A-KATEGOORIA

A-KATEGOORIA 2017-02-11T08:25:06+00:00


LK 77                          

  1. § 93. Mootorsõidukite kategooriad(2) Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
    2) A – mootorratas;
    (3) Mootorsõidukite ja autorongide alamkategooriad on järgmised:
    1) A1 – mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125 kuupsentimeetrit ja võimsus ei ületa 11 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kilovatti kilogrammi kohta. A1-alamkategooria mootorsõiduk on ka sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline sõiduk, mille mootori võimsus ei ületa 15 kilovatti;
    2) A2 – mootorratas, mille mootori võimsus ei ületa 35 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,2 kilovatti kilogrammi kohta ning mis ei ole ümber ehitatud sõidukist, mille võimsus on vähemalt kaks korda nii suur;
    Antud juhul on massi ja võimsuse suhe: 35/140= 0.25, mis välistab sõiduki kuulumise  A1 ja A2 kategooriasse.
  1. Erivõimsus on mootori ja sõiduki massi suhe.
  1. Vabakäik asub mootorratastel reeglina esimese ja teise käigu vahel, kuid on ka motoorrattaid, kus vabakäik asub mujal.
  1. Rehvivalikul tuleb arvestada milline on konkreetne teekate, millised on juhi sõiduoskused ja millise mootorrattaga sõidetakse. Sõiduteed on vee ärajuhtimiseks kaldes ja sellest tulenevalt on suurem ka rehvi ühepoolene kulum – parempoolse liiklusega teedel kulub enam rehvi vasem ja vasakpoolse liiklusega teedel rehvi parem pool.
  1. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele
    Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri jääksügavus
    Nõuded:  1) mustri jääksügavus peab olema vähemalt:
    1. a) L kategooria sõidukil ≥ 1,0 mm;
    Kategooriate tähendusi vaata SIIT.
  1. Ketti tuleb õlitada keskmiselt iga 500 km ja selle pingulolekut kontrollida iga 1000 km järel. Liiga lõtv kett võib käia üle tagumise hammasratta ja tulla maha. Juhul, kui kett tõuseb tagumise hammasratta pealt enam kui 6 mm, tuleb teha ketivahetus. Soovitav on ketiga ühes vahetada välja ka tagumine hammasratas. Keti harv õlitamine vähendab selle kasutusiga tunduvalt.
    Keti reguleerimisel, rehvi vahetusel või mõnel muul põhjusel, mil tagumine ratas alt ära võetakse või seda liigutatakse, tuleb jälgida, et tagasipandud ratas oleks otse. Vastasel juhul asetseb kett hammasratta suhtes viltu ja tagajärjeks on, et kett võib hakata hammasratta pealt maha käima või seda kulutama.
  2. § 88. Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid
    (1) Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.
    (2) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.
    (3) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.
    (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele peab juhil kaasas olema mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud mootorsõiduki kasutamise kirjalik nõusolek, kui juht soovib Eestis registreeritud sõiduautoga või kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga sõita Eestist välja mitte Euroopa Liidu liikmesriiki ja tema nimi ei ole kantud mootorsõiduki kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele. Kirjalikku nõusolekut ei pea olema, kui omanik või registreerimistunnistusele kasutajana kantud isik on kaassõitja.
    § 33. Juhi üldkohustused
    (2) Juht on kohustatud:
    2) enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles;
  1. Kütuse säästlikuks tarbimiseks tuleb sõita optimaalsel mootoripöörete sagedusel. Selleks tuleb valida antud kiiruse juures mootorile sobiv käik. Alloleval joonisel on kujutatud valitud käigu ehk mootoripöörete mõju kütusekulule.

  1. § 30. Turvavahendite kasutamine
    (4) Mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab sõitja kandma kinnirihmatud motokiivrit.
  1. Kvaliteetne kiiver tagab juhi kaitse liiklusõnnetuse korral, mugavuse, avara vaatevälja ja edastama välismõjusid minimaalselt. Mugav kiiver ei tohi pigistada, see peab olema ventileeritav ja kaitsma saju korral vee sattumist kiivrisse.
  1. Tajutav temperatuur on tegelikust temperatuurist tuule tõttu madalam. Tajutav temperatuur sõltub tuule- ehk antud juhul siis sõidukiirusest, välistemperatuurist ja õhuniiskusest. Täpsemalt vaata SIIT.

 

Lk 78

  1. Üldiselt kehtiv vabakäigutuli armtuurlaual on roheline.
  1. Mida suurem on keha mass, seda rohkem jõudu on vaja selle liikuma panemiseks. Sama tugevat jõudu on vaja, et liikuvat keha pidurdada ja seisata. Keha omadust mitte liikuma hakata või mitte seisma jääda nimetatakse inertsiks. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka selle inerts. (Newtoni I seadus.)
    Tsentrifugaaljõud tekib keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga risti ringliikumise punktist eemale.F = mv2/R
    F – tsentrifugaaljõud,
    m – mass,
    v – kiirus,
    R – kõverjoonelise liikumise raadius.
  1. Nagu iga sõiduk, nii on juhitav ka mootorratas, kui rehvide haardumisjõud ületab rehvidele ülekantava tsentrifugaal-, kiirendus- või pidurdusjõu. Kui pidurdada kurvis, tsentrifugaal-ja pidurdusjõud liituvad, ning rehvidele langeb suurem koormus.
    Libisemine tekib juhul, kui rehvile mõjuvad jõud ületavad rehvi haardejõu teekattega, või kui gaasi mahakeeramine, olenevalt mootorrattast, on võrdeline pidurdamisega.
  1. Kaassõitja vähendab juhile selgapaiskumise ohtu, kui hoiab kinni mootorrattast, mitte ei toetu juhile. Vastasel korral võib juhtuda, et järsul pidurdamisel ei pea juhi käed kahe keha raskusele vastu.
  1. Peeglid võivad anda juhi taga toimuvast ebatäieliku ülevaate, liiklusohutuses veendumiseks tuleb juhil heita pilk üle õla.
    § 39. Juhi märguanded
    (1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist.
  1. § 2. Mõiste
    76) sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad sõidurajal liikuda kahes reas;
  1. Grupisõit eeldab selle planeerimist ja teineteisega arvestamist.  Selleks lepitakse eelnevalt kokku sõiduteekond, peatused ja käemärguanded. Eelnevalt kokkulepitud käemärguande annab grupi juht ehk roadcapten  ja kõik mootorratturid kuni grupi lõpuni dubleerivad seda.
    Ohutuim teel paiknemise viis on malelaua sõiduformaat. Selline muster jätab eessõitja ootamatule pidurdamisele reageerimiseks või takistusest kõrvalepõikeks piisavalt aega.
    Ühtlasi saab peeglitest jälgida taga vasakul või paremal paiknevaid samas grupis sõitvaid mootorrattureid.
  1. Kui mootorrattur näeb peeglist veoauto juhti, siis on see ka vastupidi nii.
    Veoauto taga ja lähedal sõites jääb mootorrattur selle varju ja ei ole veoautojuhile nähtav.
  1. Auto kõrval sõites ei ole mootorrattur auto küljepeeglist nähtav. Oht tekib näiteks
    mootorratturi poole tehtaval ümberpõikel takistusest või ämberreastumisel. Kõige ohtlikum pime ala on auto tagumise parema nurga juures. Sellist manöövrit tehes ei vaata mitte kõik juhid kõrvale küljepeeglist mittenähtavale alale!

  1. Esipiduri efektiivsus seisneb selles, et pidurdades langeb suurem osa ratta, sõitja ja koorma raskus esirattale. Pidurduse efektiivsus sõltub rehvi erisurvest teekattele, ehk mida tugevamini rehv teekattega kokku puutub, seda efektiivsem on pidurdus. Kuna pidurdades liigub mass tagantpoolt ettepoole, siis väheneb ka tagaratta erisurve teele.
  1. Aku rikneb kiiremini juhul, kui see on tühi. Ka mittetöötava mootori korral on mootorratta elektrisüsteemis ikkagi jääkvool ja pikaajalisema sõidupausi tegemisel on tühjenemise vältimiseks vajalik aku elektrisüsteemist lahti ühendada. Tühjana seisnud aku rikneb kiiremini ja halvimal juhul ei ole seda hiljem võimalik enam laadida.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu.
    Ohutumaks liiklemiseks tuleb enne manöövrit lõpetada märguande näitamine ja hoida manöövri ajal juhtrauast kinni kahe käega.
  1. Ohutum on sõita parema haakuvusega ehk mittelibedal teekattel. Kaevuluugid, plastist teekattemärgised ja puulehed muudavad tee märjaga veelgi libedamaks.
  1. § 20. Sõiduki peatamine ja parkimine
    (3) Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kaherattalisi külghaagiseta mootorrattaid, jalgrattaid, mopeede ja pisimopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest.

 

LK 79

  1. Mootorratta teelpüsimiseks libedal teel on tähtis hoida rehvide haardumist teekattega. Olukorrad, kus rehvi haardumine teekattega võib kaduda, on blokeeriv pidurdus, järsk kiirendus ja kurvis avalduv tsentrifugaaljõud. Kuna märg teekate vähendab rehvide
    haardumist, siis tuleb eeltoodud jõudude rakendamisega olla märksa tagasihoidlikum kui kuiva teekattega.
  1. Ohutum on läbida kurv võimalikult laugelt ja jätta mittenähtavas alas piisav varu suunavööndeid eraldavast teekattemärgisest.
  1. Millise kategooria sõiduk esimesena pidurdub, ei ole võimalik kindlalt öelda. Suures osas määrab selle ära juhtide reageerimis- ja tegutsemise vahemik ning sõiduki tehniline seisund.
  1. Sageli ei ole äkkpidurdamise ajal kaassõitjal toetuda kuhugi mujale peale juhi selja.
    (Mõnedel mootorratastel saab kaassõitja toetuda näiteks kätega kütusepaagile) Samuti ei
    tarvitse kaassõitja ratta äkkpidurduseks või kallutamiseks valmis olla.
  1. Ohutum on valida kiirus, mis välistab kurvis pidurdamise. Kurvis pidurdamine ei ole soovitatav, kuid äärmisel juhul tuleb seda teha. Hoo mahavõtt peab olema kontrollitav ja sujuv.  Kiirteelt maha sõites võib kiirus tunduda väike, kuid kurvi ohutuks läbimiseks võib kiirus osutuda siiski liiga suureks.
  1. Ohutum on ületada liiprid otse ja risti, sest raudteeliiprid ja plastist teekattemärgised on väiksema haarduvusega kui kõvakattega tee. Raudtee ületamisel tuleb olla tähelepanelik ja veenduma, et lähenemas ei ole ühtegi sõidueesõigusega raudteesõidukit.
  1. Märg teekate, teele langenud lehed, plastist teekattemärgised, kaevukaaneluugid on oluliselt väiksema haardeteguriga, kui nt asfaltkattega tee. Temperatuuri lähenemine nullile on eelduseks libeduse tekkele.
  1. Kiivri kvaliteedist sõltub, kui halb on nähtavus vihmase ilmaga. Vihmase ilmaga kaasneva niiskuse tagajärjel võib vähem kvaliteetse kiivri sees visiirile tekkida kontsentreeritud vesi. Õhutusavade olemasolu kiivril on oluline.
  1. § 30. Turvavahendite kasutamine
    (4) Mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab sõitja kandma kinnirihmatud motokiivrit.
    § 2. Mõisted
    79) sõitja on isik, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda;Koormuse tõttu on rehv surutud rohkem kokku – rehvi ruumala muutub väiksemaks ja rehvirõhk suuremaks. Koormatud rehv kuumeneb rohkem ja ka rehvis olev õhk soojeneb. Soe õhk sama ruumala juures tõstab rehvirõhku.
  1. Munakivisillutisel on väike haardetegur, sest:
    – munakivi  ise on sile;
    – kividevahelisel alal haardumine rehviga puudub.
  1. Veetakistuse suurus sõltub veetasemest, mida mootorrattur läbib.
    Vesiliug tekkib siis, kui teekatte ja rehvi vahele jääb veekiht. See tähendab, et haardumine kaob ja mootorratas pole enam juhitav. Vesiliu ohtu vähendab aeglane sõit – rehvi ja teekatte vahel olev vesi jõutakse välja suruda, ja rehvi turvismuster, mille sügavus aitab samuti rehvi all olevat vett välja suruda.
  1. Mootorratas võimaldab autoga võrreldes märksa suuremat mobiilsust. Seda nii suurema erivõimsuse, mis võimaldab kiiremat kiirendust, kui ka parema külgsuunalise liikumise poolest, mida võimaldab vastupöörde kasutamine
  1. Tuule mõju ratturile sõltub ka sõidukiirusest – mida suurem tuul, seda suurem on võimalus sellest mõjutatud saada. Mootorratta juhtraud tuleb pöörata pigem tuule suunas kui tuulesuunale vastu – sellise võttega on mootorratas kaldu tuulele vastu.

 

LK 80

  1. Suure kiirusega vastutulevad veoautod võivad tekitada turbulentsi ehk tuulekeerise, mis halvemal juhul viib mootorratta koos sõitjaga tasakaalust välja. Külgtuul võib võib mõjutada ka sõidujoont metsast väljumisel või silla ületamisel, tuulekoridori võivad tekitada avatud metsasihid.
  1. Trammitee või raudteerööpad on võrreldes asfaltkattega teega märksa väiksema haarduvusega, seda eriti märjaga. Sageli lõikuvad nad sõiduteega mitte risti, aga nurga all. Halvim, mis võib juhtuda on see, et väikese nurgaga lõikudes võib ratas jääda ülesõidukoha rööpasse kinni ega pööra enam välja. Seetõttu on oluline ületada rööpad risti, mitte kiirendada ega pidurdada, vaid  lasta rattal üle liiprite veereda. Liiprite lõikumisel sõiduteega tuleb lisaks veel arvestada purunenud asfaltkattega, mis ohustab rehve ja liiprite teekatte kõrguse vahega, kus rataste haakumine teekattega on väiksem.
  1. Kruusateel sõites tuleb arvestada, et rehvide haardumine teekattega on vähenenud ja tõhus pidurdamine  on seetõttu võimatu. Rattad blokeeruvad kergemini ja mootorratas või kaotada juhitavuse. Lahtine kruus teekatte ja rehvi vahel vähendab oluliselt vastupanu kurvis avalduvale tsentrifugaaljõule. Seetõttu tuleb  libisemise vältimiseks kurv läbida pigem madalama kiirusega.
  1. § 22. Jalakäija asukoht teel
    (5) Jalgratast, tasakaaluliikurit, pisimopeedi, mopeedi või mootorratast käekõrval lükkav jalakäija peab liikuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed.
    § 62. Mootorsõiduki pukseerimine
    (1) Mootorsõidukit võib pukseerida haagiseta mootorsõidukiga. Pukseerida ei tohi kaherattalise sõidukiga ega kaherattalist sõidukit.
  1. Kuna sõiduradasid eraldav plastist teekattemärgis on libedam kui asfaltkate, võib kurvis avalduv tsentrifugaaljõud ületada haardejõu, ja tulemuseks on libisemine. Harvad ei ole juhtumid, kus auto mahub vaevu ära oma sõidurajale või teatud juhtudel isegi ületab seda. Seetõttu tuleb riski maandamiseks sõita kindlasti oma sõiduraja piires.
  1. Rehvid kuumenevad sõites, sellega kaasneb rehvis oleva õhu paisumine ehk rehvirõhu suurenemine.
  1. Kvaliteetsed riided peavad tagama juhi ohutuse, sh märgatavuse liikluses ja mugavuse erinevates ilmastikutingimustes.
  1. Mootorratta tuled kokku on väiksema valgustusvõimsusega, kui on seda auto tuled. Sama kehtib ka suunatulede kohta. Seetõttu on mootorratta suunamärguandeid suurema vahemaa tagant ka raskem märgata.
  1. Ohutuse seisukohalt on õige näidata märguannet vasaku käega, sest paremat kätt juhtraualt võttes läheb gaas maha ehk toimub pidurdus, mille tagajärjeks võib olla kukkumine.
  1. § 39. Juhi märguanded
    (1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist.
  1. § 32. Piirangud jalgratturi, tasakaaluliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi liiklemisele
    2) sõita juhtrauast kahe käega kinni hoidmata, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal. Jalgrattur ei tohi sõita käega juhtrauast kinni hoidmata;
  1. Esipiduri efektiivsus tuleneb sellest, et pidurdades liigub mootorratta, sõitja ja pagasi raskus inertsist mootorratta esiosale. Esiratta erisurve ning seega ka haardumisvõime teekattele suureneb, samas kui tagumisel rattal see väheneb. Mida suurem on haardumine, seda suuremat pidurdusjõudu saab esirattale rakendada.