Lk 47
- § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
(1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled.
(2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.
(5) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. …
§ 41. Kaugtulede kasutamine
(1) Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral.
- § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
(1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. …
(2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja
numbrituledeta.
§ 42. Udutulede kasutamine
(2) Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.
- See on lähitulede tähis ja on kujunenud standardiks, mida kasutavad kõik autotootjad. Tähise põledes on lähituled sisselülitatud.
- § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
(1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled.
Liiklusseaduse § 40 lõike 2 muudatusega täpsustatakse päevatulede kasutamist. Päevatulede kasutamisel ei pea haakes oleval sõidukil põlema ääre- ja numbrituled. Kui vedukil päevatulede kasutamisel ääre- ja numbrituled ei põle, siis ei saa sõiduki süsteemide tehnilisest ülesehitusest tulenevalt need põleda ka haakes oleval sõidukil. Ühtlasi ei ole valge ajal liiklusohutuse seisukohalt ääre- ja numbritulede erisuse loomine sõidukile tema haakes oleva sõiduki suhtes põhjendatud.
- Päevatulede eesmärk on teha sõiduk nähtavaks päevasel ajal, kuid tema valgusvihk ei ole kohandatud nõuetekohaseks teevalgustuseks pimedal ajal. Päevatuled tarbivad vähem elektrit, mis annab mõningase kütuse kokkuhoiu.
Lähitulede eesmärk on valgustada nõuetekohaselt teed ja päevasel ajal teha sõiduk liikluses paremini nähtavaks.
- § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
(4) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid.
(5) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. Asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulatee vasakul teepoolel peatatud sõidukil ei tohi põleda ka lähituled.
- § 67. Sõit tunnelis
(1) Sõidul tunnelis, sõltumata selle valgustusest, peavad mootorsõidukil põlema kaug- või lähituled ning ääre- ja numbrituled.
- § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
(4) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid.
- § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
(4) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid
(5) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. Asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulatee vasakul teepoolel peatatud sõidukil ei tohi põleda ka lähituled.
- § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
(4) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid.
- § 41. Kaugtulede kasutamine
(1) Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral.
(3) Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui:
1) tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 meetri ulatuses;
2) vastutulevast sõidukist ollakse sellisel kaugusel, et võidakse selle juhti pimestada;
3) kaugtuled hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit;
Lk 48
- § 41. Kaugtulede kasutamine
(2) Kui möödasõitu alustades ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulede lühiajalise vilgutamisega.
(3) Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui:
1) tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 meetri ulatuses;
2) vastutulevast sõidukist ollakse sellisel kaugusel, et võidakse selle juhti pimestada;
- § 42. Udutulede kasutamine
(1) Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral.
(2) Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.
- § 42. Udutulede kasutamine
(3) Tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.
- § 43. Töötulede kasutamine
Sõidukile paigaldatud lisatuled, mis on ette nähtud töökoha valgustamiseks, võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti.
- § 44. Kollane vilkur
(1) Kollane vilkur peab olema paigaldatud ning olema sisse lülitatud:
1) teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitval sõidukil (edaspidi hooldussõiduk);
(2) Kui on oht, et teised liiklejad sõidukit piisavalt aegsasti ei märka või kui sõiduk kujutab ohtu või takistab teisi liiklejaid, võib kollane vilkur olla paigaldatud ning sisse lülitatud teel liiklevale või teel töid teostavale sõidukile järgmiste toimingute ja olukordade puhul:
2) sõitmine põllumajandus- või metsatööstustraktoriga ja piiratud kiirusega sõidukitega või nende veetavate järelhaagistega, mis on koos koormaga laiemad kui 2,55 meetrit;
3) sõitmine mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus ei ületa 40 kilomeetrit tunnis.
- § 39. Juhi märguanded
(7) Sõitval sõidukil peavad põlema ohutuled pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui üks lähituli või vähemalt üks tagumine ääretuli ei põle.
- § 67. Sõit tunnelis
(1) Sõidul tunnelis, sõltumata selle valgustusest, peavad mootorsõidukil põlema kaug- või lähituled ning ääre- ja numbrituled.
- Enamikel kaasaegsetel sõiduautodel on lähitulede valgusvihu kõrgus reguleeritav salongist. Lähitulede liiga kõrge valgusvihk pimedal ajal mõjub vastusõitjatele pimestavalt. Kui valgusvihk näitab liiga kõrgele, siis hakkavad pimeda ajal lähituled vastusõitjaid pimestama. Vastusõitjad võivad sellest anda märku näiteks tulede vilgutamisega.
Valgusvihu korrigeerimist võib minna vaja siis, kui autosse istub rohkem inimesi. Kui näiteks taha istmetele istuvad inimesed või asetatakse pakiruumi midagi rasket, siis auto kaldenurk muutub ja lähitulede valgusvihk tõuseb kõrgemale ja võib pimestada vastusõitjaid. See tähendab, et valgusvihku on vaja korrigeerida madalamale.
Tootjad arvestavad, et üks aste regulaatoril kompenseerib 75 – 80 kg raskust valgusvihu tõusu. Kui tagaistmel on raskus nt 150 kg, siis peab regulaator olema asendis 2.
Valgusvihku võib muuta ka lampide vale paigutus laternatesse, mistõttu muutub valgusvihu suund.
- See märgutuli tähendab, et kaugtuled on lülitatud sisse ja see sümbol on samatähenduslik kõikidel autodel.
- Antud märgutuli tähendab, et eesmised udutuled on lülitatud sisse ja see sümbol on samatähenduslik kõikidel autodel.
- § 39. Juhi märguanded
(2) Juht, kelle sõiduki ehituses pole suuna- või stopptulesid ette nähtud, kelle sõiduki suuna- või stopptuled on rikkis või sõitmisel töötavate ohutuledega, peab andma märku käega järgmiselt:
1) paremsuuna märguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge parema käe või kõverdama õla kõrgusele tõstetud vasaku käe küünarnukist täisnurgi ülespoole;
2) vasaksuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge vasaku käe või kõverdama õla kõrgusele tõstetud parema käe küünarnukist täisnurgi ülespoole;
3) pidurdamismärguandeks liigutama kõrvale tõstetud sirget kätt üles-alla.
- § 40. Tulede kasutamise üldnõuded
(2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.
§ 42. Udutulede kasutamine
(2) Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.
(§ 40 (1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled.)
- Eesmärk on hoiduda pimestamast vastutuleva sõiduki juhti. Tulede ümberlülitamine vahetult enne sõidukite kohakuti jõudmist on juhtide vastastikune pimestamine välistatud.
- § 41. Kaugtulede kasutamine
(3) Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui:
2) vastutulevast sõidukist ollakse sellisel kaugusel, et võidakse selle juhti pimestada;
3) kaugtuled hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit;
Eesmärk on hoiduda pimestamast vastutuleva sõiduki juhti. Kuna kaugtuled hakkavad vastutulevat juhti pimestama hinnanguliselt 300 m kauguselt, siis on mõistlik selle ennetamiseks mitte hilineda tulede ümberlülitamisega. Samuti, kui vastusõitva auto kaugtuled hakkavad juhti pimestama, tuleb eeldada et ka juhi auto tuled pimestavad vastusõitvat juhti ja seega tuleb kaugtuled koheselt lähituledele ümber lülitada.