14 LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA

14 LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA 2017-01-31T17:30:18+00:00

 

Lk 59

  1. Juhile, kes on harjunud suure kiirusega maanteel, tundub vähendatud kiirus asulas ebaproportsionaalselt aeglane.
  1. Inimesed on erinevad, kuid üldjuhul on naised oma suhtumises liiklusreeglitesse kohusetundlikumad, kuid samas enamasti ka emotsionaalsemad.
  1. Üldjuhul on mehed naistest realistlikumad, ent samas ka pealiskaudsemad. Mehed on ka enam riskialtid ja hasartsed.
  1. Hea juht on rahuliku loomuga, teisi arvestav ja positiivse ellusuhtumisega.
  1. Küsitlus on näidanud, et 70% juhtidest peab end sõidukijuhina keskmisest paremaks.
  1. Juhi emotsionaalne käitumine tuleneb soovist olla esmajoones grupi liige ja alles seejärel liikleja. Sellest ka edaspidine käitumine. Vastutustundlik juht seab prioriteedid lähtudes liiklusreeglitest.
  1. Kahjuks on politseinike hulgas erineva suhtumisega teenistujaid. Vähetähtis ei ole ka riigieelarves planeeritud politsei poolt üleantava trahvisumma ootus. Siiski leidub ka viisakaid ja mõistva suhtumisega politseinike.
  1. Korrektne käitumine politseinikuga, eksimuse tunnistamine ja ka lugupidamine oma sõidukist võivad aidata tasakaalustada liikluspolitsei negatiivset hoiakut juhi suhtes.
  1. Kaitsliku sõiduviisi eesmärk on vältida igasuguseid liikluses johtuvaid ohte – juht üritab ennetada enda ja teiste võimalikke vigu.
  1. Tähelepanuvõime on seotud eelkõige aistingute korraliku funktsioneerimisega. Reageerimisvalmidus eeldab lisaks füsioloogilisele valmisolekule ka võimalike ohtude aimust. See tähendab, et ollakse valmis reageerima – jalg on piduril, käed roolil ja puuduvad muud segavad asjaolud. Reageerimisvõime sõltub füsioloogilistest ja psühholoogilistest faktoritest – nt vanus, haiguseisund, väsimusseisund, kainuse aste. Kõik eeltoodu mõjutab reageerimisaega.
  1. Tasakaalukus ja emotsioonide juhtimine, vastutuse võtmine oma tegude eest on need omadused, millest juhindub vastutustundlik juht. Juhile vajaliku paindlikkuse annab arusaam, et inimene on ekslik, mistõttu oma õigustest ja reeglitest jäigalt kinnipidamine võib viia liiklusõnnetuseni.
  1. Juht lähtub liikluskäitumises eelkõige oma tõekspidamistest, mille ta on omandanud jälgides teisi, õppides ja kogedes. Kindlasti mõjutavad juhi otsuseid ka konkreetsed ärritajad ja emotsionaalne seisund.

 

Lk 60

  1. Tähelepanuvead tekkivad sellest, et antud teemat ei peeta piisavalt oluliseks ja seega ei pea tähelepanu olema niivõrd intensiivne või siis on teised ärritajad tugevamad.
  1. Pingeseisundit tekitavad need olukorrad, mis erinevad tavalisest. Selleks võivad olla liiklusummikusse sattumine, väsimusest tekkinud vead ja sellest tulenevad liiklusreeglite rikkumised.
  1. Pilgu ümbersuunamiseks kulub umbes 0,15…0,25 sekundit ja pilgu kinnistamiseks veel sama kaua. Täieliku ülevaate saamiseks võib kuluda kuni 1sekund. (Tahavaatepeeglite kasutamisel veelgi rohkem.)
  1. Väsimusest võib juhil liiklusolukorrast tekkida ekslik ettekujutlus või nägemisviirastus, mille tulemusena võivad tekkida vead sõiduki juhtimisel. Sõit pimeda ajal või udus soodustab pettekujutluste teket. Väsimusega võib kaasneda ka unisus, mille tagajärjeks on tihti juhi rooli taga magama jäämine.
  1. Kindlasti on sellise ohu puhul õige vähendada kiirust. Selleks, et silmad ei hakkaks tugeva valgusallikaga kohanema on õige sinna mitte vaadata, vaid pöörata pilk näiteks paremale teeserva.
  2. Pikaajalisel sõitmisel suure kiirusega, väheneb õige kiiruse tunnetus. Autojuht hindab oma kiirust tegelikust väiksemaks ja juhile jääb mulje, nagu sõidaks ta väga aeglaselt. Pikaajalisel sõitmisel laial, hea kattega ja sirgel teel väheneb ka keskendumis- ja reageerimisvõime.
  1. Üleväsimus ja roolitaga magama jäämine on üks raskete avariide tekkepõhjusi. Uimastavad ained ja joogid loovad vaid suurema vahe kujuteldava ja tegelike sõiduoskuste vahel.
    Enne ravimite tarvitamist on oluline teha kindlaks nende mõju juhtimisvõimele.
  1. § 69. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund
    (5) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
  1. Uimastite kahjulik mõju ei luba seda tolereerida ja seda eriti juhtidel puhul.
  1. Ebaadekvaatsus ümbritseva ja iseenda suhtes on omane kõikidele uimasteid tarbinud isikute puhul.
  1. Juhtidel tuleb arvestada, et vanuritel võib olla halvenenud kuulmine ja nägemine, aeglasem reaktsioon, mistõttu on ka liikumine aeganõudvam.
  1. Autojuhti kaitseb liiklusõnnetuse korral auto kere, turvapadjad ja hulk muid turvaseadmeid, mootor-ja jalgrattajuhi turvavarustuses on vaid kiiver. Selline turvavarustuse vahe teebki mootor- ja jalgrattajuhist vähemkaitstud liikleja. Mootorratturid on autodest mobiilsemad nii külg- kui pikisuunalisel liiklumisel, mis teeb nad raskemini märgatavaks.
  1. Mootorratta püsivust teel mõjutavad tuul ja mööduvate sõidukite õhuvoolud. Mootorratast juhitakse kallutades, seetõttu, vajab ta ligikaudselt sama palju ruumi kui auto.
    Kuna kaasaegsetel mootorratastel on märksa suurem erivõimsus ehk võimsuse ja massi suhe, siis on nende kiirendus ka parem. Samakehtib pidurite kohta – võrreldes autoga peab mootorrattur märksa vähem massi pidurdama. Juht, kes on harjunud teatud sagedusega kõrval ja tagapool olevat liiklust jälgima ei pruugi mootorratturit alati õigeaegselt märgata.

 

Lk 61

  1. Heal juhil on oluline saada turvaliselt sihtpunkti ja ta ei kasuta autot liikluses muul eesmärgil nagu näiteks võidusõiduks või adrenaliini saamiseks.
  1. Liikluses on kõige olulisem selle ohutus, millest ka tekkisid reeglid ja mille eesmärk on tagada turvaline liikluskeskkond. Paindlik käitumine ja mõistev suhtumine kaasliiklejatesse on eelduseks turvalisele liiklemisele.
  1. Tähelepanuvõimet vähendavad tundeelamused nagu kurbus, rõõm, samuti välisärritajad nagu müra, huvitav raadiosaade, mõttevahetus kaassõitjatega. Tähelepanu hajutavad magamatus, füüsiline ja vaimne väsimus. Juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist.
  1. Üks sekund reageerimisaega on füsioloogiliselt terve inimese normaalne reageerimisaeg. Olenevalt inimesest ja ka valmisolekust võib see olla erinev, kuid üldiselt on võetud see aeg liiklusolude arvestamisel ja kujundamisel keskmiseks.
  1. Sõitjad hindavad üldiselt juhi puhul eelkõige stressivaba ja sujuvat sõitu.
  1. Ärritunud juht ei suuna kogu oma tähelepanu juhtimistegevusele, vaid peab tegelema ka ärritajaga (nt stress, eustress, frustratsioon, tehniliselt mittekorras auto). Sellest tulenevalt ka tema halvem tähelepanuvõime ja oht sattuda liiklusõnnetusse.
  1. Kuna sõiduplaneerimine on seotud ajaga, siis kindlasti mõjutavad seda liiklustihedus antud kellaajal, planeeritud ajavaru ja ilmastikuoludest tulenev sõidukiirus. Ajavaru tagab ka stressivabama sõiduteekonna sihtkohta.
  1. Lisaks väljatoodud kolmele punktile kuulub kaasliiklejatega arvestamise hulka ka olukordade etteaimamine ja vajadusel oma eesõigusest loobumine.
  1. Kui juht on hiljaks jäänud, tuleb leppida paratamatusega, et aja arvestamisel kusagil varem on tehtud viga. Ärrituda ja hakata seetõttu kiirustama, tähendab ühtlasi vähendada liiklusohutust, mis on aga kaasliiklejate suhtes ebaõiglane. Kiirustades on oht teha uusi vigu.
  1. Teiste poolt halb ja ükskõikne suhtumine, samuti nagu lubaduse, kohtuda kindlal kelleajal mitte täitmine, võib põhjustada ärritust.
  1. Liikluses on oluline olla nähtav. Antud juhul on silmatorkavamad värvid kollane ja punane. Seda näitab ka liiklusõnnetuste statistika, kus nimetatud värvi sõidukitega on juhtunud vähem õnnetusi, kui näiteks halli või musta värvi sõidukiga.
  1. Tegurid, mis määravad auto seisma jäämise enne takistust on aeg ehk siis antud juhul pikivahe suurus eesliikuva sõidukiga ja ilmastikutingimustest sõltuv rehvide haardumine teekattega. (Lisaks sõltub haardumine muidugi ka teekattest – asfalttee, kruusatee, pinnastee).
    Kuna talverehvid on suverehvidest pehmemad, siis võib arvata, et nende haardumine teekattega on sama hea või isegi parem, küll aga mitte vastupidi.

 

Lk 62

  1. Juht peab suutma jaotada tähelepanu nii, et see tagaks liiklusohutuse. Mõningaid tähelepanu hajutavaid asjaolusid on võimalik kas oluliselt vähendada või siis üldse ära jätta. Antud juhul näiteks on nendeks näiteks pikivahe suurendamine eessõitjaga ja telefonikõne edasi lükkamine.
    Pikivahe suurendamine võimaldab rohkem aega jälgida ümbritsevat liiklust – liikluskorraldusvahendeid, ümbritsevate autode tegevust jm.
  1. Iga juhi tegevus, mis ei ole seotud konkreetselt juhtimisega, mõjutab juhi tähelepanu.
  1. Paindlik juht lähtub oma tegevuses konkreetsest olukorrast – arvestab võimalikke probleeme ja selle lahendamise võimalusi.
  1. Hea juhi prioriteet on sõiduki ohutu juhtimine sihtkohta. Hea juht teab, et sotsiaalsed vajadused tuleb rahuldada mujal kui autoroolis olles.
  1. Oluline on seejuures ise talitada õigesti – säilitada rahu ja suurendada eessõitjaga pikivahet.
  1. Kui noored juhid alles saavad sõidukogemusi, sh oma võimekuse üle- ja alahindamise kohta, siis vanemate sõitjate kogemustepagas on suurem ja seetõttu arusaamad liikluskäitumises ka palju selgemad.
  1. End pärast tundeküllast üritust rooli taga vaos hoida on keerukas. Juhti on mõjutatud nii seltskonna poolt kui ka ta ise mõjutab seltskonda. Seetõttu muutub juhtimine võrreldes autos toimuvaga vähemtähtsaks ja liiklusõnnetusse sattumise oht kasvab järsult.
  1. Näiliseid ja eksitavaid kohti on liikluses mitmeid. Ristmikule või teede lõikumiskohale lähenedes peab juht olema veendunud selle ületamise järjekorras. Väsimusseisund keelab juhil rooli taha istumise.
    § 70. Sõiduki juhtimist keelav terviseseisund
    (1) Juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund).
  1. Vanurid võivad käituda tavapärasest pisut erinevalt. Juhtidel tuleb arvestada, et vanuritel võib olla halvenenud kuulmine ja nägemine, aeglasem reaktsioon, mistõttu on ka liikumine aega nõudvam.
  1. Lapse tähelepanuvõime on veel välja arenemata ning on suunatud pigem teda köitvale asjale. Sageli hindab laps valesti sh ka auto kaugust ja kiirust.
  1. Eestis valitseb juhti uimastitarvitamise kohta null tolerants. Narkojoobega kaasneb ebaadekvaatsus ümbritseva ja iseenda suhtes.

 

Lk 63

  1. Organism (maks) suudab lagundada keskmiselt 10g puhast alkoholi tunnis.
  1. Alkoholi mõjul halvenevad auto juhtimiseks vajalikud omadused. Lähemalt vaata: https://www.youtube.com/watch?v=t5xYtEeJZI8
  1. Reeglina hindavad juhid möödasõiduteed lühemaks ja alahindavad vastutuleva sõiduki kiirust. Lisaks tuleb meil vastassuunas oleva auto puhul arvestada, et me ei lähene mitte seisvale autole aga meile vastutulevale autole, kus nt asulavälisel teel lähenetakse teineteisele 90 + 90 = 180 km/h.
  1. Sõit laial, avara vaate ja hea kattega teel tekitab tunde mis lubaks kiirust tõsta, et taastuks asulasõidu harjumuspärane pingelisus. Juht harjub suurema kiirusega ja kui kiirust natuke vähendada, tundub juhile et ta sõidab põhjendamatult aeglaselt.
  1. Valgustatud kohast pimedusse sõitmine nõuab silmadelt rohkem kohanemisaega kui vastupidi.
  1. Adaptsioon ehk kohanemine. Nägemisadaptsioon ehk silmade kohanemine muutunud valgusega.
  1. Pimedal ajal peab juhi nägemine kohanema pidevalt vastutulevate autode tuledega – sellest tulenevalt ka pidev silmade kohanemine muutuva valgusega.
  1. Kui vastutuleva sõiduki tuled pimestavad Teie nägemist, tuleb sellest tulede vilgutamisega märku anda. Vastutulev juht võis unustada tuled ümber lülitada. Ka sõidu aeglustamine aitab ohtu vähendada.
    Et lasta kohaneda silmadel vastutuleva sõiduki valgusega on otstarbekas suunata pilk paremale teeäärele.
  1. Kui inimese vaateväli on 1800, siis tema nägemisteravus koondub vaid keskosa 30-40 alale nägemisväljast.