1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    24) kontrollija on seadusega antud pädevuse piires sõidukeid, liiklejaid ja sõitjaid kontrolliv isik, kellel on kaasas oma pädevust tõendav dokument;
  1. TKM § 25 Märgise 913 „Kahekordne pidevjoon” tähendused on järgmised:
    1) eraldab suunavööndeid kolme ja enama sõidurajaga teel (joonised 3, 7, 8 ja 9). Märgist ületada ei tohi;
    LM Märk 534 osutab sõidusuundadele sellelt sõidurajalt, mille kohale see on pandud.
  1. § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
    (4) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid.
    (5) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. Asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulatee vasakul teepoolel peatatud sõidukil ei tohi põleda ka lähituled.
  1. TKM § 25. Teekattemärgised ja nende tähendused
    (19) Märgis 934 „Parkimiskeelu ala” tähistab alasid, kus on vaja täiendavalt tuua esile parkimiseks keelatud piirkonnad, näiteks kohad, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid (hooviväravate esised teelõigud parkimiskohtade vahel, kaubalaadimise kohad ja muud sellised). Märgis on kollane. Märgisel on sõidukite parkimine keelatud.
  1. § 50. Sõidukiiruse valimine
    (2) Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.
  1. Juhid ei oska enamikel juhtudel täpselt hinnata vastutuleva auto kiirust. Seda on kinnitanud hulk tehtud katseid, mille järgi hinnatakse kiirust tegelikust väiksemaks.
  1. LM 221. „Anna teed“ nõue. Liiklusmärk on ainuomase kujuga ja seetõttu tagant äratuntav.
  1. § 41. Nõudeõigus kahjustatud isiku kindlustusandja vastu
    (1) Kahjustatud isiku kindlustusandjalt saab kahjustatud isik nõuda sõiduki hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju, samuti sama kindlustusjuhtumi tagajärjel muu asja hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju hüvitamist.
    (2) Kahjustatud isiku kindlustusandja ei hüvita kahju, kui:
    1) kindlustusjuhtumi tagajärjel on tekitatud kahjustatud isikule kehavigastus või tervisekahjustus või põhjustatud kahjustatud isiku surm;
    2) kahjustatud sõiduki või sõiduki, millega kahju põhjustati, põhiasukoht on välisriigis.
    (3) Kahjustatud isiku kindlustusandjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda, kui:
    1) kindlustushüvitise summa ületab eeldatavalt 10 000 eurot;
    2) kindlustusjuhtumi asjaolud ei ole selged, muu hulgas juhul, kui kahjustatud isik, kindlustusvõtja, kindlustatud isik või kindlustusandjad ei saavuta kokkulepet selles, kes vastutab kahju põhjustamise eest.
    Vääramatu jõud nende punktide alla ei kuulu, küll aga võimaldab nende kahjude hüvitamist kaskokindlustus.
  1. Kiirus ja kokkupõrkel avalduv kineetiline energia on omavahel ruutsõltuvuses: kiiruse kasvades kaks korda, kasvab kokkupõrkel jõud neli korda.
  1. LS § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul.
    (2) Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.
  1. § 30. Turvavahendite kasutamine
    (1) Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.
    § 239.Turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine
    (1) Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest:
    1) sõidukijuhi poolt;
    2) sõitja poolt –
    karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

  1. LM § 13. Kohustusmärgid ja nende tähendused
    (1) 1) märgid 411 “Kohustuslik sõidusuund otse”, … kohustavad sõitma vaid noolega osutatud suunas.
  1. § 44. Kollane vilkur
    (1) Kollane vilkur peab olema paigaldatud ning olema sisse lülitatud:
    1) teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitval sõidukil (edaspidi hooldussõiduk);
  1. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri
    § 5. Luba veol
    (1) Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel.
    (2) Erandina ei ole luba vaja, kui koorma laius ei ületa 3 m ja/või koorem ei ulatu sõidukist ette- ega tahapoole üle 2 m tingimusel, et sõiduki laius ei ületa «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust. Vedu peab toimuma ja veos peab olema tähistatud määruses toodud nõuete kohaselt.
    §23. Väljaulatuva veose tähistamine
    Sõidukist (autorongist) ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva koorma kaugeim punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga.
    § 19. Tunnusmärgid
    Olenevalt eriveoki olemusest ja mõõtmetest peab eriveose tähistamiseks kasutama «Liikluseeskirjas» toodud laiveose, pikkveose, raskeveose või väljaulatava veose tunnusmärke.
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/27067)
    Liikluseeskiri
    Väljaulatuv veos . Tunnusmärk on vähemalt 400 mm küljepikkusega ruut, milles on vaheldumisi 45º all punased ja valged kaldvöödid laiusega 1/8 küljepikkust. Eesmisel tunnusmärgil helgivad valged vöödid, tagumisel punased.
    (Allikas. https://www.riigiteataja.ee/akt/927101)
  1. § 169. Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral
    (7) Liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras.
  1. Sõidu katkestamine on ainuõige tegevus, sest sõidupiduri rike on eriti ohtlike viga, mille ilmnemisel sõitu jätkata ei tohi. (Allikas: Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri, https://www.riigiteataja.ee/akt/12753290)
  1. § 37. Juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile eesõiguse andmisel
    (1) Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, võib neid radasid kasutada erandina järgmiselt: 1) ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret, … .
  1. Roolvõimendiga autoga sõites vajab juht rooli pööramiseks vähem jõudu. Samuti vähendab roolivõimendi olemasolu tee ebatasasusest tingitud lööke juhi kätele ja aitab esirehvi lõhkemisel korral hoida autot teel.
    Praegusel ajal on autod, millel puudub roolivõimendi pigem haruldus.
  1. § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul
    (1) Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.
    (2) Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.
    Juhi paiknemisest kõrvalteel teavitab märk “Anna teed” koos lisateatetahvliga 834.
  1. Heal juhil on oluline saada turvaliselt sihtpunkti. Ta ei kasuta autot liikluses muul eesmärgil nagu näiteks võidusõiduks või adrenaliini saamiseks.
  1. § 13. Keskkonnakaitsenõuded
    (5) Õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit.
  1. § 48. Pöörded.
    (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    Märk “Ühesuunalise tee lõpp” osutab sellele, et asute teel, mis algas märgiga 521 “Ühesuunaline tee” – tee või sõidutee, mille kogu laiuses liiguvad sõidukid ainult ühes suunas (antud sõidutee on ühe- ehk pärisuunaline).
  1. Hõõgsüüte puhul toimub kütusesegu iseeneslik süttimine sisepõlemismootori silindris. Hõõgsüüde võib esineda vanemat tüüpi autodel ( eelmise sajandi autodel, kus kütuse pealevool ei olnud mootori väljalülitamisel katkestatud).
  1. LM § 5. Hoiatusmärgid ja nende tähendused
    18) märk 155 „Lahtine killustik“ – hoiatab lähenemisest kattega teelõigule, kus rataste alt paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid;
  1. § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld.
    (2) Sõidukit ei tohi peatada:
    12) haljasalal
    ilma selle omaniku või valdaja loata.
    9) lähemal kui 15 meetrit enne trammipeatuse liiklusmärki;
    § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
    (2) Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laiendina ehitatud parklat.
  1. § 29. Sõidukisse sisenemine ja sellest väljumine
    (2) Sõiduki ust ei tohi avada enne sõiduki seismajäämist. Sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Sõidutee- ja jalgrattarajapoolne uks ei tohi olla avatud kauem, kui see on vajalik sõitjate sisenemiseks või väljumiseks
  1. LM § 21. Tahvlite tähendused.
    1) tahvel 811 “Kaugus objektini” näitab kaugust märgist ohtliku kohani või ohtliku teelõigu alguseni, teatud keelu või piirangu alguseni, pärisuunas asuva objekti või kohani.
    Märgist edasi võib sõita kuni 100 m.
  1. Hädaabi telefoninumber 112 on kasutusel kõikjal Euroopas. Olles väljaspool Eestit Euroopa Liidus, tuleb number valida, kui:
    õnnetuses on kannatanuid, vajate kiiret arstiabi, on tulekahju või selle kahtlus, toimus plahvatus või on selle oht, on tugev õhureostus,  inimene on kuskile kinni jäänud, linnas on ohtlik metsloom, on pinnareostus, inimene on uppumas, toimus varing või on selle oht, on gaasiavarii või –leke, on veereostus.
  1. § 15. Sõidukiirus.
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    1) asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
    LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused.
    (8) Märkide 36 mõjupiirkond ulatub:
    2) väljaspool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni.
  1. Termostaat reguleerib jahutusvedeliku voolamist läbi mootori. Kui mootor on külm, siis termostaat on suletud ja jahutusvedelik on väikesel ringil ning kui mootor soojeneb, siis termostaat avaneb ja jahutusvedelik läheb suurele ringile. Auto termostaat võib rikki minna kas avatud või suletud asendis, kui läheb rikki avatud asendis, võib mootor töötada liiga jahedalt ja auto kütusekulu suureneb (sellest saab aru kui mootor soojeneb hästi aeglaselt). Kui termostaat läheb rikki suletud asendis, hakkab mootor ülekuumenema ning võib tõsiselt kahju saada (https://carfox.ee/blog/auto-jahutussusteem-tookord-hooldus/).
  1. Kiire reageerimine on viimane võimalus vältida ohtu sattumast. Siis võib olla, nt kas juhtub kokkupõrge või mitte. Et seda ei juhtuks, siis on juhil olulisem näha ette võimalikke stsenaariume ja välistada üldse vajadus kiire reageerimise järele. Selleks on juhil vaja kogemust ja oskust jaotada tähelepanu, täpset silmamõõtu ja teisi vajalike omadusi mis on vajalik mugavalt sihtpunkti jõudmiseks.
  1. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine.
    (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega.
    § 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld.
    (2) Sõidukit ei tohi peatada:
    12) haljasalal
    ilma selle omaniku või valdaja loata.
    Asulas võib parkida ka tee vasakul poolel, jättes teepeenral jalakäijale vabaks vähemalt 0,7 m laiuse käiguriba (LS § 20. (2)).
    Seda ei ole kollase sõiduki juht jätnud.
  1. Antud juhul tuleks vältida järske juhtimisvõtteid. Arvestada tuleb sellega, et rehvi lõhkemisel pidurdavad efektiivselt kolm ratast ja seega tuleb pidurdada sujuvalt ning püüda autoga jääda teele.
  1. Eesõigusmärgid “Peatu ja anna teed” ja “Anna teed” (on temale ainuomase kuju järgi äratuntav ka tagantvaates) kehtivad vaid ristuval teel sõitvale liiklejale. Ristmikul pöörates tuleb teeandmisel lähtuda:
    LS § 17. (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, … .
  1. Kütuse ja keskkonna säästmiseks on otstarbekas mootor kuni tõkkepuu avamiseni välja lülitada.
  1. Autojuhti kaitseb liiklusõnnetuse korral auto kere, turvapadjad ja hulk muid turvaseadmeid, mootor-ja jalgrattajuhi turvavarustuses on vaid kiiver ja riietus. Selline turvavarustuse vahe teebki mootor- ja jalgrattajuhist vähemkaitstud liikleja. Mootorratturid on autodest mobiilsemad nii külg- kui pikisuunalisel liiklumisel, mis teeb nad raskemini märgatavaks.
  1. § 45. Sõiduki asukoht sõites
    (9) … Vastassuunast läheneva sõiduki juht peab vasakule pöörava sõiduki juhile andma võimaluse vabastada trammitee.
  1. Tõhusama pidurduse annab see, kui sõiduki rattad ei lohise ega ei veere auto sõidukiirusega, vaid on veeremise ja blokeerumise piiril.
  1. Selle lülitiga saab lülitada sisse sisemist õhuringlust salongis. Kasutatakse siis, kui ei taheta väljast õhku sisse lasta – nt ebameeldiv lõhn või allergikutele sobimatu õietolm.
  1. Auto kliimaseade lisaks õhu jahutamisele ka kuivatab seda. Kasutatakse tõhusaks niiskuse eemaldamiseks klaaside sisepinnalt.