed võivad olla kümneid kordi kallimad, kui treileri kutsumine.
    Variaatorkasti ja DSG puhul võid pukseerida ainult juhul, kui mootor käib ja käiguvalits on N asendis ehk neutraalile. Kui mootor ei käivitu, siis ÄRA PUKSEERI. Sellekohast infot saab kasutusjuhendist, auto esindusest või ka usaldusväärsest interneti allikast.
    Kui sul on planetaarkäigukast ehk tavaline automaatkast, siis erinevad tootjad ütlevad, et 30-50 km/h ja mõnekümne kilomeetri kaugusele võib ka seisva mootoriga masinat vedada. Käiguvalits tuleb kindlasti lülitada N asendisse. (Allikas: https://auto.geenius.ee/rubriik/hea-nipp/uurisime-jarele-kas-automaatkastiga-autot-voib-pukseerida/)
  1. § 43. Töötulede kasutamine
    Sõidukile paigaldatud lisatuled, mis on ette nähtud töökoha valgustamiseks, võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti.