1. § 2. Mõisted
    54) pimeda aeg on ajavahemik ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 meetri;
  1. § 14. Liikluskord
    (6) Foori lubav tuli või reguleerija lubav märguanne ei peata liiklusmärgi välja arvatud kõrvalteega lõikumise hoiatusmärk, samaliigiliste teede ristmiku hoiatusmärk ja eesõigusmärgid ja teemärgisega ettenähtud korda.
    Ehk siis – reguleeritud ristmikul (töötava foori või reguleerija olemasolul) ei ole lubatud liigelda eesõigusmärkide ja märgi “Lõikumine kõrvalteega” järgi.
    § 17. (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale … .
  1. § 66. Liiklus kiirteel
    Kiirteel ei tohi:
    3) sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria mootorsõidukiga ning üle seitsme meetri pikkuse autorongiga;
    4) pöörata tagasi, sõita eraldusribale ja eraldusriba katkestuskohale;
    5) tagurdada.
  1. TKM § 25 Märgis 971a „Samaliigiliste teede ristmik” tähistab samaliigiliste teede ristmikku.
    § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud;
  1. Juhil aitab väsimust leevendada ainult puhkus. Muu tegevus on vaid ajutine väsimustunde edasilükkamine.
  1. Liiga täis kõht viib organismist vere seedeelunditesse ja vähendab sellega aju verevarustust. See suurendab unisust.
    Organismi väsitab ka saunaskäik.     Väsimusest ja unisusest aitab mingiks ajaks üle saada vereringet taastavad harjutused. Parim viis väsimusest vabaneda on puhata või teha uinak.
  1. TKM § 25. (6) Märgist 914 “Pidev- ja katkendjoone ühend” tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades.
    LS § LS 45. (6) Asula sõiduteel tohib sõita pärisuunavööndis mis tahes sõidurajal eeldusel, et täidetakse liiklusseaduse
    § 37 nõudeid. …
    (LS § 37 käsitleb ühissõidukiraja kasutamist.)
  1. § 8. Kindlustusjuhtum ja kindlustusjuhtumile kohaldatav õigus
    (1) Kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:
    1) kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus;
    2) kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel;
    3) kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
  1. § 14. Liikluskord.
    (1) Sõidukite liiklus on parempoolne.
    Suunavööndeid eraldab teekattemärgis või selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon (LS § 2. (60)).
    § 48. Pöörded.
    (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    Märk pannakse vahetult ühesuunalise tee või sõidutee algusesse (Eesti standardikeskus. Liiklusmärgid ja nende kasutamine, 2001: 73).
    Sõiduk asub teel, mis on kahesuunaline.
  1. § 51. Möödasõit
    (1) Eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult. Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt.
  1. § 46. Piki- ja külgvahe
    (1) Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.
    Pikivahe suurus sõltub sõidukiirustest. Arusaadav on, et ohutult peatuda 20 km/h võib olla pikivahe väiksem, kui kiirusel 90 km/h. Nii ütleb ka LS:
    § 46. Piki- ja külgvahe
    (2) Asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit. See nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud.
  1. § 45. Sõiduki asukoht sõites
    (6) Asula sõiduteel tohib sõita pärisuunavööndis mis tahes sõidurajal eeldusel, et täidetakse liiklusseaduse § 37 nõudeid.
    (LS § 37 käsitleb ühissõidukiraja kasutamist.) Asulas on vasak- või tagasipööre ristmiku eraldusriba katkestuskohal lubatud juhul, kui puudub seda keelav liikluskorraldusvahend.
  1. Möödasõiduaeg on aeg, mille jooksul möödasõidetav väljub oma sõidurajalt. See sõltub mitmest tegurist – möödasõidukiirusest ehk möödasõitja ja möödasõidetava kiiruste vahedest ning sõidukite pikkustest. Näiteks pikast veoautost tuleb pikem maa mööda sõita kui sõiduautost ja kui möödasõitja ning möödasõidetava kiirused on võrdsed, siis möödasõit ei ole võimalik.
  1. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
    (4) Parkida ei tohi:
    4) teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval;
  1. § 341. Erivedu
    (1) Erivedu on raske- või suurveose liiklemine teel.
    (7) Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise korra, samuti tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega.
    Määrus:
    Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad (https://www.riigiteataja.ee/akt/121072017003)
    § 10. Suurveose tähistamine eestpoolt
    2) laiveose tunnusmärgiga, mille graafilised kujutised on esitatud käesoleva määruse lisas 2 joonisel 8;
    § 11. Suurveose tähistamine tagantpoolt
    2) laiveose tunnusmärgiga, mille graafilised kujutised on esitatud käesoleva määruse lisas 2 joonisel 9; (Joonis 8 ja 9: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1210/7201/7003/MKM_m114_lisa2_uus.pdf#)
    Sõidukit ei pea laiveose märgiga tähistama, kui tema laius on kuni 2,55m. Sellest laiem suurus tuleb tähistada.
  1. § 2. Mõisted
    54) piiratud nähtavus on olukord, kui tee kurvid, tõusuharjad, teeäärsed rajatised, haljastus või teel olevad takistused vähendavad nähtavust teel niivõrd, et sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks;
  1. LM § 21. Tahvlite ja nende tähendused.
    13) tahvlid 85 “Kehtivuspäevad või -aeg” näitavad päevi või kellaaega, millal märk kehtib. Seejuures tahvlid 851 ja 855 teatavad, et märk kehtib laupäeviti, pühapäeviti ja riiklikel pühadel, ning tahvlid 852 ja 856, et tööpäeviti.
    Seega võib sõita kõikides näidatud suundades laupäeviti, pühapäeviti, riiklikel pühadel ja iga päev kell 20.00 -8.00.
  1. § 50 Sõidukiiruse valimine
    (7) Juht ei tohi:
    1) põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid;
    Põhjendamatult aeglase sõidu korral võivad möödasõidud veidigi tihedama liikluse puhul muutuda üsnagi ohtlikuks. Tiheda liikluse ja pärisuunas vaid ühe sõiduraja olemasolul võib selline olukord, kus juht tahab mööda sõita, aga ei saa seda vastutulevate autode tõttu teha, tekitada autojuhis ärritust. Samas takistab aeglane sõiduk ühtlast liiklusvoolu.
  1. § 2. Mõisted
    76) sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad sõidurajal liikuda kahes reas;
  1. Sõiduteekonna planeerimine välistab asjatuid sõite. Piisava pikivahe puhul ei sõltu niipalju juht eesoleva auto pidurdustest ja kiirendustest, kui temale lähemal sõites. See võimaldab sõita juhil sujuvamalt ja ühtlasema kiirusega, mis tähendab ühtlasi säästliku sõitu.
    Säästlikuks sõiduks kasutatakse pigem kõrgemat käiku. Samas tähendab see, et mootoripöörded on kõrgema käiguga sõidu puhul madalamad ja mootori õlitus seega napim. Kindlasti peab olema auto kasutusjuhendis kirjas mootoripöörete vahemik, mis tagab veel mootori normaalne õlituse ja seega tema kestvuse (enamikel autodel jääb see 1300 – 1500 pöörde vahele).
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    7) eraldusriba on sõiduteid eraldav tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks;
  1. Ringil tuleb teid lugeda vastavalt nende ringilt väljumisele. Harku, Laagri on esimeselt teelt väljasõit, Tallinn teine ja Saku, Jälgimäe kolmandalt teelt väljasõit.
  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele
    Kood 113. Kiiruspiirangu tunnusmärk
    Nõue: kiiruspiirangu tunnusmärk on 150 –200 mm läbimõõduga musta või punase äärisega kollane  või  valge  ring,  milles  olev  must  number  näitab  märki  kandva  sõiduki  lubatud suurimat kiirust. Äärise laius on 1/12 ringi läbimõõtu.
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1221/0201/9007/MKM_m42_lisa1.pdf)
    Kleebisel olev number tähendab valmistajatehase suurimat lubatud sõidukiirust sellele sõidukile.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (9) Ohukolmnurk tuleb teele panna sõidukile mitte lähemale kui 25 meetrit asulas ja 50 meetrit väljaspool asulat, aga sellisele kaugusele, et ohukolmnurk oleks hajutatud päevavalguse tingimustes nähtav asulas vähemalt 50 meetri kauguselt ja väljaspool asulat vähemalt 100 meetri kauguselt. Hädapeatamise või liiklusõnnetuse korral ristmikul võib ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal, asudes suurema ohu suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu õigel ajal märgata. Ohukolmnurgaga koos võib juht kasutada vilkuvat kollast tuld.
  1. § 98. Esmase juhiloa ja juhiloa väljaandmine, vahetamine ja kehtetuks tunnistamine
    (5) Kui esmase juhiloa omaja ei ole 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest saanud vastava kategooria mootorsõiduki või autorongi juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt esmase juhiloa saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami.
  1. § 46. Piki- ja külgvahe
    (3) Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.
    Seega tuleb juhil ohutuks möödumiseks oodata selleks sobivat hetke.
  1. Korrektne käitumine politseinikuga, eksimuse tunnistamine ja ka tehniliselt korras ning puhas sõiduk võivad aidata tasakaalustada liikluspolitsei negatiivset hoiakut juhi suhtes.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale … .
    Kiirendusraja kasutamine tiheda liiklusega teel võimaldab järgida teeandmise kohustuse nõuet (LS § 2 p1) anda teed. (Vt ka LS § 48 (5) ja LS § 2 p81.)
  1. § 45. Sõiduki asukoht sõites
    (8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud.
  1. Kiirustundlik roolisüsteem võimaldab auto kiirusest sõltuvat roolivõimendust. Suuremal kiirusel on võimendus nõrgem ehk rooli pööramine on raskem, kiiruse alanedes muutub rooli pööramine aina kergemaks.
    Madalatel kiirustel nõuab rooli keeramine suhteliselt vähe jõudu ja isegi väga suurtel kiirustel tagab see roolisüsteem optimaalse juhitavuse. Roolivõimendi aitab juhti keerulistes sõidusituatsioonides, aitab välistada ülereageerimisest tulenevaid vigasid ning tagab täpsema juhitavuse.
  1. § 169. Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral
    (2) Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht:
    1) kui liiklusõnnetuse kohal on sooritamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toimingud, tähistama selle koha ohukolmnurgaga vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9 ja tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;
    2) teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt;
    3) andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires;
    4) kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid.
    (4) Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
    1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;
    2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel;
    3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed;
    4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;
    5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
    (5) Lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt.
  1. § 54. Möödumine
    (4) Liiklusmärgiga tähistatud langul peab takistuse juures teed andma laskuv juht.
  1. Kiirusehüpnoos tekkib olukorras, kus juht on pikemat aega sõitnud suure kiirusega, mille tulemusel kahaneb oluliselt tema kiirusetaju. Vähendades natuke kiirust, tundub juhile, et ta on kiirust tegelikust rohkem vähendanud ja sõidab väga aeglaselt. Tegeliku kiiruse hindamiseks peab juht vaatama spidomeetrit. Kindlasti on see vajalik sõites asulasse või muule kiirusepiiranguga teelõigule.
    Maanteehüpnoos on juhil  osaline unesarnane seisund, mis võib tekkida üksluise sõidu tagajärjel. “Lahtiste silmadega magamise” seisundi puhul ei suuda juht adekvaatselt reageerida ootamatustele.
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
    Eesõigusmärgid kehtivad ainult ristuval teel sõitva liikleja suhtes.

  1. Veeretakistus on jõud, mis takistab keha (näiteks ratta) veeremist pinnal (maapinnal). Asfaltkattel sõites deformeerub auto veerev keha ehk rehv. Pehmel pinnasel ka teekate. Olenevalt rehvi kummi segust on pehmema seguga rehve ja jäigema seguga rehve. Nende tähistused on uutel rehvidel kohustuslikud, kuna see on üks kütusekulu määrajaid.
    Rohkem teavet: https://www.jorlaauto.ee/index.php/rehvide-tahised

  1. LKS § 41. Nõudeõigus kahjustatud isiku kindlustusandja vastu
    (1) Kahjustatud isiku kindlustusandjalt saab kahjustatud isik nõuda sõiduki hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju, samuti sama kindlustusjuhtumi tagajärjel muu asja hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju hüvitamist.
    (2) Kahjustatud isiku kindlustusandja ei hüvita kahju, kui:
    1) kindlustusjuhtumi tagajärjel on tekitatud kahjustatud isikule kehavigastus või tervisekahjustus või põhjustatud kahjustatud isiku surm;
    2) kahjustatud sõiduki või sõiduki, millega kahju põhjustati, põhiasukoht on välisriigis.
    (3) Kahjustatud isiku kindlustusandjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda, kui:
    1) kindlustushüvitise summa ületab eeldatavalt 10 000 eurot;
    2) kindlustusjuhtumi asjaolud ei ole selged, muu hulgas juhul, kui kahjustatud isik, kindlustusvõtja, kindlustatud isik või kindlustusandjad ei saavuta kokkulepet selles, kes vastutab kahju põhjustamise eest.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (3) Helisignaali võib juht anda vaid ohu tekkimisel ja väljaspool asulat ka liikleja tähelepanu äratamiseks.
  1. TKM § 25. Teekattemärgised ja nende tähendused
    (31) Märgis 949b „Kiiruspiirangu ala“ tähistab märgiga 382 „Kiiruspiirangu ala“ tähistatud kiiruspiirangu ala piiri (lisa 10 joonis 9). Märgis on punane.
    (32) Märgis 949c „Õueala” tähistab märgiga 573 „Õueala” tähistatud õueala piiri. Märgis on punane.
  1. Liikumist keelava punase fooritule põlemisel tuleb kollase sõiduki juhil peatuda ülekäiguraja ees ( § 35 (10)) ja mitte jääda ülekäigurajal seisma ( § 35 (8)).
    § 35. Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, robotliikuri ja jalgratturi ohutuse tagamisel
    (8) Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht on kindel, et tal ei tule sellel seisma jääda.
    (10) Kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees.
  1. § 168. Üldine abistamiskohustus
    (1) Iga liikleja või sõitja on kohustatud abistama sündmuskohal vastavalt oma oskustele liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest ja teavitama sellisest inimesest viivitamata häirekeskust.
    (2) Kui häirekeskuse teavitamine liiklusõnnetuses kannatada saanud inimesest ei ole sündmuskohalt võimalik ja kannatanu juurde ei ole võimalik jätta abistajat, aga ka siis, kui liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese vigastused ei ole sellised, mis eeldaksid tema transportimist haiglasse kiirabiga, peab juht toimetama kannatanu võimalikult ohutul viisil lähimasse haiglasse.
    (3) Liikleja või sõitja peab viibima liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese juures, kui see on ohutu, kuni kiirabi, politsei või päästeüksuse saabumiseni. …