7 PAIKNEMINE JA MANÖÖVRITE SOORITAMINE

7 PAIKNEMINE JA MANÖÖVRITE SOORITAMINE 2017-12-06T15:23:47+00:00

 

Lk 24

  1. § 48. Pöörded.
    (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    Parempööre tuleb teha sõidutee parema ääre lähedal.
  1. § 48. Pöörded.
    (1) Vasakpööre tuleb teha pärisuunavööndi vasakpoolse ääre lähedalt.
    Kahesuunalisel teel eraldab teekattemärgise puudumisel suunavööndeid sõidutee mõtteline keskjoon
    (LS § 2 60) pärisuunavöönd on sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõidutee või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Sõidutee keskel sõiduteega samal tasandil asuvate trammiteede korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon …).
  1. § 45. (8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. …
  1. § 48. Pöörded.
    (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    Päri- ja vastassuunda eraldava teekattemärgise puudumisel tuleb see asendada mõtteline keskjoonega (LS § 2 p 60). Sõiduki paiknemisel ristmikul on vaja arvestada ka sellega, et vastassuuna sõidukid mahuksid ristmikku paremini ületama.
  1. Enne pööret tuleb lähtuda paiknemisel –
    § 48. Pöörded.
    (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    Ja pöördel –
    LS § 48. Pöörded.
    (2) Pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse.
  1. § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    97) ühissõiduk on ühistranspordiseaduse kohaselt ühistransporditeenust osutav buss, troll, tramm või sõitjaid vedav ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud sõiduauto;
    98) ühissõidukirada on ühistranspordiseaduse kohaselt liinivedu teostavale ühissõidukile, samuti sõitjat vedavale taksole ja sõitjat vedavale bussile liiklemiseks ettenähtud sõiduteeosa, mis on tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. Ühissõidukirajal võib liigelda jalgrattaga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend;
    Liiklusseaduse muudatusega 1. maist 2015. a on ka elektriautodel lubatud kasutada ühissõidukirada.
    Liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1
    17) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    (1) Ühissõidukirajal võib sõita ühistranspordiseaduse kohast liinivedu teostava ühissõidukiga, sõitjat vedava taksoga ja sõitjat vedava bussiga.
    (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib ühissõidukirajal sõita eritalituse sõidukiga, kui täidetakse tööülesandeid, täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga ning muu sõidukiga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend.
    Vastu võetud 11.02.2015
    https://www.riigiteataja.ee/akt/128022015001

 

Lk 25

  1. § 37. (1) Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, võib neid radasid kasutada erandina järgmiselt:
    1) ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret või seismajäämist sõitjate peale- või mahaminekuks tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit. …§ 48. Pöörded.
    (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    Antud juhul tuleb vahetada sõidurada enne pideva joone algust. Kui palju enne, seda seadus ei sätesta.
  1. § 17. (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
    3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale … .
    Kiirendusraja kasutamine tiheda liiklusega teel võimaldab järgida teeandmise kohustuse nõuet (LS § 2 p1) anda teed. (Vt ka LS § 48 (5) ja LS § 2 p81.)
  1. § 48. (4) Kui teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev juht aegsasti siirduma sellele rajale ja vähendama kiirust alles seal.
  1. § 48. (5) Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile.
  1. § 37. (1) Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, võib neid radasid kasutada erandina järgmiselt: 1) ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret või seismajäämist sõitjate peale- või mahaminekuks tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit. Sellisele ühissõidukirajale võib sõita pöörde lõpetamisel, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda.
  1. § 37. (1) Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, võib neid radasid kasutada erandina järgmiselt: 1) ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, … .
  1. § 37. (1) Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, võib neid radasid kasutada erandina järgmiselt: 1) ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret, … .
  1. § 45. (14) Kui pööratakse teele, mille ees on muutsuunaliiklusega teele sõitu tähistav liiklusmärk, tuleb sõita äärmisele parempoolsele rajale. Sealt võib suunduda vasakpoolsetele radadele vaid pärast seda, kui juht on kindel, et pärisuunas võib sõita ka teistel radadel.

 

Lk 26

  1. § 45. (6) Asula sõiduteel tohib sõita pärisuunavööndis mis tahes sõidurajal eeldusel, et täidetakse liiklusseaduse § 37 nõudeid.
    (LS § 37 käsitleb ühissõidukiraja kasutamist.) Asulas on vasak- või tagasipööre ristmiku eraldusriba katkestuskohal lubatud juhul, kui puudub seda keelav liikluskorraldusvahend.
  1. LM § 15. 16) märgid 53 “Sõidurajad ja -suunad” näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suuna­vööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal sõidusuunda igalt rajalt. Eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral näitavad märgid 53 sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk osutab vasakpööret äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi. …
  1. LM § 15. 22) märk 551 “Tagasipöörde koht” osutab kohale, mis on ette nähtud tagasipöördeks, kusjuures vasakpööre selles kohas on keelatud. (Nõue kehtib nii asulas kui asulavälisel teel.)
  1. LM § 15. 16) märgid 53;
    LS § 45. (8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud.
    Vasakpööret asulavälisel teel lubab:
    § 48. Pöörded (6) Väljaspool asulat võib juht eraldusribaga teel vasakule või tagasi pöörata vaid kohas, kus on asjakohased liiklusmärgid.
    Antud juhul on asjakohaseks liiklusmärgiks:
    LM § 15. 16) märgid 53 “Sõidurajad ja -suunad” näitavad rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suuna­vööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohani ning ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal sõidusuunda igalt rajalt. Eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral näitavad märgid 53 sõidusuunda sellelt rajalt. Kui märk osutab vasakpööret äärmiselt vasakpoolselt rajalt, tohib sellelt rajalt pöörata ka tagasi.
    Liiklusseadus ja muud liiklust reguleerivad määrused ei tee vahet, kas antud märk on paigutatud asula või asulavälisele teele. Pärast tagasipöörde sooritamist tuleb autol jätkata sõitu pärisuunavööndi parema ääre lähedal ehk rajal C.
  1. LM § 15. 22) märk 551 “Tagasipöörde koht” osutab kohle, mis on ette nähtud tagasipöördeks, kusjuures vasak­pööre selles kohas on keelatud. LS § 45. (8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. … Seetõttu tuleb asulavälisel teel jätkata sõitu rajal B.
  1. § 45. (6) Asula sõiduteel tohib sõita pärisuunavööndis mis tahes sõidurajal eeldusel, et täidetakse liiklusseaduse § 37 nõudeid. … (LS § 37 käsitleb ühissõidukiraja kasutamist.)
  1. § 48. (6) Väljaspool asulat võib juht eraldusribaga teel vasakule või tagasi pöörata vaid kohas, kus on asjakohased liiklusmärgid.
    § 45. (8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. …
    Kollase auto juht kasutab A sõidurada, sest parempoolne rada on hõivatud ehk möödasõiduks.

 

Lk 27

  1. § 45. (9) Trammiliiklust takistamata tohib mitterööbassõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui mitterööbassõidukite sõiduradade arv ei ole liiklusmärgiga määratud.
    Kui sõiduk takistab trammiliiklust, peab juht trammitee vabastama. …
    § 45. (10) Mitterööbassõidukiga ei tohi sõita vastassuunalisel trammiteel.
  1. § 45. (9) Trammiliiklust takistamata tohib mitterööbassõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui mitterööbassõidukite sõiduradade arv ei ole liiklusmärgiga määratud.
    Antud juhul on rööbasteta sõiduki sõidurada ja -suund tähistatud märgil.
  1. § 45. (9) Trammiliiklust takistamata tohib mitterööbassõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui mitterööbassõidukite sõiduradade arv ei ole liiklusmärgiga määratud. Antud juhul on rööbasteta sõiduki sõidurada ja -suund tähistatud märgil.
  1. § 45. (9) Trammiliiklust takistamata tohib mitterööbassõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui mitterööbassõidukite sõiduradade arv ei ole liiklusmärgiga määratud. Antud juhul on rööbasteta sõiduki sõidurada ja -suund tähistatud märgil, mis tähendab, et auto trammiteel paikneda ei tohi.
  1. § 48. Pöörded. (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    LS § 2. Mõisted. 60) pärisuunavöönd … Sõidutee keskel sõiduteega samal tasandil asuvate trammiteede korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse. …
    Ehk kui puudub märk “Sõidurajad ja -suunad”, tuleb vasakpööre teha pärisuunavööndi vasaku ääre lähedal. Kui  tee keskel on trammitee, siis tuleb enne pööret paikneda pärisuunavööndi trammiteel.
  1. § 45. (8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud.
  1. § 45. (6) Asula sõiduteel tohib sõita pärisuunavööndis mis tahes sõidurajal eeldusel, et täidetakse liiklusseaduse § 37 nõudeid. (LS § 37 käsitleb ühissõidukiraja kasutamist.)
  1. § 45. (8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. …

 

Lk 28

  1. § 45. (6) Asula sõiduteel tohib sõita pärisuunavööndis mis tahes sõidurajal eeldusel, et täidetakse liiklusseaduse § 37 nõudeid. (LS § 37 käsitleb ühissõidukiraja kasutamist.) (Tegemist ei ole C – kategooria veoautoga, mille juht ei tohi sõita kaugemale teisest sõidurajast).
  1. § 45. (8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. …
  1. § 48. Pöörded. (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    Märk “Ühesuunalise tee lõpp” osutab sellele, et asute teel, mis algas märgiga 521 “Ühesuunaline tee” – tee või sõidutee, mille kogu laiuses liiguvad sõidukid ainult ühes suunas (antud sõidutee on ühe- ehk pärisuunaline).
  1. § 14. Liikluskord. (1) Sõidukite liiklus on parempoolne.
    Suunavööndeid eraldab teekattemärgis või selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon (LS § 2. (60)).

    LS § 48. Pöörded. (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. Märk pannakse vahetult ühesuunalise tee või sõidutee algusesse (Eesti standardikeskus. Liiklusmärgid ja nende kasutamine, 2001: 73) – sõiduk asub teel, mis on kahesuunaline.
  1. § 48. Pöörded. (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    Arukas on
    sõiduteekond läbida vähemate manöövritega ja lõpetada pööre rajal A.
  1. § 48. Pöörded. (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
    LM 521. “Ühesuunaline tee” – tee või sõidutee, mille kogu laiuses sõidavad sõidukid ainult ühes suunas. Terve sõidutee on pärisuunaline. Arukas on sõiduteekond läbida vähemate manöövritega ja lõpetada pööre rajal C.
  1. § 48. (2) Pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse.
    Sõidujoon B lubab ka vastassuunast tulevatel juhtidel sooritada õige trajektooriga vasakpöörde, mille A sõidujoon välistab.