1. MÕISTED

1. MÕISTED 2017-02-11T06:54:04+00:00

 

Lk 2

  1. 14. Liikluskord. (1) Sõidukite liiklus on parempoolne.
    Sõidukid liiklevad kahesuunalise sõidutee paremal poolel. On ka riike, kus sõidetakse sõidutee vasakul poolel, näiteks Jaapanis ja Indias, kuid enamikes riikides on liiklus siiski parempoolne – vasakpoolne liikluskorraldus on valdavalt riikides, mis on endised Inglismaa kolooniad.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    71) sõiduauto on sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale kuni kaheksa istekohta;
    § 93. Mootorsõidukite kategooriad
    3) B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist;
    Täismass kuni 3500 kg viitab B-kategooria autole, mitte sõiduautole. Sellise täismassiga auto võib olla ka B-kategooria veoauto. C kategooria sõiduauto võib aga olla näiteks  maastikuauto Hummer täismassiga 3 700 kg. Sõiduki kategooria on kirjas registreerimistunnistusel.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    27) liikleja on isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina;
    Ka jalgrattur on juht (vt juht; sõiduk).
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    37) manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige;
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    66) registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi;
    90) tühimass on valmistaja määratud sõitjate ja veoseta, kuid juhiga täisvarustuses sõiduki mass;Ehk registrimass = tühimass + sõitjate mass + veose mass
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    68) ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata; (Pinnastede on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või kujunenud selleks sõidukite liikumisel looduslikul pinnasel. Pinnasteed võivad olenevalt aastaajast olla ajutiselt läbimatud (näiteks kevadsuurvee ajal)).
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    68) ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata;81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    76) sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad sõidurajal liikuda kahes reas;
    77) sõidurida on rida, mille moodustavad üksteise järel sõitvad sõidukid;
    Näiteks ühel sõidurajal  kõrvuti sõitvad mootorrattad moodustavad kaks sõidurida.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    96) õueala on jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega;
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    1) anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust;
    § 50. Sõidukiiruse valimine
    (7) Juht ei tohi:
    2) järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks.§ 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    31) liiklusoht on olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma;
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    68) ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata;

 

Lk 3

  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    7) eraldusriba on sõiduteid eraldav tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks;
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    3) auto on sõitjate või veose veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis. Autoks loetakse ka elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat;
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    4) autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend;
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    10) halb nähtavus on ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    19) juht on isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat, eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav
    73) sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul;
    Definitsiooni järgi on ka jalgrattur ja tasakaaluliikur juhid, sest muul jõul liiguvad  sõidukid on ka jalgratas ja tasakaaluliikur.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    22) kiirtee on asjakohaste liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega;võrdlusena81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    24) kontrollija on seadusega antud pädevuse piires sõidukeid, liiklejaid ja sõitjaid kontrolliv isik, kellel on kaasas oma pädevust tõendav dokument;
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    29) liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk,   teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline);
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    40) mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, pisimopeedi, maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla kuue kilomeetri tunnis;
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    75) sõidumeerik on autojuhi sõidu- ja puhkeaega registreeriv seade;