1. § 2. Mõisted
    4) autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend;.
  1. § 48. Pöörded.
    (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    § 2. Mõisted
    60) pärisuunavöönd on sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõidutee või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. …
    Parempööre tuleb teha sõidutee parema ääre lähedal.
  1. § 38. Kahjustatud asja ettenäitamine ja täiendava kahju ärahoidmine
    (1) Kahju põhjustaja ja kahjustatud isik on kohustatud säilitama sõiduki või muu kindlustusjuhtumi toimumise tagajärjel kahjustatud asja võimalikult kindlustusjuhtumijärgses seisundis ja selle kindlustusandjale ette näitama.
    (2) Kahjustatud asja ei pea säilitama kindlustusjuhtumijärgses seisundis pärast seda, kui kindlustusandja on selle üle vaadanud, ega kauem kui seitse kalendripäeva pärast kindlustusjuhtumi toimumisest teatamist. Kui kindlustusandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis palunud kahjustatud asja kauem säilitada, tuleb seda säilitada 15 kalendripäeva kindlustusandja vastava teate saamisest arvates.
  1. § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul
    (1) Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.
    (2) Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. …
    Juhi paiknemisest kõrvalteel teavitab märk “Anna teed” koos lisateatetahvliga 834.
  1. Tõusu ja languse märki saab eristada lugedes kallet vasakult paremale.
    % on alati suhtes 100-ga. Kalde puhul on protsent ja kraad erineva tähendusega. Antud juhul tähendab protsendi märk seda, et 100 meetri kohta on tõusu 12 meetrit. Ehk suhe tee pikkuse ja tõusu vahel on 12 : 100 x 100 =12%. Künklikumatel teedel ei saa  tõusu mõõta kraadides kuna tõusu erinevates kohtades on selle nurk tasapinna suhtes erinev – tõusu alguses ja lõpus on see tavaliselt laugem ning keskel järsem. Tõusunurka saab kraadides väljendada siis, kui see on ühtlane ehk lineaarne, kus iga meetri kohta on kindel arv sentimeetreid tõusu – näiteks estakaad. Kuid tõusu teelõik võib olla ka 50, 200, 300  … meetrit. Sellisel juhul on nt 12% vastavalt 6, 24, 36 … meetrit tõusu teelõigu ulatuses ehk vastavalt märgil näidatud protsent.
    Kuid
    märgil võib olla kirjutatud ka nt 6%, 8% vastavalt sellele kui järsk on tõus või langus.
  1. Asulas sõites on juht kohustatud andma teed peatusest väljuvale ühissõidukile.
    Arvestada tuleb aga ka sellega, et ka ühissõiduki juhid võivad vahel eksida ja mitte näidata õigeaegselt suunamärguannet.
    Samuti tuleb arvestada, et seisva bussi eest võib astuda ootamatult välja sõiduteel olev jalakäija. Seetõttu tuleb peatuses ühissõidukile lähenedes aeglustada kiirust ja olla tähelepanelik.
    Kuna ühissõiduki mõõtmed on suured, siis võib mõni liikluskorraldusvahend jääda tema taha varju.
  1. § 42. Udutulede kasutamine
    (3) Tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.
  1. Sisepeegel tuleb seada oma keha asendi suhtes nii, et istmetoele toetudes ja kehaasendit muutmata on tasase sirge tee nähtavus võimalikult suur.
  1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
    (1) Juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas.
    (2) Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laiendina ehitatud parklat.
    § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld.
    (2) Sõidukit ei tohi peatada:
    4) silla, estakaadi või viadukti peal ja all, välja arvatud seal parkimiseks lubatud kohad;
    5) kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid;
  1. Eestis võib udu esineda kõikjal, kuid sagedamini on seda niiskemates kohtades nagu soised alad, jõe- ja järve äärne. Udu koguneb madalamatele aladele nagu nõod ja orud.
  1. § 2. Mõisted
    52) peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel;
  1. Suunamärguannet tuleb näidata ristmikul ka juhul, kui peatee suund muutub ja sõitu jätkatakse mööda peateed. Antud juhul teeb sinine sõiduk ristmikul vasakpöörde, mis nagu iga teinegi manööver (vt LS § 2 Mõisted 37) manööver …) kohustab eelnevalt andma suunamärguannet (LS § 39). (Ristmikult otsesuunas, nt peateelt kõrvalteele, ei ole suunamärguanne vajalik.)
  1. Kerghaagisega sõitmisel puuduvad kiirust piiravad sätted. Seega kehtivad kerghaagisega sõitmisel samad piirangud, mis teda vedaval autol.
  1. A/C (ingl air conditioning). Lüliti, mis paneb tööle õhukonditsioneeri. See on seade, mis jahutab ja kuivatab õhku. Kasutatakse palava ilmaga sõitjateruumi õhu jahutamiseks või kuivatamiseks, kui aknad muutuvad mingil põhjusel uduseks. Kuna palavaga on konditsioneerist tulev õhk välistemperatuuriga võrreldes märksa külmem, on oht külmetuda või saada kurguvalu. Autode kliimaseade on sarnane õhukonditsioneeriga, kuid kliimaseade võimaldab veel lisaks automaatselt hoida sõitjateruumi temperatuuri.
  1. Amortisaatorid on mõeldud tee konarustest tekkiva õõtsumise summutamiseks ning muudavad sõidu seeläbi mugavamaks. Samuti on nad tähtsad liiklusohutuse seisukohalt. Amortisaatorid hoiavad kontrolli all rehvidele mõjuvaid püstjõudusid, millega autorattaid hoitakse pidevas kontaktis teega. Rikkis amortisaatorite ehk ülemäära õõtsuva auto puhul on kontakt teega hüplik, ja rehvide haardumine teega halveneb. Siit tulenevalt pikeneb ka pidurdusteekond ja suureneb kurvides külglibisemise oht.
  1. Tingimata peavad olema autos tõkiskingad, ohukolmnurk ja tulekustuti. Vajalik on ka ohutusvest ootamatu hädapeatumise korral, kuid otseselt see autovarustuses nõutad ei ole.
    § 33. Juhi üldkohustused
    (7) B-, C-, D- ja T-kategooria mootorsõiduki juht peab halva nähtavuse korral ja pimeda ajal asulavälisel teel hädapeatamise korral autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja sõiduteel viibimisel kandma ohutusvesti.
    Tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud.
    § 73. Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele, nõuded varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
    (9) Mootorsõiduk, mida loetakse töötervishoiu- ja tööohutuseseaduse mõistes töökohaks, peab olema varustatud esmaabivahenditega.
    See tähendab, et autoapteek peab olema autos siis, kui auto omanik on ühtlasi ka tööandja. Eraisiku autos seda olema ei pea.
  1. LM § 21
    5) tahvel 821 “Mõjupiirkond” näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust või keelumärkide 351 “Suurim kiirus”, … suurima sõidukiirusega teelõigu ulatust.
  1. Õhu takistus on võrdeline kiiruse ruuduga ehk õhutakistuse suurus sõltub eelkõige kiiruse ruudust.

  1. § 45. Sõiduki asukoht sõites
    (6) Asula sõiduteel tohib sõita pärisuunavööndis mis tahes sõidurajal eeldusel, et täidetakse liiklusseaduse § 37 nõudeid. (LS § 37 käsitleb ühissõidukiraja kasutamist.)
  1. Möödasõidu aega aitab vähendada, kui sõiduk, millest möödutakse, vähendab kiirust ja möödasõidetav hoidub sõidutee paremale poolele, möödasõitja aga teavitab sellest teistele liiklejatele varakult suunamärguandega.
  1. Kuna möödumine ja möödasõit tehakse reeglina vasakult poolt, siis aeglasemad sõidukid paiknevad paremal. Seadus seda ei reguleeri, kas nt 48 km/h asulas sõitev auto võib paikneda pärisuuna vasakul rajal või mitte, kuid liikluse hea tava järgi hoiavad aeglasemad sõidukid sõidutee parema ääre lähedale.
  1. Juhi emotsionaalne käitumine tuleneb soovist olla esmajoones grupi liige ja alles seejärel liikleja. Sellest ka edaspidine käitumine.
  1. § 33. Juhi üldkohustused
    (2) Juht on kohustatud:
    8) enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;
    (Tegemist on asulavälise teega, mistõttu ühissõidukile vastaval § 37 (4) puudub teeandmise kohus)
  1. § 50. Sõidukiiruse valimine
    (6) … Mootorsõidukil või autorongil, välja arvatud mopeedil, mis ei tohi või ei saa sõita kiiremini kui 40 kilomeetrit tunnis, peab olema taga vasakul äärel või keskel aeglase sõiduki tunnusmärk.
  2. Kohapealt liikuma hakkamine nõuab rohkem energiat kui juba sõitva auto hoidmine liikumises. Seetõttu on oluline püüda autoga mitte seiskuda. Rasketes oludes on autol kõige kergem sõita otsesuunas – iga järsem roolipööre raskendab liikumist ja võib põhjustada auto kinni jäämist.
  1. § 33. Juhi üldkohustused
    (11) Juhil on keelatud:
    1) tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes;
  1. § 33.Juhi üldkohustused
    (2) Juht on kohustatud:
    8) enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
  1. § 39. Juhi märguanded.
    (1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. …
  1. LM § 7. Eesõigusmärgid ja nende tähendused
    3)  märk 221 “Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, … .
  1. Järsul kiirendamisel ei toimu kütuse täieliku põlemist ja seega on summutist väljuvate saasteainete hulk suurem. Lisaks kuluvad rohkem rehvid ja teekate. Viimane muutub tolmuks ja inimese organismi sattudes on see pigem kahjulik kui neutraalne.
  1. Klaasipuhasti kuival töötamisel on hõõrdumine suurem kui märjal klaasil. Seega kulutab klaasile sattunud tolm ja peened liivaosad klaasipuhasti kummi pinda ja pikapeale hägustab ka klaasi ennast.
  1. § 7. Fooritulede tähendus
    (6) Suunamuutefoor reguleerib sõitu radadel, kus sõidusuund võib muutuda vastupidiseks. Kui foori vasakpoolses sektsioonis põleb kaldristikujuline punane tuli, siis on keelatud sõita rajal, mille kohal foor asub. Kui foori parempoolses sektsioonis põleb allasuunatud noole kujuline roheline tuli, siis on lubatud sõita rajal, mille kohal foor asub. Võidakse kasutada ka vahesektsiooni, milles võib koos rohelisega vilkuda või pidevalt põleda ülalt kaldu alla suunatud kollane nool. Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas suunas. Kui suunamuutefoor ei tööta ja asub kahekordsete katkendjoontega tähistatud raja kohal, on sellele rajale sõitmine keelatud.

  1. Vaegkuuljatel ei ole keelatud sõidukit juhtida, küll aga seisundis, mis võivad takistada juhtimist. Juhi tervisele esitatavatest nõuetest vaata lähemalt:
    https://www.riigiteataja.ee/akt/116062015009
  1. § 19. Liikleja kohustused raudtee ületamisel
    (2) Liikleja ei tohi raudteed ületada:
    1) foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist;
    2) sulguva, suletud või avaneva tõkkepuu korral, sõltumata foorituledest;
    § 59. Raudtee ületamine
    (2) Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning käesoleva seaduse §-s 60 loetletud juhtudel peab juht seisma jääma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel esimesest rööpast, asjakohase liiklusmärgi olemasolul aga selle ees.
  1. § 16. Liikleja kohustused
    (3) Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus käesoleva seaduse või liikluskorraldusvahendi nõudega, välja arvatud juhul, kui see ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    100) ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat;
    Jalgratast käekõrval lükkav liikleja on sellisel juhul jalakäija.
  1. Pime ala tekib juhil autos siis, kui juht ei näe peeglite asetuse tõttu  kindlat ala külgedel.
  1. Kuna ohutulede töötamise ajal põlevad samad valgustid, siis samal ajal suunatuld näidata ei saa. Sellisel juhul on tarvis suunatuld näidata käega.
    § 39. Juhi märguanded
    (1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu.
    § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    37) manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige;
  1. Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele
    § 9. Keelumärgid ja nende tähendused
    24) märk 341 „Massipiirang“ keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab, liikluse;
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011006)
  1. § 66. Liiklus kiirteel
    Kiirteel ei tohi:
    1) liigelda jalakäija, loomaga, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse sõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 kilomeetri tunnis;
    § 48. Pöörded
    (5) Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile.
    Kohustus kasutada kiirendusrada kehtib kõikide teede kohta, kus see on olemas. Eestis kiirteid ei ole, kuid selline  põhimõte kehtib reeglina igal pool –  et kiiremini liikuvad sõidukid paiknevad vasakul poolel (seda muidugi parempoolse liiklusega maades). Ehk siis pärisuuna radadel sõidavad vasakul pool kiiremini liikuvad sõidukid.