Lk 45

  1. § 15. Sõidukiirus
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    3) jääteel 10–25 kilomeetrit tunnis või 40–70 kilomeetrit tunnis, kui jää paksus on kuni 50 sentimeetrit. Jää paksusel üle 50 sentimeetri on suurim lubatud sõidukiirus 70 kilomeetrit tunnis;
    Talvel kinnikülmunud veekogul sõites, tekivad jääs lainetaolised võnked, mis liiguvad ligi 30 km/h. Kui auto sõidab sellisel teel omatekitatud laine kiirusega, on jää murdumisoht märksa suurem. Seetõttu välistab Liiklusseadus jääteel sõidukiiruse 25 – 40 km/h.
  1. § 15. Sõidukiirus
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    4) pukseerimisel 50 kilomeetrit tunnis;
    Liiklusseadus ei erista pukseerimisel sõidukiirust asulas või asulavälisel teel –suurim lubatud kiirus on kõikjal kuni 50 km/h.
  1. § 15. Sõidukiirus
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    5) pukseeritava seadme veol 25 kilomeetrit tunnis;
    Liiklusseadus ei erista seadme veol sõidukiirust asulas või asulavälisel teel – suurim lubatud kiirus on kõikjal kuni 25 km/h.
  1. § 15. Sõidukiirus
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    6) õuealal 20 kilomeetrit tunnis. Jalakäija vahetuses läheduses tohib sõiduk liikuda selle jalakäija kiirusega;
  1. § 15. Sõidukiirus
    (2) Olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast võib käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel:
    1) Maanteeamet suurendada asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust 120 kilomeetrini tunnis;
  1. § 15. Sõidukiirus
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    1) asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis;
  1. § 15. Sõidukiirus.
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    2) asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
    LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused.
    (2) Märkide 35 mõjupiirkond ulatub:
    1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni
    , ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni.
    Ehk siis – peale ristmiku kiirusepiirangu märki 30 km/h mõjupiirkond lõppeb ja edasi on suurim lubatud kiirus 50 km/h.
  1. § 15. Sõidukiirus.
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    1) asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
    LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused.
    (8) Märkide 36 mõjupiirkond ulatub:
    2) väljaspool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni.
  1. § 15. Sõidukiirus.
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    1) asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
    Antud juhul on tegemist haldusterritooriumi piiri tähistava märgiga ja mitte Liiklusseaduse järgi asulat tähistava (LM 571) liiklusmärgiga.

 

Lk 46

  1. § 15. Sõidukiirus.
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    2) asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
    LM § 21. Tahvlite tähendused.
    13) tahvlid 85 “Kehtivuspäevad või -aeg” näitavad päevi ja/või kellaaega, millal märk kehtib. …
    Antud juhul kehtivad piirangud lisatahvli järgi kella 18.00 – ni, kell näitab armatuurlaual 18.35 ja seetõttu kiiruspiirang ei kehti.
  1. § 15. Sõidukiirus.
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    2) asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
    LM § 9. (2) Märkide 35 mõjupiirkond ulatub:
    1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni.
  1. § 50. Sõidukiiruse valimine
    (2) Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.
  1. Märk „Vähim kiirus“ järgi tuleb märgi mõjualas sõita kiiremini, kui näitab märgil olev arv. Ehk siis sõita tuleb üle 60 km/h. Sellist märki Eestis paigutatud ei ole.
    § 2. Mõisted
    Käesoleva seaduse tähenduses:
    92) valmistajakiirus on sõidukile valmistaja määratud suurim kiirus;
    St valmistaja ei näe ette, et sõidukit võiks kasutada kiiremaks sõiduks.
  1. LM § 15 Osutusmärgid ja nende tähendused
    3) märk 571 „Asula” osutab kohale, kus hakkab kehtima asulale kindlaksmääratud liikluskord;
    § 15. Sõidukiirus.
    (1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
    2) asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
  1. 90 000 m : 3 600sek = 25m/sek. Auto sõidab tunnis 90 km ehk 90 000 m ja tunnis on 3 600 sek. Auto läbib 25m/sek.
  1. 50 000 m : 3 600sek = 13,88m/sek Auto sõidab tunnis 50 km ehk 50 000m ja tunnis on 3 600 sek. Auto läbib ligikaudu 14m/sek.
  1. LM § 8 Üldsätted
    2) Keelumärgid mõjuvad ainult sellel teel, kuhu need on pandud, kui tahvlitega 831 kuni 833 „Mõjusuund” ei ole näidatud teisiti.
    St kui teelt ära pöörata, siis keelumärgil olev piirang enam ei kehti ja sõita võib kiirusega mis on lubatud asulavälisel teel ehk antud juhul kuni 90 km/h.
  1. § 50. Sõidukiiruse valimine
    (6) Mootorsõidukil või autorongil, välja arvatud mopeedil, mis ei tohi või ei saa sõita kiiremini kui 40 kilomeetrit tunnis, peab olema taga vasakul äärel või keskel aeglase sõiduki tunnusmärk.§ 46. Piki- ja külgvahe
    (4) Asulavälisel teel, millel pärisuunas on üks sõidurada, peab juht, kes ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, hoidma niisugust pikivahet, et temast mööda sõitnud juht saaks tagasi reastuda. Nõue ei kehti, kui juht ise valmistub möödasõiduks, kui liiklus on tihe või kui sellel teelõigul ei tohi mööda sõita.
  1. LM § 9. Keelumärgid ja nende tähendused
    (3) Märkide 35 mõjupiirkonna lõppu näitavad:
    2) märkidel 35 väljaspool asulat samale teele vahetult enne lõikuvat sõiduteed pandud märk 221 „Anna teed” või märk 222 „Peatu ja anna teed”;
  1. Läbilaskevõime liikluse mõttes tähendab kuskilt läbisõitu. Elamurajoonis aga ei ole tavamõistes läbisõitu – on kas sissesõit või väljasõit. Seetõttu ühel kiirusel liikuvad autod ka ummikuid ei tekita.
    Graafilisel kujul on jalakäija hukkumise tõenäosus kokkupõrkel sõidukiga selline:Graafiku alusel võib öelda, et kokkupõrkekiiruse vähenedes näiteks 50-lt km/h 40-le väheneb jalakäija hukkumise tõenäosus enam kui kaks korda. Samas aga põhjustab asula piirkiirusest 10 km/h suuremal kiirusel toimunud kokkupõrge jalakäija surma 70% tõenäosusega. (Allikas: E. Pasanen, 1991)