13 LIIKLUSOHUTUS

13 LIIKLUSOHUTUS 2017-02-12T08:16:26+00:00

 

Lk 49

  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    1) anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust;
  1. § 17. Tee andmise üldised kohustused
    (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti;
  1. § 24. (2) Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas  hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.
  1. § 36. Lapse ohutust tagavad lisanõuded
    (6) Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustust ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga.
  1. § 30. Turvavahendite kasutamine
    (2) Sõitjal ei pea turvavöö olema kinnitatud:
    1) jääteel sõites;
    2) kui tema tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või
    3) kui tal on kaasas arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta.
  1. Jalakäija sõidutee ületamisega ja vajadusega vältida otsasõitu.
    § 33. (1) Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist.
    § 24. (2) Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. … Ehk juht peab arvestama ka sellega, et jalakäijal on teeandmise kohustus.
  1. Pöördel võib bussi tagaosa ületada sõidurada tähistavat teekattemärgist ja ohustada sellega naaberrajal sõitvaid liiklejaid (LS § 48 (3)). Sõiduautode vaheline pikivahe peab olema piisav, et vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile (LS § 46 (1)).

 

Lk 50

  1. § 36. Lapse ohutust tagavad lisanõuded
    (2) Nähes teel või tee ääres last või seisvat bussi, millel on lasterühma tunnusmärk ja põlevad ohutuled, peab juht olema eriti tähelepanelik ja sõitma kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida.
    (5) Juht peab andma teed sõiduteed ületavatele lastele lasterühma saatja märguandel.
  1. § 36. Lapse ohutust tagavad lisanõuded
    (6) Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustust ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga.
    Ehk juhi kõrvalolev turvapadi tuleb välja lülitada.
  1. Euroopa Liidus kasutataval turvavarustusel peab olema märgis „E“, mis tagab vastavuse Euroopa Liidus kehtivatele turvanõuetele.
  1. Autos tohib olla sõitjaid niipalju kui on registreerimistunnistusel kohti ettenähtud. Süles võib sõita vaid seaduses lubatud erandjuhtumitel:
    § 36. Lapse ohutust tagavad lisanõuded
    (7) Auto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada. Auto, välja arvatud sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud. Erandina tohib bussi ja trolli istmel, välja arvatud esiistmel, täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla seitsmeaastane laps.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (5) Hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust.
  1. § 46. Piki- ja külgvahe
    (2) Asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit. See nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud.
  1. § 49. Tagurdamine ja tagasipööre
    (3) Juht ei tohi tagasi pöörata:
    1) ülekäigurajal;
    Ristmikel tagasipööre ei ole keelatud.
  1. § 49. Tagurdamine ja tagasipööre
    (3) Juht ei tohi tagasi pöörata:
    2) raudteeülesõidukohal;
    3) piiratud nähtavusega kohas.
    Kus on lubatud vasakpööra, on lubatud ka tagasipööre.
  1. § 66. Liiklus kiirteel
    Kiirteel ei tohi:
    1) liigelda jalakäija, loomaga, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse sõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 kilomeetri tunnis;
    2) peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala;
  1. § 66. Liiklus kiirteel
    Kiirteel ei tohi:
    3) sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria mootorsõidukiga ning üle seitsme meetri pikkuse autorongiga;
    4) pöörata tagasi, sõita eraldusribale ja eraldusriba katkestuskohale;
    5) tagurdada.
  1. § 67. Sõit tunnelis
    (5) Tunnelis ei tohi:
    1) tagurdada;
    2) pöörata tagasi;
    3) peatuda ega parkida väljaspool selleks määratud kohti;
    4) lasta sõiduki mootoril töötada kestva sõidutakistuse ajal.
  1. Juht peab vastavalt tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist kiirust, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seismajäänud sõidukile.
    Need on juhi kolm  põhilist kiirusevaliku kriteeriumit, mis peavad tagama ohutu sõidu.§ 50. Sõidukiiruse valimine
    (3) Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse vastavaks olukorrale, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:
    1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;
  1. § 50. Sõidukiiruse valimine
    (7) Juht ei tohi:
    1) põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid;
    2) järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks.

 

Lk 51

  1. § 65. Liiklus jääteel
    (1) Liiklemine jääteel toimub ainult valge ajal, kui nähtavus on vähemalt 300 meetrit.
  1. § 65. Liiklus jääteel
    (5) Juht ja sõitja peavad olema turvavööga kinnitamata.
    (8) Jääteel seisma jäämine on lubatud ainult hädaolukorras. Hädapeatatud sõiduk tuleb jäält võimalikult kiiresti eemaldada. Kui see osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada jäätee valvetalitust.
  1. § 65. Liiklus jääteel
    (6) Sõidukite jääteele sõitmise ajavahe peab olema vähemalt kaks minutit.
    (7) Sõidukite pikivahe jääteel sõites peab olema vähemalt 250 meetrit. Eesliikuvast sõidukist möödumine, möödasõit ja kahesuunaline liiklus samal sõiduteel on keelatud.
  1. § 65. Liiklus jääteel
    (8) Jääteel seisma jäämine on lubatud ainult hädaolukorras. Hädapeatatud sõiduk tuleb jäält võimalikult kiiresti eemaldada. Kui see osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada jäätee valvetalitust.
    (7) … Eesliikuvast sõidukist möödumine, möödasõit ja kahesuunaline liiklus samal sõiduteel on keelatud.
    (11) Jääteelt kõrvalesõitmine on keelatud.
  1. Pidurdusteekond sõltub pidurite rakendusteekonnast ja aeglustusteekonnast. Pidurisüsteemi tehniline korrasolek määrab ära pidurite rakendumise kiiruse ja efektiivsuse.
    Tee ja ilmastikuolud määravad ära tee haardeteguri. Näiteks kuiva asfaldi või kruusa tee puhul on haardetegur 0,6 … 0,8, märja tee puhul 0,5, vedela pori, sulalume puhul aga 0,3.
    Lähtuvalt kiirusest on ka peatumiseks vajalik aeg erinev. Sellest tulenevalt on ka Liiklusseaduses sõltuvalt kiirustest erinevad pikivahed: asulavälisel teel, kus kiirused on reeglina suuremad, on ka pikivahe suurem.
    § 46. Piki- ja külgvahe
    (2) Asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit.
  1. Rehvide ja teekatte vahelist haardumist iseloomustab haardetegur, mis on katseliselt määratav suurus. Haardetegur sõltub teekatte seisundist: kuiv, kare, märg, lumine või jäine, ja rehvide tüübist, mustrist, kuluvusest ning rehvi rõhust.

 

Haardetegur

 

Teekate φ
Asfalt kuiv

märg

porine

0,75…0,8

0,3…0,6

0,2…0,4

Kivitee kuiv 0,6…0,7
Kruusatee kuiv

märg

0,6…0,7

0,4…0,55

Pinnasetee kuiv

märg

0,5…0,65

0,2…0,5

Liiv kuiv

märg

0,2…0,3

0,4…0.5

Lumi tallatud

kohev

0,3…0,5

0,2…0,4

Jää kuiv

märg

0,07…0,15

0,1

 

Näiteks haardetegur 0,6 tähendab, et ühe tonni raskuse plokkis ratastega auto kohapealt liigutamiseks (haardumise ületamiseks) on tarvis rakendada jõudu,  mis on vajalik 600 kg raskuse ülestõstmiseks.

 

  1. Aktiivse turvavarustuse eesmärk on vähendada liiklusohtliku olukorda sattumise võimalust. Need on seadmed, mis peavad tagama sõiduki ohutuma liiklemise. Näiteks ABS pidurid, töökorras amortisaatorid.
  1. § 28. Sõitja kohustus juhi suhtes
    Sõitja ei tohi sõidu ajal tõmmata juhi tähelepanu sõiduki juhtimiselt kõrvale.
    § 29. Sõidukisse sisenemine ja sellest väljumine
    (1) Sõidukisse tohib siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab.
    (2) Sõiduki ust ei tohi avada enne sõiduki seismajäämist. Sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Sõidutee- ja jalgrattarajapoolne uks ei tohi olla avatud kauem, kui see on vajalik sõitjate sisenemiseks või väljumiseks.
  1. Passiivse turvavarustuse eesmärk on vähendada liiklusõnnetusse sattumisel inimvigastusi. Nendeks on näiteks turvapadjad, peatoed, turvavöö, deformeeruv auto esiosa.
  1. Korras amortisaatorid, ABS pidurid, rehvid kuuluvad aktiivse turvavarustuse hulka, sest aitavad vähendada liiklusõnnetusse sattumise ohtu.
  1. Turvavöö, kokkusurutav roolisammas ja peatoed kuuluvad passiivse turvavarustuse hulka, sest nende vajalikkus ilmneb alles liiklusõnnetusse sattumisel.
  1. 1800 on vaatevälja nurk, mida inimene suudab tajuda. Fokuseeritult näeb inimene nägemisvälja keskosas ja nähtavus äärealadel on ebaselge. Kiiruse kasvades juhi vaateväli aheneb.
  1. Eessõitva auto poolt ülestõstetud tolmu- ja poripilv vähendab tagasõitva juhi nähtavust. Selle parandamiseks on õige kiirust vähendades pikendada vahet eesoleva. Lisaks halvenenud nähtavusele võib eesoleva auto rataste alt paiskuda üles ka kruusakive, mis halvemal juhul kahjustavad tagasõitvat autot.

 

Lk 52

  1. Ebasobivast sõidukiirusest tulenevad paljud vead, mis viivad sageli liiklusreeglite rikkumise ja ka liiklusõnnetusteni. Üldjuhul on selleks kiiruseületamine, kus ei jõuta läbi mõelda ohutuks liiklemiseks vajalikku teavet. Selleks on põhiliselt kaasliiklejatega mittearvestamine ja tähelepanematus liikluskorraldusvahendite suhtes.
  1. Suurem pikivahe lubab jälgida rohkem liikluses toimuvat, väike pikivahe aga nõuab rohkem eesliikuva auto jälgimist. Seega võimaldab küllaldane pikivahe liiklusolude parema ja täpsema hindamise.
    Lisaks annab suurem pikivahe ka pidurdamiseks rohkem reageerimisaega, kui eesolev auto peaks tegema äkkpidurduse.
    Kui eesolev auto isegi natuke pidurdab, peab pidurdama ka tagasõitev auto. Piisavapikivahe puhul aga piisab näiteks sellest, kui tõsta jalg gaasipedaalilt – see tagab säästlikuma sõidu.
  1. Möödasõiduaeg on aeg, mille jooksul möödasõidetav väljub oma sõidurajalt. See sõltub mitmest tegurist – möödasõidukiirusest ehk möödasõitja ja möödasõidetava kiiruste vahedest ning sõidukite pikkustest. Näiteks pikast veoautost tuleb pikem maa mööda sõita kui sõiduautost ja kui möödasõitja ning möödasõidetava kiirused on võrdsed, siis möödasõit ei ole võimalik.
  1. Teise liiklejate valearvestus vaba sõiduraja olemasolust (punane auto). Suunamärguande mittenäitamine ja ainult oma õiguse järgimine on meie liikluses küllaltki sagedased olukorrad. Enamikel juhtudel on liiklusõnnetust võimalik vältida aga ka potentsiaalsel kannatajal. Antud juhul võib öelda, et ristmikul möödasõidu ohtlikkus seisneb ka selles, et möödasõit tõmbab endale liialt teiste liiklejate tähelepanu ja seetõttu võib juhtidel märkamata jääda muu oluline.
  1. Paraku ei oska juhid täpselt hinnata vastutuleva auto kiirust. Seda on kinnitanud hulk tehtud katseid, mille järgi hinnatakse kiirust tegelikust väiksemaks
  1. Kuigi punase sõiduki juhil ei ole vastavalt märgile “Sõidurajad ja -suunad” õigust sõita trammiteel, peab sinise sõiduki juht vältima avariiohtliku olukorra teket lähtuvalt LS §-ist 14 (2) ja mitte alustama pööret enne, kui on veendunud pöörde ohutuses.   
  1. Ohutule liiklemisele ei saa olla alternatiivi. Seega tuleb oodata ohutu möödasõidu võimalust.
  1. Ohutuled viitavad sõiduki tehnilisele rikkele, mil juhil on kohustus sisse lülitada ohutuled.
    § 39. Juhi märguanded
    (6) Seisval sõidukil peavad põlema ohutuled:
    1) asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle;
    2) liiklusõnnetuse korral;
    3) hädapeatamise korral.
    (7) Sõitval sõidukil peavad põlema ohutuled pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui üks lähituli või vähemalt üks tagumine ääretuli ei põle.
  1. § 169. Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral
    (1) Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht:
    1) võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9;
    2) tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;
    3) esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi.
  1. § 46. Piki- ja külgvahe
    (1) Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.
    Pikivahe suurus sõltub sõidukiirustest. Arusaadav on, et ohutult peatuda 20 km/h võib olla pikivahe väiksem, kui kiirusel 90 km/h. Nii ütleb ka LS:
    § 46. Piki- ja külgvahe
    (2) Asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit. See nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud.

 

Lk 53

  1. Põhjendamatult aeglase sõidu korral on möödasõidud veidigi tihedama liikluse puhul üsnagi tõenäolised. Tiheda liikluse ja pärisuunas vaid ühe sõiduraja olemasolul võib selline olukord, kus juht tahab mööda sõita, aga ei saa seda vastutulevate autode tõttu teha, tekitada autojuhis frustratsiooni. Samas takistab aeglane sõiduk ühtlast liiklusvoolu.
  1. Must jää tekib null kraadi lähedal, kui maapinnalt esmalt üles tõusnud ja seejärel uuesti maha langenud kaste on ära külmunud. See on peaaegu märkamatu jääkiht, mida võib olla visuaalselt raske tuvastada. Kui maapind aga läigib, võib eeldada, et see on libe.
    Ohutult saab seda kontrollida kohas, kus on piisavalt ruumi ja läheduses pole teisi liiklejaid – siis võib proovida pidurdada ja tunnetada aeglustust.
  1. Ohutu kiiruse puhul on juht rahulik, suudab jälgida liikluskorraldusvahendeid ja arvestada teiste liiklejate ning võimalike ohtudega.
  1. § 90. Mootorsõiduki juhtimise keeld
    (1) Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik:
    1) kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;
    2) kes ei täida juhile ja mootorsõidukile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid või
    3) kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.§ 91. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine
    (1) Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.
    (2) Juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui:
    1) on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid;
    2) on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis;
    3) tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus;
    4) tal puudub vastava sõiduki kasutamise õigus;
    5) mootorsõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud;
    6) tema juhtimisõigust tõendav dokument saadetakse ekspertiisi seoses võltsimise tunnuste ilmnemisega;
    7) on alust arvata, et ta terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele;
    8) sõidumeerikuga mootorsõiduki juht ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 130 sätestatud puhkeaja nõudeid;
    9) kõrge ohuastmega ohtliku veose veo nõuete rikkumiste korral.
  1. Kiirust vähendades kahaneb ühtlasi ka kurvis autot teelt väljatõukav tsentrifugaaljõud.
    (Ruutsõltuvus: vähendades sõiduki kiirust kaks korda, kahaneb tsentrifugaaljõud 4 korda.) Pidurdamisel kurvis väljalibisemise oht suureneb, sest pidurdus- ja tsentrifugaaljõud liituvad ning seega ületada rehvide haardejõu. Seetõttu tuleb kiirust vähendada enne kurvi.
  1. Mäest alla sõites on pidurdamisel rehvide haardejõud (kuna tee kalde tõttu on vähenenud rehvide erisurve ja ka kontaktpind teega) väiksem ja seetõttu on ka pidurdusteekond pikem kui mäest üles sõites.
  1. § 168. Üldine abistamiskohustus
    (1) Iga liikleja või sõitja on kohustatud abistama sündmuskohal vastavalt oma oskustele liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest ja teavitama sellisest inimesest viivitamata häirekeskust.
    (2) Kui häirekeskuse teavitamine liiklusõnnetuses kannatada saanud inimesest ei ole sündmuskohalt võimalik ja kannatanu juurde ei ole võimalik jätta abistajat, aga ka siis, kui liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese vigastused ei ole sellised, mis eeldaksid tema transportimist haiglasse kiirabiga, peab juht toimetama kannatanu võimalikult ohutul viisil lähimasse haiglasse.
    (3) Liikleja või sõitja peab viibima liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese juures, kui see on ohutu, kuni kiirabi, politsei või päästeüksuse saabumiseni. …
  1. Eestis on mindud üle üldisele 112 hädaabinumbrile 2014. aasta lõpul. Nii  politsei, päästjate kui ka kiirabi kutsumiseks tuleb helistada hädaabinumbrile 112.
    Telefoninumber 112 on kasutusel kõikjal Euroopas. Number tuleb valida, kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas. Tõenäoliselt, kui  helistada numbrile 110, suunatakse helistaja edasi numbrile 112.
  1. Eestis on mindud üle üldisele 112 hädaabinumbrile 2014. aasta lõpul. Ülemineku järel tuleb helistada hädaabinumbrile 112 nii politsei, päästjate kui ka kiirabi kutsumiseks. Hädaabi telefoninumber 112 on kasutusel kõikjal Euroopas. Numbrile tuleb helistada, kui vajate kiiresti abi politseilt ja tahate teatada korrarikkumistest, kuriteost või liiklusõnnetusest. Tõenäoliselt, kui  helistada numbrile 110, suunatakse helistaja edasi numbrile 112.
  1. § 169. Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral
    (1) Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht:
    1) võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9;
    2) tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;
  1. Kui Te ei tea, milline asutus on vastutav hukkunud või vigastatud loomade äraviimises
    või abistamise eest, siis telefoninumbrilt 112 suunatakse kõne või antakse probleemi
    lahendus edasi. Surnud või haavatud ulukitega tegeleb Keskkonnaamet – telefon
    on 1313. Linna või asula piires sõiduki alla jäänud või muul viisil hukkunud loomadest
    tuleb teatada kohalikule omavalitsusele, mis tegeleb kohalike heakorraküsimustega.
    Teedel hukkunud või vigastatud väikeulukitest võib teatada ka maanteeinfokeskuse
    telefonil 1510. Tallinnas 6 314 747.

 

Lk 54

  1. Hädaabi telefoninumber 112 on kasutusel kõikjal Euroopas. Olles väljaspool Eestit Euroopa Liidus, tuleb number valida, kui:
    õnnetuses on kannatanuid, vajate kiiret arstiabi, on tulekahju või selle kahtlus, toimus plahvatus või on selle oht, on tugev õhureostus,  inimene on kuskile kinni jäänud, linnas on ohtlik metsloom, on pinnareostus, inimene on uppumas, toimus varing või on selle oht, on gaasiavarii või –leke, on veereostus.
  1. § 169. Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral
    (2) Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht:
    1) kui liiklusõnnetuse kohal on sooritamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toimingud, tähistama selle koha ohukolmnurgaga vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9 ja tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;
    2) teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt;
    3) andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires;
    4) kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid.
    (4) Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
    1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;
    2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel;
    3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed;
    4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;
    5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
    (5) Lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (3) Helisignaali võib juht anda vaid ohu tekkimisel ja väljaspool asulat ka liikleja tähelepanu äratamiseks.
  1. Esiklaasi saab muuta paremini läbipaistvaks, kui pesta klaasi väljast spetsiaalse vahendiga, mis puhastab klaasi peale sattunud õli ja muud raskestipestava mustuse, mida tavaline klaasipuhasti ei eemalda. Samuti tuleb puhastada esiklaasi salongis, kus esiklaasile koguneb tolmu ja muud raskesti eemaldatavat mustust. Esiklaasi puhtusest annab selgesti märku eespoolt madalalt salongi paistev päike, mis musta klaasi puhul on praktiliselt läbipaistmatu.
  1. Sajuga kaasneb sageli niiskuse teke autos, mis väljendub udustes klaasides. Lisaks õhu jahutamisele kaasneb kliimaseadme sisselülitamisega ka õhu kuivatamine. Seepärast on uduste klaaside puhastaiseks õige kasutada ka kliimaseadet või konditsioneeri. Samuti aitab vaatevälja hoida selgema klaasidele kantud vetthülgav vahend.
  1. Udu tekkimisel kaasneb inimesel illusioon, nagu asuksid objektid kaugemal.
  1. Erksamat värvi sõidukid toovad liikumist rohkem ja paremini välja, kui tumedamat värvi sõidukid. Siit ka illusoorne arusaam, et erksavärvilised sõidukid liiguvad kiiremini.
  1. Pidurdusteekond pikeneb samuti nagu kasvab kineetiline energia – seos on ruutsõltuvus. Ehk kiiruse kasvades kaks korda pikeneb pidurdusteekond neli korda. Pidurdusteekonda pikendavad veelgi enam piduriteta haagisega sõit ja sõitmine langul.
  1. Inimene näeb teravalt vaatevälja keskosa. Mida kiiremini auto sõidab, seda kaugemale on juhil vaja vaadata ehk siis kiiruse kasvades vaateväli aheneb.
  1. Antud juhul nõuavad kõik nimetatud punktid vähemal või rohkemal määral juhi tähelepanu ja jätavad vähem tähelepanu liikluse jälgimiseks.
  1. LM § 5. Hoiatusmärgid ja nende tähendused
    16)  märk 151 „Libe tee“ hoiatab lähenemisest libedale teelõigule, mille libedus ei ole tingitud lumest ega jääst, vaid märja teekatte väikesest haardetegurist;
  1. Paraku näitab statistika, et suurem riski sattuda liiklusõnnetusse on just alla viie aastase kogemusega juhtidel, kellel on kujutletava ja tegeliku sõiduoskuse erinevus suurem.

 

Lk 55

  1. Tagurdamise ohtlikkus seisneb vaatevälja piiratuses, sest peeglid ja üle õla vaade ei anna üheaegset ülevaadet sõiduki taga toimuvast.
  1. Kohapealt liikuma hakkamine nõuab rohkem energiat kui juba sõitva auto hoidmine liikumises. Seetõttu on oluline püüda autoga mitte seiskuda. Rasketes oludes on autol kõige kergem sõita otsesuunas – iga järsem roolipööre võib põhjustada auto jäämise kinni.
  1. Välja on toodud kohad, kus sõiduki liikumise suunda võib mõjutada külgtuul. Külgtuule ohtlikkus kasvab ühes külgpinna suurusega nagu näiteks veoautod ja bussid. Tugev tuul võib liikumissuunda muuta ka näiteks haagissuvilatel ja B-kategooria veoautodel. Tuule poolt enam mõjutatud riskigruppi kuuluvad ka mootorrattad.
  1. Tegemist on meie laiuskraadil elavatele inimestele sobiliku temperatuuriga. Lõunamaalastele võib see natuke jahe tunduda.
  1. Loomad võivad teele ilmuda igal ajal, kuid tõenäolisemalt siiski hommikul ja hilistel õhtutundidel.
  1. , 7. Väsimusest ja unisusest aitab mingiks ajaks üle saada vereringet taastavad harjutused.
    Liiga täis kõht vastupidiselt viib vere seedeelunditesse ja suurendab seega unisust veelgi.
    Organismi väsitab ka saunaskäik.
  1. Antud juhul tuleks vältida järske juhtimisvõtteid. Arvestada tuleb sellega, et rehvi lõhkemisel pidurdavad efektiivselt kolm ratast ja seega tuleb pidurdada sujuvalt ning püüda autoga jääda teele.
  1. Oluline on anda endast märku (signaali, tulede vilgutamisega) ja vähendada kiirust. Kui midagi ei muutu, tuleb teelt paremale välja sõita. Teelt väljasõidul on kokkupõrkest oluliselt parem tagajärg.

 

 

  1. Juhtimise taastamiseks tuleb kõigepealt taastada rehvide haardumine teega. Selleks tuleb vähendada rehvidelt ülekantavaid jõudusid – pidurdusjõudu või kiirendusjõudu. Ehk siis kõige kindlam on vajutada siduripedaalile ja püüda taastada juhtimine.

 

Lk 56

  1. Oluline on valida sobiv kiirus enne ohtliku teelõiku ja mitte rakendada teekattele liigset jõudu pidurdades või siis kiirendades järsult, vaid tehes seda sujuvalt.. Rehvide haakumise hoidmiseks on oluline ka sujuv roolipööre.
  1. Koolmekohaga tuleb eelnevalt tutvuda vahetult enne selle läbimist, et vältida mõnda auku või kivi otsa sõitmist. Koht, kus vee tase on summutitorust kõrgemal, tuleb läbida ühtlase kiirusega, kuna siis ei tungi vesi summutisse. Kui summutisse on sattunud vesi, siis auto ei käivitu.
  1. Haardetegurit vähendab kõik kõvakatte ja rehvi vahele jääv – vesi, liiv, muda või lumi – kõik see vähendab rehvide haardumist teega.
  1. Tugeva vihma ja suure kiirusega võib rehvide ja teepinna vahele tekkida veekiil, mille tagajärjel võivad rehvid kaotada haarduvuse ja sattuda libisemisse. Veekiilu teket soodustavad kulunud ja laia kontaktpinnaga rehvid ning sõiduteel sissesõidetud rööbastesse kogunenud vesi.
  1. Kui auto rattad blokeeruvad, hakkab auto teekattel libisema ja jätkab liikumist suunas kuhu ta liikus hetk enne pidurite rakendumist. Erinevalt ABS tüüpi pidurisüsteemist, mis pidurdab katkendlikult, ei ole blokeeritud ratastega pidurdav sõiduk juhitav.
  1. ABS pidurdussüsteem töötab põhimõttel, kus rattad veerevad ja blokeeruvad vaheldumisi. Rataste veeremine tagab auto juhitavuse ja nende blokeerimine auto pidurdamisvõime.
  1. Eestis võib udu esineda kõikjal, kuid sagedamini on seda niiskemates kohtades nagu soised alad, jõe- ja järve äärne. Udu koguneb madalamatele aladele nagu nõod ja orud.
  1. Juhi valmisolek vähendab reageerimisaega, kuid inimese reageerimisvalmidus kestab vaid piiratud aja. Väsimus, pime aeg ja üksluine tee aga pikendavad reageerimisaega.
  1. Kui teele ilmub loom, tuleb esiteks vähendada kiirust ja kui loom teelt ei liigu, tuleb võimalusel mööduda temast tagant.
  1. Must jää tekkib reeglina hilissügisel, mil teekatte temperatuur on 0 …-3⁰C ja alajahtunud vihma- või udupiisad jäätuvad. Must jää tekib sagedamini just sildade peal, sest nende alt kerkib üles musta jää tekkimiseks vajalik niiskus. Samuti tekib seda hommikutundidel lagedatel kastemärgadel ja seejärel jahtunud teelõikudel.
  1. Haardetegurit vähendab kõik kõvakatte ja rehvi vahele jääv – vesi, liiv, muda või lumi – kõik see muudab tee libedamaks ja pidurdusteekonna pikemaks. Sisselülitatud klaasipuhastid pühivad esmalt klaasile sadestunud mustuse laiali ja seejärel eemaldavad selle – klaasi läbipaistvus paraneb alles siis.

 

Lk 57

  1. Vesiliu puhul tekkib veekiil rehvi ja teekatte vahele, mistõttu rehvide haardumine teepinnaga kaob ja sõiduk võib kaotada juhitavuse. Haardumise kadumisega kaasneb pidurdusteekonna pikenemine.
  1. Kurvis, kus on oht välja libiseda, tuleb enne kurvi kiirust vähendada. Pidurdades pöördel, liitub pidurdusjõule tsentrifugaaljõud, mis soodustab kurvist välja paiskumist. Kiirust võib ettevaatlikult lisada juhul, kui üle poole kurvist on edukalt läbitud.
  1. Pärast pindamist ei ole killustik veel teekattega seotud ja võib rataste alt üles paiskuda. Ülespaiskunud graniitkillustik võib rikkuda taga- või kõrvalsõitva auto värvi või klaase, samuti vigastada lahtioleva küljeakna kaudu juhti ja kaassõitjaid. Ohtu minimeerib kiiruse vähendamine tavaliselt 30 km/h-ni. Aeglasem sõit ei paiska teekattelt välja niipalju killustikku kui kiirem sõit, vaid pigem aitab seda teekattesse suruda. Samuti tagab aeglane sõit parema juhitavuse teekattel, kus lahtise killustiku tõttu on rehvide haarduvus teekattega vähenenud.
  1. § 33. Juhi üldkohustused
    (7) B-, C-, D- ja T-kategooria mootorsõiduki juht peab halva nähtavuse korral ja pimeda ajal asulavälisel teel hädapeatamise korral autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja sõiduteel viibimisel kandma ohutusvesti.
  1. § 33. Juhi üldkohustused
    (11) Juhil on keelatud:
    1) tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes;
  1. Kruusatee ja rehvide vaheline haardetegur on mõnevõrra väiksem kui kõvakattega teel, mistõttu ka pidurdusteekond on natuke pikem. Kruusatee koosneb purustatud kruusast, mis kuiva ilmaga tolmab ja halvendab seega tagasõitja nähtavust. Kuigi kruusateede ehitus on odavam kui asfaltteede rajamine, kuluvad need kiiremini ja vajavad aeg-ajalt silendamist. „Treppis“ ehk lainelisel teel on rehvide kontaktpind teekattega hüplik. Rehvide haardevõime on aga kurvi edukaks läbimiseks oluline.
  1. Asulas sõites on juht kohustatud andma teed peatusest väljuvale ühissõidukile. Arvestada tuleb aga ka sellega, et ka ühissõiduki juhid võivad vahel eksida ja mitte näidata õigeaegselt suunamärguannet. Samuti tuleb arvestada, et seisva bussi eest astub ootamatult välja sõiduteel olev jalakäija. Seetõttu tuleb peatuses ühissõidukile lähenedes olla väga tähelepanelik.
    Kuna ühissõiduki mõõtmed on suured, siis võib mõni liikluskorraldusvahend jääda tema taha varju.
  1. Teetöö nõuab sõidukijuhilt kiiruse aeglustamist, arvestada tuleb sellega, et puhastustööde käigus võib üles paiskuda tolmu, pori, ja talvel ka lund. Teehooldusauto gabariidid on reeglina suuremad kui ääretuled. Pimedas asulavälisel teel vastutulev teehooldusauto ohtlikkus seisneb tema mõõtmete hoomamatuses. Kui sõidukit ümbritseb ülestõstetud lume- või poripilv, siis tuleb mööduda vastutulevast teehooldusautost suurema külgvahega.
  1. Tuleb arvestada, et vähem sõitnud juhi sõidukogemus on napim kui pikemat aega sõitnud juhil. Nooremad juhid saavad kogemusi nii teiste kui enda vigadest, nii positiivse, kui ka negatiivse tagasiside kaudu. Paraku jäävad avalikkusele silma just viimased.
  1. Juht peab valima sellise kiiruse, et suudab sõiduki peatada enne nähtavat takistust ja vältima ohtu. Ehk vastustundetu on autojuht, kes halva nähtavuse ajal “sõidab oma tuledest ette”.
    § 50. Sõidukiiruse valimine
    1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;
  1. Pimeda ajal nägemine on seotud silma adaptatsiooni, ehk silma kohanemisega muutunud valgusega. Valgest pimedasse või pimedast valgesse minekul tuleb silmal enne kohanema, kuniks osaliselt või täielikult kaotatud nägemisvõime taastub. Sel ajal liiklusoht suureneb. Silm kohaneb alati nägemisväljas oleva tugevama valgusallikaga, – näiteks vastusõitva auto tuled pimestavad juhti ja silmadel tuleb kohaneda uue nähtavuskaugusega. Kohanemisajaks on enamasti 8…15 s. Selle ajaga liigub auto edasi üsna pika maa. Kui auto liigub 90 km/h, siis läbib ta selle ajaga umbes 200 – 400 meetrit. Silma kohanemispuudujäägi kompenseerimiseks tuleb samuti õigel ajal sisse lülitada tugevam valgusallikas- kaugtuled. (Allikas: http://www.hot.ee/a/archy7/#_Toc73422223, Artur Stepanov).
  1. Silma kohanemisaeg varieerub vanuseliselt ja inimeste vahel, kuid tavapäraseks kohanemisajaks peetakse 10 sekundit.

 

Lk 58

  1. Et silmad ei hakkaks tugeva valgusallikaga kohanema on õige sellesse mitte vaadata, vaid näiteks pöörata pilk näiteks paremale teeserva.
  1. Märgutuli hoiatab mitme muu asja hulgas ka õlitaseme langust alla lubatud piiri. Piduriõli kadumist pidurisüsteemist näitab ka see, kui piduripedaali on võimalik suruda vastu põrandat. Kustunud märgutule puhul võime eeldada, et õlitase vastastab normile.
  1. § 16. Liikleja kohustused
    (3) Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus käesoleva seaduse või liikluskorraldusvahendi nõudega, välja arvatud juhul, kui see ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda.
  1. Pikkadel laskumistel mägedes on õige pidurdada mootoriga, sest mootoril on jahutus mida piduritel ei ole. Pidurdades sõidupiduriga võivad pidurikettad üle kuumeneda ja kaotada oma pidurdamisomadused.
    Mägedes võivad ilmastikutingimused muutuda liikuvate õhuvoolude tõttu kiiresti. Kilomeetri pikkuse teelõigu jooksul võib olla näiteks nii päikest, vihma kui jäidet.
    Mägised teed on  kõrgema ohu astmega, reeglina ka kitsamad ja kurvilisemad, kui seda on lauskmaa teed (nt. sõit serpentiinidel). Seetõttu on põhjendatud ka tunduvalt madalam sõidukiirus.
  1. Koolmekohta läbides on eelnevalt vaja kontrollida selle läbitavust, eriti, kui tegu on tundmatu kohaga. Koolmekoht tuleb läbida väikese kiirusega, et elektrisüsteemi ei sattuks veepritsmed. Vaikne sõit välistab ka hoo mahavõtmise vajaduse sest, gaaspedaali järgi lastes võib sattuda summutisse vesi, mis ei võimalda enam mootorit käivitada.
  1. § 53. Juhtide vastastikused kohustused möödasõidul
    (3) Kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad tema järel sõitvad juhid seda võimaldama.
    Vastasel juhul toimuks laupkokkupõrge
  1. Möödasõiduaeg on aeg, millal möödasõidetav on välja sõitnud oma sõidurajalt ja sõltub mitmest tegurist – möödasõidukiirusest ehk möödasõitja ja möödasõidetava kiiruste vahedest ning sõidukite pikkustest. Näiteks pikast veoautost kulub pikem maa mööda sõita kui sõiduautost, ja kui möödasõitja ning möödasõidetava kiirused on võrdsed, siis möödasõit ei ole võimalik.
  1. Kõige olulisem maanteesõidu erinevus asulasõidust on sõidukiirus. Sellest tulenevalt on oluliselt pikem ka peatumisteekond. Maanteel on rohkem ruumi ja sõit tundub ohutum. Selline tunne lubaks kiirust tõsta, et saavutada asulasõidu pingelisus. See aga soodustab kiiruse ebaõiget hindamist. Mugava ja üksluise sõidu puhul ei ole juht valmis ootamatusteks – seetõttu on ka reageerimiskiirus aeglasem kui seda vaheldusrikkama sõidu puhul.
  1. Märki kasutatakse teelõigul suurima lubatud kiiruse kehtestamiseks.
    Märk pannakse teelõigu ette, kui kiirust on vaja muuta. (EVS 613:2001:47)
  1. § 66. Liiklus kiirteel
    Kiirteel ei tohi: 1) liigelda jalakäija, loomaga, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse sõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 kilomeetri tunnis;
    § 48. Pöörded
    (5) Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile.
    Kohustus kasutada kiirendusrada kehtib kõikide teede kohta, kus see on olemas. Eestis kiirteid ei ole, kuid selline  põhimõte kehtib reeglina igal pool –  et kiiremini liikuvad sõidukid paiknevad vasakul poolel (seda muidugi parempoolse liiklusega maades). Ehk siis pärisuuna radadel sõidavad vasakul pool kiiremini liikuvad sõidukid.
  1. Pikemal sõidul peateel ja vähese liiklusega teel sõidukiirus suureneb – põhjuseks on juhi organismi kohanemine ühtlase kiirusega.