17 LIIKLUSKINDLUSTUS

17 LIIKLUSKINDLUSTUS 2017-02-11T07:58:28+00:00

 

Vastused põhinevad 01.10.2014 jõustunud Liikluskindlustuse seadusel, kui ei ole

märgitud teisiti.      https://www.riigiteataja.ee/akt/LKindlS

Liiklusseadus (LS): https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021;

Võlaõigusseadus (VS): https://www.riigiteataja.ee/akt/961235

 

Lk 74

  1. § 3. Kindlustuskohustus
    (1) Kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses.
    (2) Liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus).
    Kaskokindlustus hüvitab kahjud, mille põhjustajaks on juht ise või siis keegi teine – näiteks teele jooksnud loom, sõidukile peale kukkunud puu, tuuleklaasile tekkinud mõra. Kaskokindlustus on vabatahtlik sõidukikindlustus mida võib sõlmida kohustuslikule liikluskindlustusele lisaks. Veetavate kaupade kindlustus on kindlustusandja ja kindlustusvõtja omavaheline vabatahtlik kokkulepe.
  1. § 4. Kindlustuskohustusega hõlmatud sõiduk
    Leping tuleb sõlmida järgmise mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi koos sõiduk) suhtes:
    1) sõiduk, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris (edaspidi liiklusregister), välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses;
    2) tramm ja troll;
    3) Eestis väljastatud teisaldatava riikliku registreerimismärgiga sõiduk;
    4) Eestis väljastatud transiitmärgiga sõiduk;
    5) välisriigis, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis, (edaspidi kolmas riik) põhiasukohta omav sõiduk, millega kahju tekitamisest tulenev vastutus ei ole kindlustatud.
  1. § 13. Lepingu sõlmimine
    (1) Lepingu võib kindlustusvõtjana sõlmida iga isik, kellel on kindlustushuvi.
    (2) Kindlustusandja on kohustatud lepingu sõlmima, kui kindlustusvõtja on kindlustuskohustusega isik või kindlustusvõtjal on kindlustushuvi sõiduki kindlustamiseks.
  1. § 16. Lepingutingimuste piirangud
    (1) Lepingu võib sõlmida tähtajaga kuni üks aasta.
  1. § 3. Kindlustuskohustus
    (1) Kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses.
    (2) Liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus).
    (3) Välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhil peab liikluses osalemise korral kaasas olema poliis, roheline kaart või muu kohustusliku lepingu olemasolu tõendav dokument.
    St rohelise kaardi saamise eelduseks on kindlustuspoliisi olemasolu. Kindlustuspoliis väljastatakse kindlustuslepingu aluse.
  1. § 20. Lepingu pikenemine
    (1) Kui sõlmitakse automaatselt pikenev leping, pikeneb leping järgmiseks kindlustusperioodiks üksnes juhul, kui kindlustusvõtja ei väljenda hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu teistsugust tahet või ei sõlmi lepingut teise kindlustusandjaga.
    (2) Lepingu pikenemise kokkuleppe korral on kindlustusandja kohustatud vähemalt 14 kalendripäeva enne kindlustusperioodi lõppu teavitama kindlustusvõtjat kindlustusmakse suurusest, mis kindlustusvõtjal tuleb lepingu automaatse pikenemise korral tasuda. Kindlustusandja pakkumus ei või olla tingimuslik.
    (3) Automaatselt pikeneva lepingu korral loetakse kindlustusmakse teiseks või järgnevaks kindlustusmakseks.
    (4) Kindlustusandjal on keelatud pakkuda üksnes automaatselt pikenevaid lepinguid.
  1. § 72. Liikluskindlustuse register
    5) liikluskindlustuse statistika kogumine, muu hulgas kindlustusriski hindamise, liikluskahju ennetamise ja liiklusohutuse uuringute tegemise eesmärgil.
    Juhile kindlustusmakse suuruse määramisel võetakse aluseks kindlustuse poolt kahjude väljamakse keskmine suurus, mida tehakse sellist marki sõidukile (nt Volkswagen Golf 5-ndale mudelile), ja kindlustushüvitiste esinemissagedus. Kahjude väljamakse suurus liikluskindlustuses sõltub omakorda sõiduki liigist. Nt kallimatel ja kiirematel autodel on tavaliselt remondi või taastamise hind kõrgem, kui odavamatel autodel. Kallite ja kiirete autode remondi ja taastamise hind  on tavaliselt kõrgem kui odavatel autodel. Samuti on suuremat kiirust võimaldavatel autodel õnnetuse sattumise risk suurem, kui seda on väiksemat kiirust võimaldavatel autodel.
    Liikluskindlustaja on seostanud mootori võimsuse ja võimaliku kiiruse. Ehk siis – suurema mootorivõimsusega kaasneb suurem risk ning seega on suurem ka sellise auto kindlustusmakse. Liiklustihedusest lähtuvalt on risk sattuda avariisse tihedama liikluse ja suurema autode arvukusega maakondades suurem,  kui väiksema liiklustihedusega kohtades – nt Harjumaa ja Tallinn ning võrdlusena Järvamaa ja Paide.
    Algaja juhi riskikoefitsient on alguses suurem (120). Kui aga juht ei ole põhjustanud liiklusavariid, siis aastatega võib see langeda (40) – sellest tingituna ka kordades erinev kindlustusmakse. Samuti võivad kindlustusfirmad tõsta riskikoefitsienti vanematel inimestel. Näiteks tõuseb üle 70 – 80 aastaste juhtide seas liiklusõnnetuse põhjustamise oht järsult.
    Kindlustusmakse on väiksem, kui kindlustusvõtja ostab või pikendab perioodi kohta vähem poliise. (Nt aasta kohta on üks poliis või siis iga kahe kuu tagant ostetud kokku kuus poliisi.)
  1. § 46. Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtum
    (1) Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju hüvitab käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid arvestades fond.
    (2) Kindlustusjuhtum loetakse põhjustatuks tuvastamata jäänud sõidukiga, kui kindlustusjuhtumi tõttu tekitatud kahju iseloomu arvestades võib eeldada, et kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, kuid kindlustusjuhtumi põhjustanud sõiduki kindlustusandjat ei ole võimalik välja selgitada.
    (3) Fond ei hüvita tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju, mis seisneb sõiduki hävimises või kahjustumises, välja arvatud juhul, kui sama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitati ühele või mitmele isikule käesoleva seaduse lisas sätestatud vähemalt raske kehavigastus või raske tervisekahjustus või põhjustati isiku surm.
    (4) Sõiduki hävimisest või kahjustumisest tuleneva kahju hüvitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul kohaldab fond hüvitise sellele osale 250 euro suurust omavastutust.
    (5) Kui kahjustada saab või hävib muu asi kui sõiduk, kohaldab fond kahju hüvitamisel kahjustatud isikule kuni 150 euro suurust omavastutust ühe kindlustusjuhtumi kohta.§ 33. Kahju, mis ei kuulu hüvitamisele
    Käesoleva seaduse alusel ei hüvitata:
    2) kahju, mis tekkis teel olnud kivi või muu eseme paiskumisega vastu sõidukit või muud asja;
    § 8. Kindlustusjuhtum ja kindlustusjuhtumile kohaldatav õigus
    (1) Kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:
    1) kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus;
    Et teada, kas tegemist on kindlustamisele kuuluva sõidukiga, tuleb see eelnevalt tuvastada ehk siis –  teada peab olema kahju tekitanud sõiduk.
  1. § 8. Kindlustusjuhtum ja kindlustusjuhtumile kohaldatav õigus
    (1) Kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:
    1) kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus;
    2) kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel;
    3) kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.

    (2) Kindlustusjuhtumiks ei ole kahju põhjustamine:
    1) sõidukis, sealhulgas õhu- ja veesõidukis, välja arvatud liinivedu tegevale parvlaevale peale- või mahasõidul;
    2) paigas, mis on suletud ja eraldatud võistluseks, treeninguks või muuks samalaadseks ürituseks;
    3) avalikuks liikluseks suletud lennuvälja territooriumil;
    4) teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal ajal, mil see ala on avalikule liiklusele suletud, ning kui sõidukit, millega kahju põhjustati, kasutatakse metsa-, põllu- või ehitustöödel või muul samalaadsel eesmärgil ja kahju põhjustatakse vahetult töösoorituse käigus.
  1. § 1. Reguleerimisala
    (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva tsiviilvastutuse kohustuslikku kindlustust (edaspidi kohustuslik liikluskindlustus), kindlustamata sõidukile rakenduvat sundkindlustust (edaspidi automaatne liikluskindlustus) ja vastutust kindlustamata sõiduki juhtimise eest.
    Kahjude hüvitamise kord seisneb osapoolte tegevuskavas pärast liiklusõnnetust, tähtaegades ja väljamakstava summa piirmääras.
    Õnnetuse põhjustanud juhile vara hävimise kahju kohustuslik kindlustus ette ei näe.

 

Lk 75

  1. § 46. Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtum
    (1) Tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju hüvitab käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid arvestades fond.
    (2) Kindlustusjuhtum loetakse põhjustatuks tuvastamata jäänud sõidukiga, kui kindlustusjuhtumi tõttu tekitatud kahju iseloomu arvestades võib eeldada, et kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, kuid kindlustusjuhtumi põhjustanud sõiduki kindlustusandjat ei ole võimalik välja selgitada.
    (3) Fond ei hüvita tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud kahju, mis seisneb sõiduki hävimises või kahjustumises, välja arvatud juhul, kui sama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitati ühele või mitmele isikule käesoleva seaduse lisas sätestatud vähemalt raske kehavigastus või raske tervisekahjustus või põhjustati isiku surm.
    (4) Sõiduki hävimisest või kahjustumisest tuleneva kahju hüvitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul kohaldab fond hüvitise sellele osale 250 euro suurust omavastutust.
    (5) Kui kahjustada saab või hävib muu asi kui sõiduk, kohaldab fond kahju hüvitamisel kahjustatud isikule kuni 150 euro suurust omavastutust ühe kindlustusjuhtumi kohta.
    Kaskokindlustus hüvitab kahjud, mille põhjustajaks on juht ise või siis keegi teine – nt tuvastamata sõiduk.
  1. § 18. Roheline kaart
    (1) Roheline kaart on poliisi eriliik, mis tõendab lepingus kokku lepitud kindlustuskaitse kehtimist peale Eesti ja lepinguriikide ka rohelisel kaardil märgitud kolmandas riigis.
    (2) Kindlustusvõtja taotlusel väljastab kindlustusandja rohelise kaardi kindlustusvõtjale või kindlustusvõtja nimetatud kindlustatud isikule.
    (3) Rohelise kaardi väljastamisele ei kohaldata võlaõigusseaduse § 434 lõikes 2 sätestatut.
  1. § 37. Kindlustusjuhtumist teatamine
    (1) Kahju põhjustaja ja kahjustatud isik peavad kindlustusjuhtumist viivitamata teavitama kas kahju põhjustaja kindlustusandjat või kahjustatud isiku kindlustusandjat.
    (2) Kui kahjustatud isik on kindlustusjuhtumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatanud, loetakse, et ta on ühtlasi esitanud kahju hüvitamise nõude.
  1. § 28.Töövõimetushüvitise maksmise põhimõtted
    (1) Kindlustusandja hüvitab kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel töövõime kaotuse või vähenemise tõttu saamata jääva sotsiaalmaksuga maksustatava tulu, arvestades kahjustatud isiku töövõime vähenemise ulatust (edaspidi töövõimetushüvitis). Eeldatakse, et töövõime ajutise kaotamise korral on kahjustatud isiku töövõime täielikult kadunud.
    § 29. Ülalpidamishüvitise ja töövõimetushüvitise arvutamine
    (1) Ülalpidamishüvitise ja töövõimetushüvitise (edaspidi käesolevas paragrahvis hüvitis) arvutamise aluseks on kahjustatud isiku ühe kalendripäeva netotulu, mis leitakse kahjustatud isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, millest arvatakse maha tulumaks ja isiku töötuskindlustusmakse, ning seejärel jagatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatud perioodi pikkusega kalendripäevades (edaspidi netotulu). Arvestusest jäetakse välja kalendripäevad, millal kahjustatud isik oli ajutiselt töövõimetu.
  1. § 32. Mittevaralise kahju hüvitamine tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamise korral
    (2) Isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisel võetakse arvesse muu hulgas tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet, tekkinud funktsioonihäire sügavust ning ravi ja töövõime kaotuse kestust. § 23.Kahju hüvitamise õiguslikud alused
    (1) Kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees:
    1) võlaõigusseaduse § 1057 alusel;
    2) võlaõigusseaduse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel või
    3) reisijaveolepingu alusel.
    (2) Matusekulud kandnud isik võib kindlustusandja vastu esitada nõude võlaõigusseaduse § 129 alusel.§ 1. Reguleerimisala
    (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva tsiviilvastutuse kohustuslikku kindlustust (edaspidi kohustuslik liikluskindlustus), kindlustamata sõidukile rakenduvat sundkindlustust (edaspidi automaatne liikluskindlustus) ja vastutust kindlustamata sõiduki juhtimise eest.§ 36. Kahju hüvitamise kohustuse kestus
    (1) Kahju põhjustaja kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja peab kindlustatud isiku eest kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kindlustusjuhtum leidis aset lepingu kehtivuse ajal.§ 45. Kindlustamata sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtum
    (1) Kindlustamata sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumi korral või kui ühelgi kindlustusandjal ei ole käesoleva seaduse § 36 lõike 2 kohaselt hüvitamiskohustust, hüvitab kahju fond.
  1. § 16.Lepingutingimuste piirangud
    (1) Lepingu võib sõlmida tähtajaga kuni üks aasta.§ 17. Poliis
    (2) Kui leping pikeneb käesolevas seaduses sätestatud korras automaatselt järgmiseks kindlustusperioodiks, on kindlustusandja kohustatud väljastama kindlustusperioodi alguseks uue poliisi.
  1. § 53.Tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu
    (1) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht:
    1) põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult;
    2) põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt;
    3) juhtis sõidukit, mille valdamine oli ebaseaduslik;
    4) juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist või
    5) sõiduki suhtes oli sõlmitud käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud leping ja sõidukijuht rikkus sõiduki kindlustuskaitse kehtivuse tingimusi.(2) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta:1) ületas lubatud sõidukiirust 41 kilomeetrit tunnis või rohkem;
    2) eiras tahtlikult liiklusseaduse § 200 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja peatamise märguannet;
    3) juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates või
    4) oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse § 91 lõike 2 punktidele 5, 7 või 9 ja juhtimiselt kõrvaldamise alus ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks ära langenud.(3) Eeldatakse, et sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu tõttu.(4) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest, kuid mitte enam kui 640 eurot, kui sõidukijuht ei esitanud sõidukit kindlustusandja nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi.
  1. Kuna jalgratas ei kuulu kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukite hulka, siis liikluskindlustusest tulenev tsiviilvastutuse kaitse jalgratturile ei laiene.Kaskokindlustus on vabatahtlik kindlustus mis aitab hüvitada sõidukile tekitatud kahju kõige levinumate juhtumite korral olenemata süüdlasest või õnnetuse toimumise kohast.
  1. § 41. Nõudeõigus kahjustatud isiku kindlustusandja vastu
    (1) Kahjustatud isiku kindlustusandjalt saab kahjustatud isik nõuda sõiduki hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju, samuti sama kindlustusjuhtumi tagajärjel muu asja hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju hüvitamist.
    (2) Kahjustatud isiku kindlustusandja ei hüvita kahju, kui:
    1) kindlustusjuhtumi tagajärjel on tekitatud kahjustatud isikule kehavigastus või tervisekahjustus või põhjustatud kahjustatud isiku surm;
    2) kahjustatud sõiduki või sõiduki, millega kahju põhjustati, põhiasukoht on välisriigis.
    (3) Kahjustatud isiku kindlustusandjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda, kui:
    1) kindlustushüvitise summa ületab eeldatavalt 10 000 eurot;2) kindlustusjuhtumi asjaolud ei ole selged, muu hulgas juhul, kui kahjustatud isik, kindlustusvõtja, kindlustatud isik või kindlustusandjad ei saavuta kokkulepet selles, kes vastutab kahju põhjustamise eest.
  1. § 25.Kindlustussumma
    (1) Kui lepingus ei ole kokku lepitud suuremas kindlustussummas, on kindlustussumma ühe kindlustusjuhtumi kohta, olenemata kahjustatud isikute arvust, asja hävimise või kahjustamise korral 1 200 000 eurot ja surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral 5 600 000 eurot.
    (2) Kui kahjustatud isikuid kindlustusjuhtumi kohta on rohkem kui üks ja kindlustusandjale esitatud nõuete kogusumma või kindlustusandja esialgu hinnatud kindlustushüvitise summa ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustussumma, jagab kindlustusandja kindlustushüvitise kahjustatud isikute vahel proportsionaalselt iga kahjustatud isiku kahju suuruse järgi.
    (3) Mittevaralise kahju hüvitis loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustussumma hulka.
  1. § 53.Tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu
    (1) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht:
    1) põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult;
    2) põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt;
    3) juhtis sõidukit, mille valdamine oli ebaseaduslik;
    4) juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist või
    5) sõiduki suhtes oli sõlmitud käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud leping ja sõidukijuht rikkus sõiduki kindlustuskaitse kehtivuse tingimusi.
    (2) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta:
    1) ületas lubatud sõidukiirust 41 kilomeetrit tunnis või rohkem;
    2) eiras tahtlikult liiklusseaduse § 200 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja peatamise märguannet;
    3) juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates või
    4) oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse § 91 lõike 2 punktidele 5, 7 või 9 ja juhtimiselt kõrvaldamise alus ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks ära langenud.
    (3) Eeldatakse, et sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu tõttu.
    (4) Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest, kuid mitte enam kui 640 eurot, kui sõidukijuht ei esitanud sõidukit kindlustusandja nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi.LS § 90. Mootorsõiduki juhtimise keeld
    (1) Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik:
    1) kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;

 

Lk 76

  1. § 39. Kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus kindlustusjuhtumi toimumisel
    (1) Kahju hüvitamise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ning kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kindlustusandja on kohustatud kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates.
  1. Poliisi ostes on võimalik kokkuleppida kehtivuse alguse kuupäev tulevikus, kuid mitte tagasiulatuvalt.
  1. Kohustusliku kindlustuse liikluskindlustusleping ei hõlma liiklusõnnetuse põhjustajale kahju hüvitamist.
    § 12. Leping
    Lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Teine isik (edaspidi kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
  1. § 39.Kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus kindlustusjuhtumi toimumisel
    (1) Kahju hüvitamise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ning kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kindlustusandja on kohustatud kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates.
  1. § 26.Asja kahjustamisest või hävimisest põhjustatud kahju
    (1) Asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse § 132 lõigetes 1–3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
    (2) Sõiduki kahjustamise korral on kahjustatud isikul õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni.
    Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kahjustatud isiku nõudmisel väljastab kindlustusandja taastusremondi teostajale garantiikirja taastusremondi maksumuse tasumise kohta kahjustatud isiku eest garantiikirjas sätestatud ulatuses ja tingimustel.§ 26. Asja kahjustamisest või hävimisest põhjustatud kahju
    (4) Kindlustushüvitise maksmine rahas on lubatud üksnes siis, kui sõidukit ei ole võimalik taastada, sõidukile taastusremondi tegemine on ebamõistlik või kui pooled on kokku leppinud, et kindlustushüvitis makstakse rahas.
    Vaata ka VS § 132.
  1. § 8. Kindlustusjuhtum ja kindlustusjuhtumile kohaldatav õigus
    (1) Kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:
    1) kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus;
    2) kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel;
    Vääramatu jõud nende punktide alla ei kuulu, küll aga võimaldab nende kahjude hüvitamist kaskokindlustus.
  1. § 8. Kindlustusjuhtum ja kindlustusjuhtumile kohaldatav õigus
    (1) Kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:
    2) kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; § 33. Kahju, mis ei kuulu hüvitamisele
    Käesoleva seaduse alusel ei hüvitata:
    2) kahju, mis tekkis teel olnud kivi või muu eseme paiskumisega vastu sõidukit või muud asja;
    9) kahju, mille puhul ei ole tegemist sõiduki kui suurema ohu allika tekitatud kahjule iseloomuliku kahjuga, välja arvatud sõiduki uksega teisele sõidukile tekitatud kahju;
  1. § 6. Kindlustuskohustuse erisus
    (1) Kindlustuskohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. Eelnimetatud tähtaja jooksul ei rakendata sõidukile automaatset liikluskindlustust.
  1. § 21.Lepingu lõppemise alused ja lepingu üleminek
    (1) Leping lõpeb:
    1) sõiduki liiklusregistrist kustutamisel, sealhulgas ajutiselt liiklusregistrist kustutamisel;
    2) arvates ajast, millal sõiduki omandajale üleandmisest lepinguriigis on möödunud 30 kalendripäeva ja sõidukit ei ole Eesti liiklusregistris registreeritud, või arvates sellise sõiduki Eesti liiklusregistris registreerimisest;
    3) arvates transiitmärgi kehtivuse lõppemisest, kui leping oli sõlmitud käesoleva seaduse§ 4 punktis 4 nimetatud sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks;
    4) lepingu ülesütlemisel või lepingust taganemisel;
    5) muul seaduses ettenähtud juhul.
    (2) Lepingu ülesütlemine või lepingust taganemine on lubatud üksnes käesolevas seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel.
    Tasumata jätmisel on kindlustusandjal õigus kindlustusmakse lepingupoolelt välja nõuda, mitte aga lõpetada ühepoolselt lepingut.
  1. § 28.Töövõimetushüvitise maksmise põhimõtted
    (1) Kindlustusandja hüvitab kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel töövõime kaotuse või vähenemise tõttu saamata jääva sotsiaalmaksuga maksustatava tulu, arvestades kahjustatud isiku töövõime vähenemise ulatust (edaspidi töövõimetushüvitis). Eeldatakse, et töövõime ajutise kaotamise korral on kahjustatud isiku töövõime täielikult kadunud.
    (2) Töövõimetushüvitist makstakse isikule alates 16-aastaseks saamisest.
    (3) Kindlustusandja hüvitab kahjustatud isiku tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõike 1 alusel välja makstud haigushüvitise.
    (4) Töövõimetushüvitist võib ajutise töövõimetuse korral maksta ühekordse maksena tagasiulatuvalt.
    § 32. Mittevaralise kahju hüvitamine tervise kahjustamise ja kehavigastuse tekitamise korral
    (1) Kindlustusandja maksab kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitist ühekordse maksena olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest asjaoludest. Kui kahjustatud isikul on erineva raskusastmega tervisekahjustused või kehavigastused, makstakse mittevaralise kahju hüvitis vastavalt raskeimale tervisekahjustuse või kehavigastuse liigile.
    (2) Isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisel võetakse arvesse muu hulgas tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet, tekkinud funktsioonihäire sügavust ning ravi ja töövõime kaotuse kestust.(3) Isikule tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju nõude korral eeldatakse, et mittevaralise kahju suurus on:
    1) kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 100 eurot;
    2) keskmise raskusega kergema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 350 eurot;
    3) keskmise raskusega raskema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 1500 eurot;
    4) raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 2600 eurot;
    5) väga raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3000 eurot;
    6) eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3200 eurot.
    (4) Tervisekahjustuste ja kehavigastuste täpne liigitus sätestatakse käesoleva seaduse lisas.
  1. § 38. Kahjustatud asja ettenäitamine ja täiendava kahju ärahoidmine
    (1) Kahju põhjustaja ja kahjustatud isik on kohustatud säilitama sõiduki või muu kindlustusjuhtumi toimumise tagajärjel kahjustatud asja võimalikult kindlustusjuhtumijärgses seisundis ja selle kindlustusandjale ette näitama.
    (2) Kahjustatud asja ei pea säilitama kindlustusjuhtumijärgses seisundis pärast seda, kui kindlustusandja on selle üle vaadanud, ega kauem kui seitse kalendripäeva pärast kindlustusjuhtumi toimumisest teatamist. Kui kindlustusandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis palunud kahjustatud asja kauem säilitada, tuleb seda säilitada 15 kalendripäeva kindlustusandja vastava teate saamisest arvates.