C-KATEGOORIA

C-KATEGOORIA 2017-02-12T03:30:47+00:00

 

Lk 81

  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele
    N kategooria (veoauto) sõidukid on vähemalt neljarattalised veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid:
    1. a) N1 kategooria on sõiduk, mille täismass ei ületa 3,5 t;
    2. b) N2 kategooria on sõiduk, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 12 t;
    3. c) N3 kategooria on sõiduk, mille täismass on üle 12 t.
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa5.pdf#)
  1. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erinevate kiirustega. Seda läheb vaja näiteks pööretel, kus kurvi raadius silla ratastel on erinev ja seega on erinev ka kurvi läbitav teekond. Diferentsiaali puudumisel või kui diferentsiaal on lukustatud, pöörlevad vedava  silla rattad ka kurvis ühesuguse kiirusega, mis ebavõrdse teekonna pikkuse puhul tähendab aga rehvide liigset kulumist.
  2. Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele
    § 9. Keelumärgid ja nende tähendused
    24) märk 341 „Massipiirang“ keelab sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille tegelik mass on suurem, kui märk näitab, liikluse;
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011006)
  1. Raskuskese on ettekujutletav punkt, kus koondatuks loetakse auto mass. Mida madalamal on raskuskese, seda paremini püsib auto teel. Ja vastupidi – mida kõrgemal on raskuskese, seda suurem on külilipaiskumise oht. Külgtuule mõju autole sõltub auto pinna suurusest – mida suurem on mõjutatav pindala, seda suurem on tuulepoolne mõjujõud.
  1. Diislikütusele esitatavaid kvaliteedinõudeid reguleeriv standard Eestis sätestab, et suvisel perioodil (1.03 – 30.11) on lubatud Eestis müüa suvist diislikütust külmfiltri ummistumispunktiga vähemalt -5°C. Alates 1. detsembrist tuleb müüa aga talvist diislikütust külmfiltri ummistumispunktiga vähemalt -26°C ja hägustumispunktiga -16°C.
    Samas lubab vedelkütuseseadus müüa Eestis talvisel perioodil ka suvist diislikütust, kui see on tarbijale arusaadavalt tähistatud ja kui samas müügikohas on saadaval ka talvine diislikütus. Näitajaks, millega iseloomustatakse diislikütuse võimet külmale vastu pidada, on hägustumispunkt ehk temperatuur, mille juures tekivad kütuses esimesed parafiinikristallid. Teiseks sarnaseks näitajaks on külmfiltri ummistumispunkt – temperatuur, mille juures on parafiinikristalle nii palju, et need ummistavad sõiduki kütusefiltreid.
    (Eesti Standardikeskus: EVS-EN 14214:2012+A1:2014 (tasuline); lisateave: http://tarbija24.postimees.ee/718314/pakasega-tuleb-autoomanikel-jalgida-diislikutuse-kulmataluvusnaitajaid)
  1. Liiklusseadus
    § 2. Mõisted
    85) teljekoormus on osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed;
  1. Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestuse kord
    § 7. Vaheajad
    (1) Pärast nelja ja poole tunnist sõiduaega peab juht tegema vaheaja kestusega vähemalt 45 minutit. Seda vaheaega võib jagada vähemalt 15-minutilisteks vaheaegadeks, mis on jaotatud sõiduajale ja vahetult pärast sõiduaega selliselt, et vaheaegade kestus kokku oleks vähemalt 45 minutit. Vaheaega ei pea kasutama enne puhkeaja algust.
    (2) Vaheaegade jooksul ei tohi juht teha mingit muud tööd, kusjuures muu tööna ei arvestata ooteaega ja aega, mida veedetakse liikuvas sõidukis, praamil või rongis.
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/26860)

Lk 82

    1. Praeguses ametlikus keeles heitgaasitahma C-sisaldusest enam ei räägita, vaid kasutatakse selle asemel laiemat mõistet tahked osakesed (ingl particulate matter), lühendit PM või öeldakse: partikkel.
      Kõrge temperatuuri tõttu tekib diiselmootori heitgaasis lämmastikoksiide NOx tunduvalt rohkem kui ottomootoris. NOx soodustab osoonisisalduse vähenemist välisõhus, sudu teket ja hingamisteede haigusi.
      Ottomootoriga võrreldes on diiselmootoris NOx sisalduses oluline erinevus ka selles, et üldine põlemine toimub alati õhuliiaga (liigõhutegur l = 1,2-5,0), mistõttu heitgaas sisaldub oluliselt rohkem tahma, kuid samas vähem CO-d (vingugaas) ja HC-d.
      (Allikas: http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1997/4_1997/auto497.htm;
      http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/19_Roheline%20logistika.pdf)

  1. EGR- süsteem tagastab osa heitgaasidest väljalaskekollektoris sisselaskekollektorisse.
    Süsteemi peamine ülesanne on heitgaaside toksilisuse vähendamine mootori  soojendamise ja järsu kiirendamise režiimis, mis toimub rikastatud kütteseguga.
  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele Lisa 1 Kood 1115. Mittevedava telje suurim lubatud registrikoormus
    Nõue: lubatud suurim registrikoormus üksikul mittevedaval teljel 10 t.
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa1.pdf#)
  1. Liiklusseadus
    § 88. Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid
    (1) Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.
    (2) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.
    Erinevalt Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidest ei saa teiste viisavaba sissesõitu võimaldavate riikide territooriumile siseneda ID-kaardi alusel, vaid kaasas peab olema Eesti kodaniku pass.
    Roheline kaart tuleb kaasa võtta, kui soovitakse sõita väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvatesse riikidesse. Näiteks: Albaania, Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Iisrael, Iraan, Makedoonia, Maroko, Moldova, Montenegro, Serbia, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Valgevene, Venemaa jt.
  1. Trummelpiduri suurim miinus on see, et kuumenedes trummel paisub ja süsteem kaotab olulisel määral pidurdusefektiivsust (mittelineaarne toime). Trummelpidur ka jahtub märksa kauem kui ketaspidur (eriti võrreldes ventileeritava ketaspiduriga). See tähendab, et suurel kiirusel järsult pidurdaval veoautol on ketaspidurid peamiselt turvakaalutlustel. (Väikestel ja aeglastel linnaautodel puudub eriline vajadus ketaspidurite järele – seda näitab ka trumlite kasutamine enamasti tagasillal.)
    Ketaspidurite pluss on see, et jahutus ja prügi (piduritolmu) ärajuhtimine on parem, klotsid kuluvad ühtlasemalt kuna klotsi pinnale rõhuv jõud jaotub paremini. Samuti on need konstruktsioonilt tugevamad, kiire rakendus- ja lahutusvõimega ning on ka hõlpsama montaažiga (lihtsam on klotse piduriklotse vahetada).
  2. § 8. Veose paigutamine sõidukile
    (1) Veose mass peab jaotuma võimalikult ühtlaselt sõiduki kere põhjale. Väikesemõõtmelise, kuid raske veose massi ühtlaseks jaotamiseks kere põhjale peab kasutama alusraami.
    (2) Veos peab olema laaditud sõidukile nii, et tema raskuskese oleks võimalikult madalal ja veos moodustaks ühtse terviku.
    (3) Veose raskuskese peab olema sõiduki pikisuunalise telgjoone lähedal kere keskel.
    (4) Võimaluse korral peab veos toetuma kere esiseina vastu. Veos ei tohi toetuda kere seintele, kui need ei ole selleks ette nähtud.
    (5) Veose teravad otsad peab laadimisel suunama tahapoole.
    (6) Sõidukile paigutatud veos ei tohi piirata juhi vaatevälja, varjata tulesid ja sõiduki registreerimismärki.
    (7) Kui sõidukil oleva veose osad laaditakse maha eri kohtadesse, tuleb veos vajadusel pärast iga osa mahalaadimist ümber laadida, et säiliks sõiduki tasakaal ja liikumise stabiilsus.
    Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/201504)
  1. § 6.Veose kinnitusvahendid
    (1) Veose kinnitusvahendid peavad olema korras ja piisavalt tugevad, hoidmaks veost paigal ja koos.
    (2) Veose kinnitamiseks võib kasutada sidumisvöösid, trosse, kette, tugiposte jt vahendeid.
  1. § 15. Plaatmaterjali vedu
    (1) Plaatmaterjal peab enne laadimist olema virnastatud ja virnad seotud. Lehtmetalli on soovitatav siduda metallribadega.
    (2) Virnad tuleb sõidukile kinnitada. Kui sõiduki kere on varustatud külgseinte ja postidega, ei ole kinnitamine nõutav.§ 3. Sõiduki juhikabiini kaitse
    (1) Veoste veol kasutataval sõidukil peab olema juhikabiini kaitse või kere põhjaga jäigalt ühendatud ja vajadusel kõrgendatud ning tugevdatud esisein.
    (2) Juhikabiini kaitse ei ole nõutav:
    1) poolhaagist vedaval autol, kui poolhaagisel on esiäär;
    2) furgoon- ja paakautol ning furgooni ja paagiga poolhaagisel;
  1. Nõuded sõidumeerikule ja selle paigaldamisele ning sõidumeeriku kontrollimise tingimused ja kord
    § 2. Üldnõuded sõidumeerikule
    (4) Sõidumeerik peab mõõtma ja registreerima:
    1) sõiduki läbisõitu;
    2) sõiduki kiirust;
    3) sõiduaega;
    4) muud töö- või valveaega;
    5) töö vaheaegu ja igapäevast puhkeaega.
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/109032011013)
  1. Liiklusseadus
    § 137. Andmete säilitamine
    (1) Vedude korraldamisel mootorsõidukiga, millel on digitaalne sõidumeerik, peab tööandja:
    1) säilitama vähemalt 12 kuud juhi sõidu- ja puhkeaja salvestatud andmeid elektroonselt muutmata kujul, juhi allkirjastatud väljatrükkidena või ajutiselt mehaanilise sõidumeeriku kasutamise korral salvestuslehtedel;
    2) täitma juhi tööaja arvestuse dokumentide alalhoidmisel raamatupidamise seaduse § 12 nõudeid;
    3) tagama juhi kaardilt andmete regulaarse kopeerimise vähemalt 28 päeva, sõidukist vähemalt 90 päeva järel.
  1. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri
    § 5. Luba veol
    (1) Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel.
    (2) Erandina ei ole luba vaja, kui koorma laius ei ületa 3 m ja/või koorem ei ulatu sõidukist ette- ega tahapoole üle 2 m tingimusel, et sõiduki laius ei ületa «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust. Vedu peab toimuma ja veos peab olema tähistatud määruses toodud nõuete kohaselt.
    §23. Väljaulatuva veose tähistamine
    Sõidukist (autorongist) ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva koorma kaugeim punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga.
    § 19. Tunnusmärgid
    Olenevalt eriveoki olemusest ja mõõtmetest peab eriveose tähistamiseks kasutama «Liikluseeskirjas» toodud laiveose, pikkveose, raskeveose või väljaulatava veose tunnusmärke.
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/27067)
    Liikluseeskiri
    Väljaulatuv veos . Tunnusmärk on vähemalt 400 mm küljepikkusega ruut, milles on vaheldumisi 45º all punased ja valged kaldvöödid laiusega 1/8 küljepikkust. Eesmisel tunnusmärgil helgivad valged vöödid, tagumisel punased.
    (Allikas. https://www.riigiteataja.ee/akt/927101)
  1. Liiklusseadus
    § 130 (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud
    nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui:
    1) sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad oma veoste veol kuni 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb, kaasa arvatud linnad, mis jäävad sellesse piirkonda;
    2) sõidukit kasutatakse loomsete jäätmete või korjuste veol;
    3) sõidukit kasutatakse loomade veol põllumajandustootjalt samas maakonnas asuvale turule ja vastupidi või turult kuni 50 kilomeetri kaugusel asuvasse tapamajja;
    4) sõiduk või sõiduk koos haagise või poolhaagisega, mille lubatud suurim täismass kokku ei ületa 7500 kilogrammi, veab juhile seoses tema tööga vajalikke materjale, seadmeid või masinaid. Sellist sõidukit tohib kasutada ettevõtte asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus;

 

Lk 83

  1. Liiklusseadus
    § 130. Nõuded mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajale
    (1) Sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist … .
    (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 10 lõikes 4 nimetatud isikud peavad järgima juhi töö- ja puhkeajale õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Nimetatud määruse nõuetest kõrvalekalduv võlaõigusliku lepingu tingimus on tühine.
    (3) Juhi tööaeg on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 kohaste vahe- või puhkeaegade ja muu tööõigust reguleeriva õigusakti kohaste vahe- või puhkeaegade vaheline aeg, millal juht on kohustatud autovedu sooritama, korraldama või ette valmistama.

III. ÜLEVAATUSELE ESITAMISE TÄHTAJAD

  1. Korralisele ülevaatusele, rahvusvahelisele ülevaatusele, ADR-sõiduki ülevaatusele, – auto ja tema haagise ülevaatusele peab sõiduki esitama:
    12.3. Ülejäänud sõidukid:(Allikas: Sõiduki tehnoülevaatuse eeskirja kehtestamine: https://riigiteataja.ee/akt/90980)
  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded1
    Kood 203. Kaugtule laternad
    Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks või neli kaugtule laternat. N3 kategooria sõidukile on lisaks neljale kaugtule laternale lubatud paigaldada kaks lisakaugtule laternat. N3 kategooria sõidukil võivad üheaegselt põleda mitte rohkem kui kaks paari kaugtule laternaid. Kui M1, M2, M3, N1 ja N2 kategooria sõidukil on neli kaugtuld peitlaternates, siis on lubatud paigaldada kaks lisakaugtule laternat, mida võib kasutada ainult lühiaegse valgussignaali edastamiseks. L kategooria sõidukil, v.a L6e kategooria sõidukil, peab olema üks või kaks kaugtule laternat. L6e kategooria sõidukile võib olla paigaldatud üks või kaks kaugtule laternat. Kaugtule laternate asetamine haagisele on keelatud;
    (Allikas: Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded:  https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13050817)
  2. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele
    Kood 116. Suure sõiduki tunnusmärk
    Nõuded:
    3) N3 kategooria sõiduki, v.a sadulveduki, taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid, millel peavad olema vaheldumisi kollased valgustpeegeldavad ja punased fluorestseerivad kaldtriibud vastavalt joonisele (Allikas:https://www.riigiteataja.ee/akt/116062011008 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13050817  Lisa 2)
  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele
    Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri jääksügavus
    Nõuded:
    1) mustri jääksügavus peab olema vähemalt:
    b) M ja N kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm;
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa1.pdf# )
  1. Ülestõstetud abisilla puhul väheneb rataste veeretakistus, millest sõltub ka kütusekulu. Paljude muude tegurite seas sõltub rehvide kulumine ka läbisõidust.  Abisilla ülestõstmisel suureneb koormus tagasillale ning ühes sellega ka rehvide erisurve teele, mis omakorda parandab rataste haardumist teega.
  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded1
    Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus
    Nõuded: 1) mustri jääksügavus peab olema vastavalt direktiivile 89/459/EMÜ vähemalt:
    M1, M2, M3, N1, N 2 ja N3 kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm;
    (Allikas: Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded:  https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13050817)
  1. Jadaühendusel pinged liituvad (rööpühendusel jääb pinge samaks, kuid voolutugevus kasvab).
  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded1Kood 1202. Lubatud suurim pikkus
    Nõuded: 1) mootorsõiduk (v.a buss) . . . 12,00 m;
    Kood 1203. Lubatud suurim laius
    Nõuded: 1) kõik sõidukid (v.a M1 kategooria sõidukid) 2,55 m;
    Kood 1204. Lubatud suurim kõrgus
    Nõuded: 1) kõigil sõidukeil, v.a L kategooria sõidukid, 4,00 m;
    (Allikas: Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded:  https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13050817)
  1. Liiklusseadus
    § 2. Mõisted
    4) autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend;
    66) registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi;
  1. Teeseadus
    § 35.  Erakorraline vedu ja sõit
    (1) Erakorralised on vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 33 lõike 4 alusel kehtestatud suuruse.
    (2) Avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/TeeS)

 

Lk 84

  1. Ohtlike veoste autoveo eeskiri
    § 26. Veovahendi tähistamine suurte ohumärgistega
    (1) Ohtliku veose veol kasutatava sõiduki, konteineri, mitmeelemendilise gaasikonteineri (edaspidi MEGC), paakkonteineri ja teisaldatava paagi tähistamiseks kasutatakse suuri ohumärgiseid mõõtmetega vähemalt 250×250 mm (edaspidi tahvlid), mis sümboli ja värvi osas vastavad lisas 5 toodule.
    (2) Tahvlid tuleb kinnitada sõiduki, konteineri, MEGC-i, paakkonteineri ja teisaldatava paagi välispinnale vastavalt käesolevas paragrahvis toodud nõuetele ja nad peavad vastama lisa 1 tabeli veerus 6 nõutud konteineris, MEGC-s, paakkonteineris, teisaldatavas paagis või sõidukis sisalduvate ohtlike veoste ohumärgistele.§ 52. Pädevate asutuste tegevusvaldkonnad
    (1) ARK korraldab pädeva asutusena:
    1) ohtlikku veost vedavate autojuhtide koolitust, teostab nende eksamineerimist ja annab välja lisas 9 toodud tunnistuse;
    2) riigisisesele autoveole lubatavate sõidukite tehnoseisundi määruse nõuetele vastavuse kontrolli ja annab välja lisas 10 toodud tunnistuse;
    3) rahvusvahelisele autoveole lubatavate sõidukite tehnoseisundi ADR nõuetele vastavuse kontrolli ja annab välja lisas 11 toodud tunnistuse;
    4) ettepanekute läbivaatamist ohtlike veoste autoveo autojuhtide koolitamise õppeasutuste tunnustamiseks ja teostab regulaarselt kontrolli ohtlike veoste veo autojuhtide koolitamise vastavuse osas käesoleva määruse ja ADR nõuetele.
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883617)
  1. Põhimõte on selles, et mootor lülitatakse välja siis, kui turbolaadur enam suure hooga ei pöörle. Hoiduda tuleks pöörete tõstmisest enne mootori seisma jätmist, sest turbolaaduri võllil (vähemalt laiatarbe turbolaaduritel ) laagreid ei ole ja võll pöörleb õlipadjal. Õlipadja tekitab mootori õlisurve. Kui anda kõvasti gaasi ja lülitada süüde välja, seiskub ka õlipump – õlitus kaob ja turbolaadur pöörleb kuni seisma jäämiseni kuivalt. Seetõttu on mõneminutiline jahutus madalatel pööretel vajalik. Turbolaadur võimaldab saavutada vajaliku mootori  võimsuse väiksema kubatuuri ja kütusetarbimise juures.
    (Lisateave: http://www.turbo.ee/)
  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele   Lisa 1
    Kood 1110. Mootorsõiduki haakes veetava või pukseeritava sõiduki lubatud suurim tegelik mass
    3) N2 ja N3 kategooria veduki haagise lubatud suurim tegelik mass on:
    b) piduriga haagise, välja arvatud poolhaagise, korral 1,5-kordne veduki registrimass, välja arvatud inertspiduriga haagise korral;
    (Allikas; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa1.pdf#)
  1. Taastatud ehk retread rehve ei ole lubatud kasutada M2, M3 ja N3 kategooria sõidukite esiteljel välja arvatud juhul, kui need on sertifitseeritud E-reegli nr 109 nõuete kohaselt.
    Muudel telgedel taastatud rehve kasutada ei ole keelatud.
    Rehvil, millel puudub märge «REGROOVABLE», ei tohi mustrit sügavamaks lõigata.
    (Allikas:
    Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded1, Grup 5:
    https://www.riigiteataja.ee/akt/13050817)
    Veosillal võib kasutada rehve mida vastavalt märgistusele valmistajatehas lubab.
  1. § 72. Sõidukiomaniku ja vastutava kasutaja kohustus
    (1) Sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.
  1. Rehvide sakilised või narmendavad servad on tõenäoliselt põhjustatud ebaühtlasest
    haardumisest teega. Selline kulumismuster viitab vajadusele reguleerida rehvide kokkujooksu.
    Ülemäärane kulumine turvise servadel võib viidata ettenähtust madalamale rõhule.
    Turvise keskosa ülemäärane kulumine on märk ülerõhust, millega võib kaasneda rehvi
    lõhkemisoht.
    Rattalõtk laagrites näitab, kui suures ulatuses liigub ratas käändmiku suhtes. Selline ratta liikumine ei taga rataste ühesugust kokkujooksu ja põhjustab rehvide ülemäärase kulumis.
  1. Rehvi vigastuse vältimiseks on soovitav vältida teravaid tööriistu. Ohutuim viis eemaldada
    rataste vahele jäänud ese, on kasutada köit, vältides seejuures füüsilist kontakti rattaga.
  2. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded
    Kood 307. Rooliratta vabakäik
    Nõue: rooliratta vabakäik peab olema M1 ja N 1 kategooria autol: ≤ 10o ning M 2, M3 , N2 ja N3 kategooria autol ≤ 20 o. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja juhendile.
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/12896328)
  1. Liiklusseadus
    § 130. Nõuded mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajale
    (5) Juhi keskmine iganädalane tööaeg, sealhulgas ületunnitöö, ei tohi ületada 48 tundi.
  1. Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestuse kord
    § 6. Sõiduaja kestus
    (2) Kahe järjestikuse nädala summeeritud sõiduaeg ei tohi ületada 90 tundi.
    (Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/26860)